Saaremaa läänekaldal asuvas iidses Kihelkonna kirikus oleme 12 aastat korraldanud suviseid kirikumuusikapäevi. Päevade algatamise peaeesmärgiks oli tuua kauneid kontserte Eestimaa servale ja teadvustada kirikus asuvat Eesti vanimat orelit (ehitatud 1805), mis ootab restaureerimist. 1996. a loodi Kihelkonna Kiriku Oreli Restaureerimise Ühing. Oreli restaureerimise alustamist on pidurdanud eelnev kirikukatuse vahetuse ja siseremondi tegemise ...
Kui lasta silme eest läbi algava suve tõsise muusika suurüritused, toimugu need Tallinnas, Saaremaal, Haapsalus, Pärnus, Viljandis või kus tahes Eestimaal, siis adume täiega nende kattumatust nii «profiilis kui otsevaates». Ja nagu juba kümmekond aastat tagasi heliloojate Kappide eelmise ühisjuubeli puhul Suure-Jaanis, nõnda söandavad ka nüüd eeskätt omakultuuri hindajad seda kõigest ...
Laupäeval, 15. märtsil kell 18 ja palmipuudepühal, 16. märtsil kell 18 tuleb Tartus ja Tallinnas ettekandele J. S. Bachi suurteos «Matteuse passioon».
Esimest korda esitatakse seda kaunist muusikat originaalpillidel ehk barokiaja pillimeistrite kätetööl. Tartu ja Tallinna Jaani kirikus toimuvad kontserdid on osa agentuuri Corelli Music sarjast «Kirikupühad Maar-jamaal», mille patroon on peapiiskop ...
Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna õppurid ja õppejõud käisid õppereisil Soomes Turu linnas. Eesti külalisi võttis vastu Turu konservatoorium ja selle kirikumuusika osakonna juhataja Hannu Ilola. Ka rektor Hannu Wuorela, kes on hariduselt kirikumuusik, ei pidanud paljuks meiega kohtuda. Õppereisil osalesid Rita Naaber ja Kristi Soosaar Saaremaalt, Kristiina Nagel Räpinast, Katre Kruuse Nõost ja ...
Anneli Pilpak on laulja ja laulukirjutaja, kes avatud suhtluslaadiga muusikuna võlub publikut oma südamest tuleva esitusega. Tema laulud räägivad peamiselt armastusest ning kristlikest väärtustest, mida ta elus kalliks peab.
Anneli jaoks on perega veedetud aeg suurim väärtus. Foto: erakogu
Anneli muusika on segu jazz’ist, popist ning R&B-st. Vabakutselise lauljana on ta saanud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias ...
«Kutse sünnipäevale» projekti raames toimus 21. detsembril Narva Aleksandri väikeses kirikus jõulumuusika kontsert «In dulci jubilo».
Pidupäevakontsert Narva väikeses kirikus. Foto: Svetlana Jefimova
See kontsert oli eriline ja huvitav esmalt esitajate koosseisu poolest: Viru praostkonna kammerkoor Tuuliki Jürjo juhatusel, organist ja Eesti Muusikaakadeemia õppejõud Toomas Trass, ...
15.–21. juulini toimus Eestis I rahvusvaheline kirikumuusika akadeemia. Kontserdid ja õpitoad leidsid aset neljas kirikus, lisaks toimus oreliretk, mille raames külastati kuut kirikut. Van Dijki õpetusi on Tallinna Toomkiriku Sauer-orelil omandamas Anna-Maria Lehtoaho Sibeliuse Akadeemiast.Meistrikursustest osavõtjad nii Soomest kui Eestist. Paremal akadeemia kunstiline juht Markku Mäkinen. Jüri Goltsov tallab Valga Jaani kirikus orelile hinge sisse.15.–21. juulini toimus ...
Sellisena tunti aastakümneid
laulusolisti Emilie Karjust enamikus Eestimaa kogudustes.
Rapla rahvas meenutab teda ka Enn Võrgu
ajast meie kirikukoori juhi ja hääleseadjana ning õpetaja Evald Saagi teise
abikaasana. 6. aprillil on Emilie
Saag-Karjusel 90. sünniaastapäev. 17. septembril 1996 maeti ta Rapla kalmistule
Masingute pere platsile.Emilie sündis 1917. aastal Venemaal Tveri oblastis,
kust pere revolutsiooni järel kodumaale naasis. Algul elati Narvas, ...
