Tallinna Toompea Kaarli kiriku oreliviled. Erik Peinar. Et iga orel ise näitab, kui palju ja mis- moodi teda on vaja remontida, tuli ilmsiks ka Tallinna Kaarli oreli kapitaalremondi korral. Selle oreli kapitaalremondist on nüüd juba mitu aastat, kuid saan endiselt pilli hooldama minnes sellest tööst rõõmu tunda. Otsus nii suur töö vastu võtta ei tulnud kergelt, sest aukartus selle unikaalse instrumendi ees oli väga suur. Võisin tunda suurt koguduse toetust ja ...

Vigala Maarja kirikus asub tänini Müllverstedti poolt 1886. aastal algselt Tartu Peetri kirikule ehitatud orel. Vigalasse 1888. aastal toodud pill avaldab muljet kirikuruumi täitva erilise kõlaga. Endel Apsalon Tallinna rahvusvahelise orelifestivali ellukutsujana 1987. aastal ei osanud ma toona veel arvata, et juba paari aasta pärast saavad nimekad muusikud tulla laiast ilmast Eestisse. Aga juba 1989. aastal toimusid festivalikontserdid üle Eesti, kus tol ajal ei olnud ...

Oreliehitaja Friedrich Wilhelm Müllverstedt  tuli Saksamaalt Tartusse, asudes tööle oreliehitaja Ernst Carl Kessleri (1808–1863) töökojas. Kui Kessler suri, sai temast orelitöökoja juhataja. Müllverstedt ehitas oreleid põhiliselt Lõuna-Eesti ja Pärnumaa kirikutes. Ta ehitas nii kontsertoreleid, väiksemaid kirikuoreleid kui ka positiive. Kokku oli tema instrumente kaugelt üle saja, säilinud on mängitaval kujul kümmekond. Suurim neist on Tartu Peetri kiriku orel (23 ...

Külli Erikson Käsmu kiriku oreli juures, mille vanimad osad on valmistanud orelimeister Johannes Paul algselt Tallinna Niguliste väikesele orelile juba aastal 1613. Kadrina kirikust Käsmu toodud orelit nimetatakse Mandri-Eesti vanimaks. Regina Hansen Kultuurikiht ladestub suuresti eelkäijatelt üle võetud materiaalse pärandi toel, andes võimaluse aimata maailma enne meid.  Varasematel perioodidel ehituseks ja kunstiloominguks kasutatud naturaalsed materjalid ...

Olev Kents Laatre kiriku orelivilede juures. Liina Raudvassar. Samal ajal kui Napoleon sõdis Euroopas Vene ja Austria keisririikide vastu, valmis 1805. aastal Johann Adreas Steini töökojas Saaremaa Kihelkonna kiriku oreli põhiosa. Oreliehitajate perekonnast pärit Johann Andreas Stein (surnud 1821) täiendas ennast erialaselt Riias Heinrich Andreas Contiuse juures. Tal oli töökoda Valmieras, hiljem Pärnus. Pärnu perioodil ongi ehitatud Kihelkonna ...

Ka Eesti kõrvalisemast maanurgast võib sirguda mees, kes üle maa tuntuks saab, tõestab Peeter Süda lugu. Et keegi saab mõjutatud millestki või kellestki, peab olema üks kokkusattumus või siis õnnelik juhus. Nõnda arvan olevat ka helilooja, organisti ja Tallinna Konservatooriumi esimese oreliprofessori Peeter Südaga. Sündinud 30. jaanuaril 1883. aastal Saaremaa ja ehk ka Eesti ühes kaugeimas ja eraldatuimas paigas Lümanda vallas, avaldus andeka noormehe talent juba ...

On väga hea meel, et sel sügisel hakkavad ajalehes Eesti Kirik ilmuma oreliteemalised leheküljed. Need on pühendatud meie rikkalikule orelipärandile ja -kultuurile ning on teoks saanud tänu EELK Kirikumuusika Liidu ja kirikulehe koostööle. Kokku ilmub 11 teemalehekülge, mille väljaandmist toetab ka Eesti Kultuurkapital.  Artiklite sarjas saame lugeda orelimuusikaga seonduvatest eri tahkudest. Räägime suurimatest ja vanimatest orelitest Eestis, tutvustame möödunud ...

Ines Maidre tunneb oreli hingeelu.Erakogu. Orel on pill, millele on osaks saanud eriline missioon – kiita Jumalat. Väljavalituse tõttu on ta asukoht olnud kõige sagedamini pühas ruumis, juba ligi tuhat aastat.   Miks just orel välja valiti, on jäänud selge ajaloolise põhjenduseta. Seda võib vaid igaüks ise aimata, lähtudes oma esimesest isiklikust oreliheli kogemusest. Igal juhul on ta lääne tsivilisatsioonis saatnud aastasadu inimelu tähtsamaid tseremooniaid hällist ...

