Jutlustab EELK peapiiskop Urmas Viilma, pealiturg Viru praost ja Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, kaasa teenib diakon Valdek Hang. Liturgilise koorina teenib Rakvere Kolmainu koguduse kirikukoor, organist Mart Siimer. Lisaks teenivad muusikalises osas kammerkoor "Solare" Elo Üleoja juhatamisel, laste- ja noortekoor "So-La-Re" Keio Soomelti juhatamisel ja keelpilliansambel. Otseülekande režissöör Andres Suurevälja, produtsent Ene Kõster. Vaata ...

24. detsembril tähistatakse 200 aasta möödumist öeldavasti maailma tuntuima jõululaulu „Püha öö“ esiettekandest Austrias Salzburgi lähedal Oberndorfis sealses Püha Nikolause kirikus. Vaimulik ja muusikaloolane Mart Jaanson avab meile armsa laulu saladusi. Püha öö“ (saksakeelse originaali algussõnadega „Stille Nacht! Heilige Nacht!“) sõnade autor on austria roomakatoliku kiriku preester Joseph Mohr (1792–1848), viisi on laulule loonud austria helilooja ja ...

EELK peapiiskop Urmas Viilma sõnul on hirmu tase Eesti ühiskonnas väga kõrge - see puudutab nii inimsuhteid, poliitilist õhustikku kui ka julgeoleku olukorda meie piirkonnas ja maailmas laiemalt. "Aktuaalsele kaamerale" antud pikemas usutluses rääkis Viilma, et inimesed peaksid leidma oma elus midagi püsivat ja jäävat, et hirmudele vastu astuda. "Jõuluevangeeliumis ütlevad inglid karjastele, et ärge kartke! Jah, hirmu tase on praegu ühiskonnas päris kõrge - ...

Jeesuse sündimine Petlemma sünnikoopas oli vaikne ja maailma silma eest varjatud sündmus, mille esimesteks vahetuteks tunnistajateks olid taevaste saadikutena inglid. Evangelist Luukas kirjutab jõuluevangeeliumis: Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga (Lk 2:9). Inglite ilmumine Jeesuse sünnihetkel kinnitab, et selle sündmuse ettevalmistamisel oli taeval, kust sõnumitoojad pärit olid, mängida oma oluline roll. See ...

Paavst Franciscus sai muude kingituste hulgas septembris Eestis veedetud päeval jooksul ka ühe õunapuu. Mida ta sellega tegi? Õunapuu anti paavstile üle enne oikumeenilist noortekohtumist Kaarli kirikus. “Eesti luterlaste nimel kinkisin paavst Franciscusele reformatsiooniaasta õunapuu ’Liivi kuldrenett’,” sõnas meenutuseks EELK peapiiskop Urmas Viilma. Sellest sai tema sõnul 531. õunapuu, mis reformatsiooni 500. juubeliaasta puhul istutati. Vatikani aeda paavst puud ...

Andres Ammase sõbrad lõid Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Andres Ammase fondi. See fond hakkab andma välja kaht stipendiumi, mis hindavad haridust ja kultuuri ning tunnustavad pühendumust Haapsalule ja Läänemaale. Fond kuulutatakse välja homme, laupäeval, 8. detsembril Haapsalus, Läänemaa ühisgümnaasiumi aulas kell 14. Andres Ammas töötas palju Eesti nimel, olles üks 69st, kes hääletas 1991. aasta 20. augustil Eesti taasiseseisvumise poolt, samal ajal olid ...

EELK peapiiskop Urmas Viilma rääkis täna Tallinna toomkirikus advendikõnes, et rahvastiku vähenemine on pannud teda mõtlema, kuidas kirik või ta ise kirikupeana saaks anda panuse selle probleemi lahendamisse. Ühe meetmena näeb ta seda, kus ta ristiks isiklikult kolmanda ja sealt iga järgmise perre sündiva lapse. Viilma loodab, et see lubadus julgustaks inimesi rohkem lapsi saama. Postimees avaldab Urmas Viilma kõne täismahus ja muutmata kujul:  Austatud ...