Kolmapäeva, 9. mai kontsert on pühendatud koguduse kauaaegse organisti ja koorijuhi Johannes Kappeli loomingule. Kontserdi aeg määrati kindlaks juba aasta tagasi, nimelt 9. mail on Johannes Kappeli 100. sünniaastapäev ja Tallinna praostkonna kooridel sündis mõte teha kontsert tema loomingust.Organist ja heliloojaHiiumaal sündinud ja Tallinna konservatooriumi oreli ning kompositsiooni erialal lõpetanud Kappel tagandati 1948. aastal usuliste veendumuste tõttu ...
Raplas on käesolev aasta pühendatud isamaalise lipulaulu autorile Enn Võrgule. See algas 13. märtsil Rapla kirikus helilooja, koorijuhi ja organisti auks mälestustahvli avamisega ja kulmineerub 22. juulil samas Võrgu suurteose «Valvake» ettekandega.Jumalateenistusel jutlustanud Nõo koguduse õpetaja Mart Jaanson kõneles Enn Võrgule mõeldes alandlikkusest kunstis. Kas kunst ja kunstnikud saavad üldse olla ...
Baltimore eesti kogudusele armsas Markuse kirikus kõlas 14. veebruaril kaunis keskaegne muusika. Üle sajapealisele publikule, mis koosnes nii eesti koguduse liikmetest kui ka ameerika muusikahuvilistest (kes moodustasid enamuse) esines Rondellus oma esimese kontserdiga siinpool ookeani. Rondellus esines neljaliikmelisena: ansambli asutajad Maria ja Robert Staak, Evi Kopli ja Veikko Kiiver. Programm «Salve Stella» koosnes neitsi Maarjale pühendatud ...
Tallinna Toomkiriku orelite ajaloo uurimine on olnud aktuaalne juba mitu aastat. Kui 1998. aastal toomkiriku Ladegast-Sauer-orel restaureeriti, anti selle puhul välja vihikuke oreli ajaloo, restaureerimise ja Tallinna Toomkiriku Oreli Fondi tegevuse kohta. Lisandunud uurimistöö arhiivides on andnud avaldatule huvipakkuvat lisa. Need tähtsad arved Kunstiajaloolase Sulev Mäevälja teostatud uurimise põhjal valmis artikkel, mis on avaldatud ...
Puhkpilliorkester Kungla andis Jõgeval heategevuskontserdi, mille tulu läks paljulapselistele peredele. 18. jaanuari keskpäeval oli Jõgeva koguduse kirikusaal rahvast täis. Rahva ette astus Võrumaa puhkpilliorkester Kungla. Kontserdi tulu oli suunatud Jõgeva valla paljulapseliste puudustkannatavate perede heaks. Jõgeva koguduse õpetaja Valdo Reimann ütles, et kontserdi asjus oli orkestriga kokkulepe juba ammu olemas. Alles ...
Kiriku laulu- ja palveraamatu laulu Mu Jumal, Sinu arm ja heldus (number 267) autoriks on Aleksander Hinno, kes sündis 3. aprillil 1904 Põlva kihelkonnas Võrumaal. Alg- ja keskhariduse omandas ta Võrus ja Tartus. Ta lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna 1931. aasta kevadel ja ordineeriti 1. mail 1932 Tallinna Toomkirikus piiskop Jakob Kuke poolt. Ta oli Ülikooli koguduse õpetaja H. B. Rahamäe isiklik adjunkt aastal 1932. Aastast ...
Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 321 Mind, Elupäike, uuenda ilmus Uues Lauluraamatus number 456 all saksakeelse pealkirjaga «Erneure mich, o ewiges Licht». Sõnade autor Johann Friedrich Roupp sündis 1672. a veebruari lõpul Strassburgis Alsace-Lorraine'is kingsepa perekonnas. Ta õppis teoloogiat ning luulet Strassburgi ja Jena ülikoolis aastast 1689-1692. Pärast, kui ta oli teeninud Lampertheimis vikaarina, sai temast ...