Kirikukalendri järgi on täna suur reede ehk Kristuse surmapäev ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused kutsusid sel puhul Tallinnas ja Tartus käima ühiselt läbi suure reede ristiteed. Suure reede ristitee on Jeesuse surmapäeva mälestamine. Ristiteed on kristlikus Euroopas tuntud juba sajandeid ja sellel traditsioonil on katoliiklik taust, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Suure reede ristikäigus mõeldaksegi sellele kannatuse teekonnale ja 14 peatuspunktile, ...

Kolmandat aastat järjest kutsusid kaheksa Tartu kirikut inimesi suurel reedel ühisele palverännule. Rännakut alustati kell 17 Salemi kiriku juurest. Retk kulges marsruudil Salemi kirik – Pauluse kirik – Maarja kirik – Püha Luuka kirik – Kolgata kirik - Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik –  Jaani kirik – Peetri kirik. Püha Ristitee ehk Via Crucise või Via Dolorosa inspiratsioon pärineb varajastelt palveränduritelt pühalt maalt, kes püüdsid jäljendada ...

Tallinnas Kaarli kirikus toimus täna kell 10.00 suure reede missa. Kell 12 toimub riiklikult korraldatud märtsiküüditamise ohvrite mälestamine Vabaduse risti juures, millest võtab osa ka EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kell 13 algab Jaani kirikus Ristitee rännak, mille peatused on Vabaduse risti juures, Kaarli kirikus, Linda kivi juures ja Toomkirikus. Ristiteel liigutakse kirikust kirikusse ja mõeldakse Jeesuse ristiteele ja küüditatute kannatustele. Jaan ...

Võlausaldajad otsustasid Narva Aleksandri kiriku enampakkumisel maha müüa alghinnaga 500 000 eurot. Riik ei ole veel kindel, kas saab kiriku osta. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Narva Aleksandri koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas panna enampakkumisele Narva Aleksandri suurkiriku hoone. Kiriku alghinnaks on 500 000 eurot. «Võlausaldajad on suurkiriku müügiga viivitanud rohkem kui pool aastat kuna riigi ja EELK esindajad palusid eelmisel aastal antud ...

EELK tunneb Narva Aleksandri koguduse pankrotistumise pärast häbi ja ei õigusta kuidagi selleni viinud tegusid. Suvel tegin isiklikult pankrotihalduri ja siseministeeriumi esindaja juuresolekul võlausaldajatele ettepaneku ühise juriidilise keha loomiseks Narva kiriku haldamiseks ja seal kultuuri- ja jumalateenistusliku elu korraldamiseks eesmärgiga teenida pikaajaliselt tagasi võlausaldaja ees tekkinud võlgnevus. Võlausaldaja ei ole seni sellele pakkumisele ...

Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) ja Tallinna linn teevad koostööd, et tähistada järgmisel aastal ühiselt reformatsiooni 500. aastapäeva. Möödunud aasta lõpul sai Tallinn ka Euroopa reformatsioonilinna tiitli. 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest tähistab terve Euroopa. Peapiiskop Urmas Viilma ütles "Aktuaalsele kaamerale", et reformatsioonilinna tiitel paneb kohustused ja vastutuse nii Tallinnale kui ka Eesti luterikirikule. Täpne kava aastaks 2017 ...

„Meie ainsaks, aga äravõitmata läbiaitajaks praegustest kitsikustest ja tuleviku ähvardustest jääb selge arusaamine, mis meie rahva rahule tarvis läheb; visa kultuuratöö, mis ühegi raskuse all ei lämbu; elav ühistunne, kus nõrgad nõrku toetavad ja endid vastamisi tugevaks teevad; tuline isetegevus, mis alati platsi astub, kus riiklik korraldus ja maa omavalitsus meid rappa jätab. Siis tohime põhjusega loota, et kord jälle lahedamaid aegu ja vabamaid päevi jõuame näha ...

