Kogudus saab linnalt kiriku kui ka 2614 ruutmeetri suuruse krundi. Tallinna toomkirik oli kunagi aadlike matmispaik. Endiselt pole teada, kui palju on kirikus krüpte aadlike säilmetega. Praegu on kirikus 107 aadlivappi, kunagi oli neid rohkemgi. Postimees käis ekskursioonil Tallinna piiskoplikus toomkirikus, mille hoone ja krundi otsustas Tallinna linnavalitsus kogudusele kinkida. Otsuse peab veel kinnitama linnavolikogu, aga tõenäosus, et eelnõu ...

Õiguskantsler Ülle Madise nimetab valitsuse neljapäeval tehtut otsust muuta kirikutele raha eraldamise korda riigiõiguslikuks nihilismiks ja ta pöördub selguse saamiseks riigikohtusse. "Valitsuse tänase otsusega ei puudutatud põhiseaduslikkuse probleemi, vaid püütakse kindlustada raha kirikutele üleandmine enne riigikohtu otsuse jõustumist. Seda saab nimetada kas riigiõiguslikuks asjatundmatuseks, õigusriikluse eitamiseks või nihilismiks," teatas õiguskantsler ...

Kirikutele omandireformi reservfondist raha eraldamine ei ole seadusevastane, kuid kõigi õigusaktide omavaheline kooskõla tuleb uuesti üle vaadata, ütles riigihalduse minister Jaak Aab tänasel valitsuse pressikonverentsil. Sel nädalal saatis õiguskantsler Ülle Madise peaminister Jüri Ratasele ja valitsusele ettepaneku, milles palus omandireformi reservfondist raha eraldamise määruse alapunktid viia kooskõlla põhiseadusega. Seejuures leidis õiguskantsler, et kirikutele ...

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on oma plaanid riigilt saadava ligi seitsme miljoni euroga juba teinud ning osa sellest on ette nähtud Sakku kiriku ehitamiseks. Peapiiskop Urmas Viilma rääkis juba kahe nädala eest Vikerraadio saates "Kirikuelu", et plaanid raha jagamiseks on tehtud, vahendasid ERR-i raadiouudised. "Kaks miljonit sellest summast läheb Tallinna piiskopliku toomkiriku renoveerimiseks, miljon läheb Mustamäe kiriku väljaehitamiseks. Seal on ...

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul otsustas valitsus mullu detsembris kirikutele eraldada toetusi ligi kaheksa miljoni euro eest ilma seadusliku aluseta ning seega on omandireformi reservfondist raha eraldamine kirikutele põhiseadusevastane. Õiguskantsler Ülle Madise saatis peaminister Jüri Ratasele ja valitsusele ettepaneku, mille alusel palub omandireformi reservfondist raha eraldamise määruse alapunktid viia kooskõlla põhiseadusega. Seejuures leiab õiguskantsler, et ...

Eestist ei tohi saada suletud, vaid arukalt avatud ühiskond. See arukas avatus kaasneb enesekindluse ja usuga oma riiki, millel on sajanditepikkune lugu ja pärand, moodsa aja edukogemus ning paljulubav visioon tulevikuks. Samas peame märkama aruka avatuse alternatiiviks oleva piirideta avatuse ohte, et Eesti Vabariigist ei saaks eestivaba riik, leiab EELK peapiiskop Urmas Viilma. "Ma tulen maalt, mille nimi on Eesti," alustas president Lennart Meri üht oma ...

Vaimulik Joel Luhamets sai uueks Tartu aukodanikuks. Joel Luhamets, mida kodulinna tunnustus teile tähendab? Esiteks on see väga suur au. Teiseks mu hing rõõmustab, et ühiskond on seda tööd hinnanud, mis ma olen teinud. Kui Vene ajal tööle hakkasin, olin riigivaenlane ja mittetöise tulu saaja, nagu parasiit. Praegune ühiskond tunneb, et me ei ela ükspäinis leivast – Jeesus ütles edasi ka, et igast sõnast, mis lähtub jumala suust. See on tunnustus kogu kiriku ...