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) korraldab nigulapäeval, 6. detsembril konverentsi "Eesti usk", mida saab algusega kell 9.30 jälgida otsepildis portaalis ERR.ee. Rahvusraamatukogus toimuva konverentsi peaettekande "Euroopa kultuuripärand ja Eesti usk" peab professor Mihhail Lotman. Vaimulike, teadlaste ja loomeinimeste osavõtul arutletakse usu koha üle ühiskonnas ning usu ja erinevate kultuurivaldkondade (kirjandus, muusika, folkloor, teater, filmikunst, ...

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli teoloog Anne Kull, kellega arutleti eesseisva konverentsi "Eesti usk" valguses, mis iseloomustab eestlaste usku. Anne Kull kinnitas, et eestlasi iseloomustab teatud usuleigus, kuid leidis, et see võib olla muutumas: "Kui ma tahan väga positiivselt vaadata, siis ma arvaks, et on mingi üleminekuaeg. Juba Chesterton ütles, et inimesed, kes ei usu Jumalasse, on valmis uskuma ükskõik mida. Me näeme seda praktikas, aga mingil hetkel ...

Jõulusõim kujutab Püha ehk Jeesuse perekonda – Maarja, Joosep ja Jeesuslaps koos karjaste ning koduloomadega. Traditsioon arvatakse pärinevat juba Vana-Rooma ajast, Tallinna Jaani kirikus esimesel advendil pidulikult avatud jõulusõim jääb sinna vaadata kolmekuningapäevani. Varasematel aastatel Tallinna raekoja kaaristu all paiknenud jõulusõime avas Tallinna Kesklinna vanem eilse advendikontserdi järel Jaani kirikus. "Leidsime, et jõulusõim, mis oma kaunil moel ...

Detsembri algul kogunevad teoloogid ja erinevate kultuurialade mõtestajad Tallinnas arutlema teemal "Eesti usk". Mis on see, mida eestlased usuvad, ja mida see meie kohta räägib? "Plekktrummil" on külas teoloog Anne Kull. Esmaspäeval, 3. detsembril kell 21.30 ETV2s. Vt ka ERR Uudistest.

Rahvusülikooli 99. aastapäeva aktusel anti üle Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind, mille pälvis mitmekülgne tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Professor Kalle Kasemaa panus Eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur. Ta on olnud vana testamendi ja semitistika professor TÜ usuteaduskonnas, kuid eelkõige ...

Lähiajal algab Sakus kiriku ehitamine. Uues luterikirikus on kohti kahe saali peale kokku kuni 200 inimesele ning selle ehitamine läheb maksma üle miljoni euro. Praegu on Saku Toomase koguduse kasutada palvemaja ruumid. Saku alevis ja vallas on elanikke umbes 10 000 ja rahvast kolib sinna kanti järjest juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera". Saku Toomase kogudus asutati 2013. aastal. Noor kogudus on arvuliselt järjest kasvamas. "Meil on hetkel umbes 110 ...

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) arengukavas aastateks 2019-2028 tuuakse muu hulgas välja, et maailmavaateliselt mitmepalgelises ühiskonnas on katsed pidada erinevaid elusuuniseid üksnes privaatsfääri kuuluvaks osutunud lühinägelikuks ning oma usuliste ja maailmavaateliste veendumuste üle tuleb dialoogi pidada. Arengukava kohaselt peaks kirik lisaks traditsioonide hoidmisele olema ühiskonnas nähtav, avatud uutele inimestele, ideedele ja spirituaalsele ...

Ligi 350 liikmeskirikut ja enam kui 500 miljonit kristlast ühendav Kirikute Maailmanõukogu kutsus hiljuti selgesõnaliselt kõiki riike üles ränderaamistikku toetama. See aitavat tagada migrantide parema kaitse, eriti seoses ksenofoobia, rassismi ja diskrimineerimisega, kirjutab teoloogiadoktor Johann-Christian Põder. Lauri Vahtre kirjutas Postimehes (19.11.2018), et ÜRO ränderaamistik pole mitte niivõrd juriidiline kui religioosne tekst. See olevat ühteaegu nii ...