Täna Tallinna Toomkirikus toimunud jõuluaja 2. missal pühitseti ametisse kaitseväe uus peakaplan major Gustav Kutsar, kellele andis oma ametikohustused edasi kaitseväe senine peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. "Major Kutsar on olnud enam kui 9 aastat kaitseväe vanemkaplan ning andnud tähelepanuväärse panuse kaplaniteenistuse väljaõppe- ja arendustegevusse. Usun, et selle ajaga on tal tekkinud kindel nägemus, kuidas ja kuhu kaplaniteenistust edasi juhtida," ...

Täna Tallinna Toomkirikus toimunud jõuluaja 2. missal pühitseti ametisse kaitseväe uus peakaplan major Gustav Kutsar. Tseremoonial andis oma ametikohustused edasi kaitseväe senine peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. "Major Kutsar on olnud enam kui 9 aastat kaitseväe vanemkaplan ning andnud tähelepanuväärse panuse kaplaniteenistuse väljaõppe- ja arendustegevusse. Usun, et selle ajaga on tal tekkinud kindel nägemus, kuidas ja kuhu kaplaniteenistust edasi ...

"Inimene on oma loomult religioosne. Seda kinnitab ka Eesti statistika: kuigi aktiivseid kirikuliikmed on meil vähe, ulatub nende hulk, kes usuvad sensitiividesse või astroloogiasse või nõid Nastjasse ikkagi kolmveerandini elanikkonnast. Ateiste on vaid 9 protsenti," räägib peapiiskop Urmas Viilma ja imestab, miks on Eesti koolides nii vähe ja nii juhuslikult religiooniõpetust. "Me kasvatame inimese ülikooli lõpuni välja mullis, mille sisse religioossus ei kuulu." Ajaloo ...

"Tulge alla inimeste sekka, vaadake ringi, kuidas nad elavad ning oma väikeste palkade ja veel väiksemate pensionitega iga päev hakkama saavad," kutsus Tallinna praost Jaan Tammsalu riigijuhte lisaks Brüsselile senisest enam suhtlema ka oma rahvaga. "Ja tänage seda rahvast, kes tihtipeale peab oma püksirihma väga tugevasti pingutama, et selles riigis elamisväärne elu jätkuks." Jõulud on muutunud väga kommertslikuks. Mis on selle põhjus? See kipub meie ühiskonnas ...

Jõulud on pühad, kus me jaatame, et maailm vajab muutust. Ja me tunnistame endale maailma ja iseenda võimetust seda muutust läbi viia. Jõulud on pühad, kus me pühitseme seda, et maailma olukorra muutuse algus on ühe uue elu alguses, see on Jeesus-lapse sünnis. Maailma olukorda ei ole võimalik sunniviisil muuta. Ka ei muutu maailm selle läbi, et m e i e otsustame midagi muuta. Kui inimesed lähtuvad enese huvidest, ei ole muutustel püsivat edu. Ja mis veelgi olulisem – ...

Teenisid EELK Lääne piirkonna ja diasporaa piiskop Tiit Salumäe, EELK vikaarõpetaja Kristel Engman, õpetaja Küllike Valk. Orelil Lia ja Lea Salumäe. Laulsid Haapsalu toomkoor Sirje Kaasiku juhatusel, laulustuudio Do-Re-Mi lastekoor Anne Pääsukese juhatusel ja Haapsalu Poistekoor Kadri Kelneri juhatusel. Fotod Arvo Tarmula. Vaata galeriid Lääne Elust.

Nii nagu tuhmunud hõbeehteid tuleb aeg-ajalt paatinast puhastada, tasub kulunud klišeede elusamaks ja erksamaks muutmiseks minna ajas tagasi. Vahelduseks vaadelda endastmõistetavaid käibefraase distantsilt. Jõulud on rõõmupühad. Me tahaksime jõulude ajal ise rõõmu tunda ning soovime seda sõpradele. Kas otse näost näkku, telefoniga või siis käsitsi, s.t päris oma käega kirjutatud kaardiga. Ent pelgalt sõnadest tundub jäävat väheks, sellele tuleb lisada kingitus. Kui ...