Postimehe saatesari «Silmapiiril välismaalane» toob fookusesse kuus Eestis elavat inimest, kes kirjeldavad oma kogemusi Eesti ja eestlastega. Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja, rootslane Patrik Göransson rääkis nõukogude mentaliteedist, solvumisest, nn tolerastiast, aga ka andeksandmisest. Vaata videot! «Eesti inimene on rootslase jaoks väga tuttav inimene,» rääkis Göransson, «on ühine ajalooline taust ja põhjamaine kargus.» «Sain väga hea soovituse, kui tulin ...

Armas Eestimaa rahvas! On möödunud sajand ajast, mil Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsu kohaselt helisesid kirikukellad ning pühakodades ja koolides loeti ette Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks kuulutamise kohta. Aeg oli täis saanud. Sajandeid rahva südames püsinud unistus oli täitumas. Kutsume üles austuses ja tänus meenutama ja meeles pidama Eesti iseseisvusele teed rajanud isikuid, ...

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi läkitus Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks 24. veebruaril 2018 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine sajandi eest toimus ajalooliselt õiget hetke ära kasutades. Selliseid hetki pakub Jumal üliharva ja vähestele. Täna võime möödunud sajandi peale tagasi vaadates tänada Jumalat mitme sellise hetke eest Eesti riikliku iseseisvuse loos, mida kasutasime vabadusse murdmiseks. Saame olla tänulikud. Tänulikud esmalt Jumalale, unustamata ...

Tuhkapäeval tähistatava palvepäeva mõtteks on muu hulgas palvetada meie peagi sajandat aastapäeva tähistava Eesti riigi ja rahva ning meie juhtide eest. Samal ajal vaatame meeltparandava südamega korraks ka minevikku, eilsesse ja tunaeilsesse päeva. Alles siis saame uude sajandisse astuda õigeksmõistetute ja patust puhastatutena. Tunnistagem patutunnistuses valusat ja alasti tõde oma isiklikust süüst ja rikutusest, lootes Issanda Jeesuse Kristuse sõnadele: „Tõde vabastab ...

EELK peapiiskopi Urmas Viilma arvates pole riigieelarvest nn katuserahade maksmine kogudustele aus ja õiglane, sest raha ei lähe neile kogudustele, kes seda kõige enam vajaks, vaid kel on oma esindaja parlamendis. Viilma arvates võiks katuseraha summad lisada pühakodade programmile. Viilma sõnul kohtus ta pärast peapiiskopi ametisse saamist kõigi riigikogus esindatud erakondadega ja ütles neile, et katuserahade jagamine tänase printsiibi järgi pole ...

Peapiiskop Urmas Viilma võtab avalikkuses sõna, vaidleb, jagab intervjuusid. Kriitikutel ei maksa loota, et Viilma kuhugi ära kaob või väsib. Luteri kiriku uus doktriin tundub olevat: kirik peab pildil olema! Urmas Viilmaga tuleb ära harjuda. Kolm aastat tagasi peapiiskopiks saanud 44aastane Viilma on selles ametis (kui temaga just midagi ei juhtu või ta ise tagasi ei astu) veel vähemalt 21 aastat. Ja Viilma on teistsugune kirikutegelane, kui Eesti avalikkus seni on ...

Programmist "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018" eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot. 2018. aastal pühakodade programmi esitatud taotluste kogumaht näitab, et ...

Nelijärvel teisipäeval kogunenud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulike konverentsi raames valiti aasta vaimulikuks Leevi Reinaru, kes on Lääne-Nigula Püha Nikolause koguduse õpetaja, Noarootsi Püha Katariina koguduse hooldajaõpetaja, Lääne praostkonna praost ja EELK misjonikeskuse juhataja. Reinaru tunnustamisel toodi esile tema võimet luua võrgustik ja juhtida õnnistusrikkalt koguduse tööd ja EELK Misjonikeskust. Ta on aastakümneid juhtinud kiriku noorte- ja ...