Dirigent Peeter Perens kutsub mehi koori laulma. Riina Varol. Õpetaja Jaan Tammsalu on ikka ja jälle kantslist rõhutanud, et Jumalale tuleb pakkuda parimat. Praegu tundub tõesti, et see läheb taas korda – seekord meeskoori loomise näol. Tallinna Jaani koguduse meeskoori paneb septembris kokku koorijuht Peeter Perens. Esimene kokkusaamine on 12. septembril kell 18 Tallinna Jaani kirikus ja kandidaadid peavad siis olema valmis klaveri juures ettelaulmiseks. Kõigil ...

Laudate Dominumi koor ja dirigent Anne-Mai Salumäe koori 10. sünnipäeval 2000. aastal. Erakogu. Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse koor Laudate Dominum sündis 30 aastat tagasi.  Esimene lauluharjutus toimus toomkiriku kantseleis 9. novembril 1990. Koor tuli esialgu kokku noortekoorina. Esimeses proovis oli 12 lauljat – üliõpilased, mitmed neist laulnud varem mu Viljandi Pauluse koguduse noortekooris. Nad olid tulnud Tallinna kõrgkoolidesse õppima ning kutsusid ka oma ...

Koraalide rütmi muutmises nende lauldavamaks kujundamisel ei ole midagi valet, aga seda tuleks teha emakeele keelerütmi arvestades. Kui me olime veel noored krantsid ja (kes varem, kes hiljem) alles hiljuti kirikutöösse tulnud, siis sai „Kiriku laulu- ja palveraamat“ (KLPR) meie sõpruskonnas hellitusnime „Siinu ja miinu seiklused juumala riigis“. Kuigi me olime parajad vigurivändad, oli meie jaoks kristliku usu süvahoovustes midagi nii fundamentaalset ja olulist, et see ...

Koraal „Jumal, Sul ligemal“ on üks tuntumaid matuselaule meie kirikus ja mitmel pool mujal maailmas. Selle laulu sõnadest on eri variatsioone, neil on rohkem või vähem salme, tõlgitud mitmesse keelde. Laul on olnud inspiratsiooniks uutele laulusõnadele või aineks vabadele tõlgetele. Ka on „Jumal, Sul ligemal“ sõnu lauldud erinevatel viisidel, kuid Lowell Masoni loodud viis „Bethany“, tuntud ka „Excelsiori“ nime all, on erinevates lauluraamatutes kõige enam ...

Nagu tavaks saanud, kutsus Viljandi Jaani kogudus ka sel sügisel lapsi ja noori laule kirjutama ja esitama. Kiriku kaitsepühakule Francis­cusele pühendatud laulukonkursist Päikeselaul võttis osa 20 noort autorit kokku 22 lauluga. Eelnevatel konkurssidel on latt päris kõrgele tõstetud ning seegi kord võis rõõmustada hoole ja pühendumisega loodud laulude üle. Konkursi tingimused nägid ette, et laul peab olema eesti keeles ja nii sõnad kui viis on omalooming. Lauludes ...

Muusikaelus tuleb ette õnnelikke ja vaimsusrikkaid sündmusi, mis puudutavad ja jäävad meeltesse püsima. Üheks taoliseks on ka tänavune Tallinna XXVII orelifestival. Ainuüksi Tallinnas anti meistrite tasandil nädala jooksul 40 eripalgelist kontserti, Pärnus kolm ja mujal Eestis kümme: Kodaveres, Iisakul, Emmastes ja Kärdlas Peter van Dijk Hollandist; Tormas ja Lohusuus Aleksander Gorin Iisraelist; Räpinas ja Rõuges Ines Maidre ning Vastseliinas ja Valgas David Christie ...

Tallinna Jaani koguduse 40-liikmeline projektikoor käis Saksamaal kultuuri- ja kontserdireisil. «Eks see turismimaiguline reis oli, aga pärast rasket tööd kulus selline preemia orkestrantidele ära,» ütles ERSO peadirigent Peeter Lilje pärast 1988. aasta Bulgaaria gastrolli, kus 14 päeva jooksul esineti vaid seitsmel korral. Tallinna Jaani koguduse projektikoor andis Saksamaal kaheksapäevase reisi jooksul kaks kontserti ning laulis korra ka jumalateenistusel Schwerini ...