Rapla valla aukodaniku tiitli pälvis EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk. 26. veebruaril, Rapla valla 125. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul anti EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukele üle Rapla valla aukodaniku tiitel. Aunimetus antakse üksikisikule, kellel on silmapaistvaid teeneid valla elu arendamisel. Aukodaniku tiitli on varem pälvinud: Ly Seppel-Ehin, Andres Ehin, Esra Rahula, Linda (Portsmuth) Raus. Mihkel ...

Head koosviibijad! Armsad Eesti emad ja isad, pojad ja tütred, vennad ja õed. Täna pühitseme Eesti riigi 98. sünnipäeva. Aastad ei ole vennad, ka Eesti ajaloos mitte. Olid rõõmsad riigi ehitamise aastad, täis rõõmu ja elujõudu. Eesti kasvas ja edenes. Olid aastad, täis kannatusi, mis viis paljudelt lootuse kord veel vabaks saada. Oli vaimustus ja julgust veerandsaja aasta eest tuua uuesti välja Eesti lipp ja laulda Eesti vabaks. Pärast seda sai rahvale selgeks, et ...

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea … Aga Juhan võib siis ka õppida! Seda enam, et elukestev õpe on üha aktuaalsem ja ega tänapäeva muutuvas maailmas teisiti saagi. Leerikool on selles mõttes väga kaasaegne, sest leerilaste seas on olnud nii noori kui ka küpses eas õpilasi – kui leerikooli vanuse alampiir on 15 aastat, siis ülempiiri ei ole, st nii palju, kui Jumal eluaastaid on kinkinud, kunagi pole liiga hilja. Kuid leerikool ei ole mitte tavapärane teadmiste ...

Haapsalu toomkirik oli vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsert-jumalateenistusel rahvast täis. Kontsertjumalateenistust sisse juhatades tuletas piiskop Tiit Salumäe meelde, et 25. korda võime taas jumalakojas vabariigi aastapäeva tähistada. Haapsalu linnapea Urmas Sukles tõi oma kõnes välja fakti, et Haapsalus elab viis inimest, kes on sündinud enne Eesti vabariigi väljakuulutamist. "Paralleeli inimese ja riigi vahele saab küll tõmmata, kuid kaugele.see ei vii. ...

Haapsalu toomkirik oli vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsertjumalateenistusel rahvast täis. Kontsertjumalateenistust sisse juhatades tuletas piiskop Tiit Salumäe meelde, et 25. korda võime taas jumalakojas vabariigi aastapäeva tähistada. Arvo Tarmula fotod. Vaata galeriid Lääne Elust.

Emeriitvaimulik Toomas Paul ütles "Terevisioonile" antud intervjuus, et eilses president Toomas Hendrik Ilvese kõnes avaldatud mure Euroopa Liidus valitseva põgenike kriisi üle, mis võib viia euroliidu lagunemiseni, on igati põhjendatud. "Sellised kriisid eeldavad, et sellel on lõpp. Kuid mõeldes inimestele, kes elavad piirkondades, kus pole enam vett, siis need kliimapõgenikud, kes tunduvad praegu utoopia olevat, on tegelikult päris lähitulevik," rääkis ...

Kahekümne viiendat korda toimunud pidulikul iseseivuspäeva oikumeenilisel jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teenisid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid ja esindajad. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma puudutas oma jutluses mitmeid ühiskonnas olulisi teemasid. Otsedemokraatiast kõneledes toonitas peapiiskop Viilma vaba- ja kogukondade ning rahva vahetu kaasamise suuremat vajadust. «Nõustume küllap kõik ...

Peapiiskop Urmas Viilma õnnistas iseseisvuspäeva hommikul Toompea lossihoovi riigilipu heiskamisele kogunenud rahvast ja sõnas: “Me tähistame oma riigi sünnipäeva juba teatud vilumusega. Välja on kujunenud traditsioonid ja tavad, on tekkinud enesekindlus ja teatud enesestmõistetavus. Meie riik püsib!” Viilma lisas viidates 98. aasta tagustele sündmustele ja iseseisvuse väljakuulutamisele: “Meie hümni kolmanda salmi palvesõnade: “Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa!” ...