Ongi käes jõulud – rahu- ja rõõmuaeg,armastuse ja andmise aeg. Mõtiskleme koos Harku valla vanima kiriku – Rannamõisa kiriku – koguduse õpetaja Aare Kimmeliga, milliseid tähendusi ja väärtusi jõulud kannavad ning kuidas see peegeldub tänases maailmas. Tõsiasi on see, et igasugustele asjadele – ka pühadele ja tähtsündmustele– annab sisu inimene ise. Iga inimese elus on sündmused, mis on talle olulised, ja teised sündmused, mis ei ole seda. Selle eristuse kaudu ...

Jeesusel on sünnipäev. Kõik tähtistavad. Pidu on suur. Kiriku uksest sisse ei pääse. Imeline. Usupühad on väidetavalt Euroopa ühe ateistlikuma rahva endasse mässinud. 24. detsember on aasta kõige südamlikum päev. Kui nuusutada, mis lõhn on õhus valdav. Soe. Magus. Selle aastal täitus mul 25 aastat aktiivset kirikuskäimist. Kui lapsepõlvejõulud ema ja isaga erinevates Tallinna kirikutes, mida mäletan juba 70ndate aastate lõpust, juurde panna, on seda olnud peaaegu ...

Esimese jõulupüha missal Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peetud jutluses meenutas peapiiskop Urmas Viilma peagi lõppeva Maarjamaa 800. juubeliaasta tähendust mööda maailma laiali paisatud eesti rahva eneseteadlikkusele. "Mõeldes selle peale, kuidas eestlased on sadade ja tuhandete kaupa pillutatud laiali üle kogu maailma, kõlavad ajakohaselt Hendrik Visnapuu luulesõnad: “Me oleme Maarjamaa oksad”. Mulle tundub, et meid eestlastena ühendab kõige paremini just ...

Üle viiekümne aasta kirikuõpetaja olnud Eenok Haamer peab eestlasi jõulurahvaks. Aivi Parijõgi käis advendiajal küsimas, mida vaimulik silmas peab ja millised on olnud tema enda pere jõulud. Oma lapsepõlvejõulusid meenutavad isa jälgedes käivad Naatan, Markus ja Siimon Haamer. Režissöör Aile Ellmann.   Vt saadet siit.

Kuula Vikerraadio saatesarja Ringkäik saadet siit.

Esimese jõulupüha missal Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peetud jutluses meenutas peapiiskop Urmas Viilma peagi lõppeva Maarjamaa 800. juubeliaasta tähendust mööda maailma laiali paisatud eesti rahva eneseteadlikkusele. «Mõeldes selle peale, kuidas eestlased on sadade ja tuhandete kaupa pillutatud laiali üle kogu maailma, kõlavad ajakohaselt Hendrik Visnapuu luulesõnad: «Me oleme Maarjamaa oksad». Mulle tundub, et meid eestlastena ühendab kõige paremini just maarjamaine ...

Teenib EELK peapiiskop Urmas Viilma, assisteerib koguduse õpetaja Arho Tuhkru. Kaasa teenivad tütarlastekoor „Ellerhein“, dirigent Ingrid Kõrvits, orelil Kadri Toomoja ja Tanel Eiko Novikov (kellamäng). Otseülekande režissöör Toivo Kõster, juhtoperaator Andres Suurevälja, produtsent Ene Kõster.  Vt siit.

Rändekriis, terrorioht, mure Eesti arengu pärast – kõik see on iseloomustanud aastat 2015 ühiskonnas aga ka kirikus. Et saada hakkama rahutusega, mis pingeliste aegadega kaasas käib, soovitab peapiiskop Urmas Viilma mõelda sellele, et maailmas on olnud veel palju rahutumaid aegu. „Sel ööl, kui Jeesus sündis, ei olnud maailm vähem rahutu. Rahutud ajad on maailm ajaoks üsna tavapärased ja iseloomulikud. Kui tahame saada rahu hinge ja vaadata helgemat poolt, siis on ...