3. Aga samas oleks just Helsingi lõppaktile toetudes IV soome-ugri koosolek võinud toimuda palju aastaid varem kui 1981. Iisalmi koosoleku teemaks oli mõneti etteruttavalt «Koguduste sõprussidemed ja vastastikused külaskäigud», mis oli küll juba võimalik Soome ja Ungari kirikute vahel, aga veel ei puudutanud kogudusi, rääkimata teistest luterlikest kirikutest Nõukogude Liidu aladel ja Rumeenias. Siiski hakkasid tekkima Soome koguduste sõprussidemed osa Eesti kogudustega, ...

2. Seda on nimetatud ka juba 10 aastat varem käivitunud stipendiaatide vahetuse viljaks, aga kindlasti olid oluliseks ajendiks kasvav hõimutunne ühelt poolt ning poliitiliste pingete kasvamine Euroopas. Sellest kokkutulekust on põhjalikult kirjutanud oma raamatus «Hiiobi õnnistus» tollane Pärnu praostkonna praost August Arumäe, kes ei olnud küll Eesti delegatsiooni juht (selleks oli piiskop Rahamägi), aga ta oli piiskop Rahamäe asetäitjaks. Soome delegatsiooni juhtis Oulu ...

1. EELK osalemine suurtes rahvusvahelistes kiriklikes organisatsioonides on muutunud enesestmõistetavaks. Kuid on ka väiksemad organisatsioonid, mis jäävad tähelepanu fookusest välja. Me osaleme nelja suure oikumeenilise organisatsiooni töös: Kirikute Maailmanõukogu, Luterlik Maailmaliit, Euroopa Kirikute konverents ja Evangeelsete Kirikute Osaduskond Euroopas (Leuenbergi Konkordia). Peale selle veel soome-ugri teoloogide regulaarne kooskäimine, Hermannsburgi ...

7. Jumala kogudus maa peal on andeksandmise osaduskond. See andeksand, mida Jumal on esmalt osutanud meile, kuulub olulise osana tema riigi juurde. Inimene, kes eitab teise õigust andeks saada, näitab sellega, et ta tegutseb jumalariigi aluste ja põhimõtete vastu. Ja see eemaldab inimese ka Päästjast. Andeksandmatu meel paadutab inimest. Kunagi nii õrnalt issanda ees elanud inimene hakkab vähendama oma käike suure Andestaja juurde. Oma patt ei tundu enam olevat nii suur. ...

6. Ega 100 teenaritki polnud väike raha, kuid kui seda võrrelda summaga, mille teine mees oli saanud andeks, oli tegu väikse pinnuga suure palgi kõrval, kui kasutada Jeesuse poolt Luuka evangeeliumis toodud võrdpilti (Lk 6:41–42). Selleski kõneleb Jeesus andeksandmisest ja sellest, kui raske see meile on. Hoiame pigemini palki enda silmas, kui anname andeks ligimesele nende väikesed vead. Kõneldes palgist silmas, mõtleb Jeesus patu rikutust, mis elab meis. Tavaliselt me ...

5. Andeksandmine ei tähenda ülekohtu aktsepteerimist. See ei vabasta ebaõigluse ajalikest tagajärgedest. Kuigi kiviga aknad puruks löönu saab oma teo andeks, ei saa aken sellest terveks, vaid väljast tuleb ikka sisse külm õhk. Me ei tohiks aktsepteerida ülekohut, kuigi anname väärate tegude tegijale andeks. Ja kui anname andeks, võtame selle riski, et meie vastu eksitakse uuesti. Aga sama riski võtab endale ka Jumal, andes meile andeks. Andeksandmine ei tähenda ...

4. On tõenäoline, et ta eeldas seda, et eksija palub temalt andeks. Jeesus kõneles Luuka evangeeliumis seitse korda toimuvast kahetsemisest: «Jälgige end: kui su vend patustab, siis noomi teda, ja kui ta kahetseb, anna talle andeks! Ja kui ta ka seitse korda päevas sinu vastu patustab ja seitse korda sinu poole pöördub, öeldes: «Ma kahetsen», andesta ikka talle!» (Lk 17:3–4) Matteuse evangeeliumis ei pöörata sellele kahetsemise aspektile tähelepanu, mistõttu võime oletada, ...

3. Ebaõiglust kogenud inimene, kes kordab oma mõtetes kogu aeg toimunut, pole ka ise õnnelik, kuigi tal oleks seeläbi trump tagataskus. Kui sellest loobumine tundub liiga suur ohverdus, siis võib ta hakata oma mõtetes kauplema. Kui valesti käitunu tuleb piisavalt alandlikult andeks paluma, siis võin isegi võib-olla anda andeks. Ja kui ta palub avalikult vabandust nii, et kõik saavad tema jultumusest teada, siis äkki võin anda andeks. Kauplemise probleem tundub olevat ...

2. Kui tegu on toodud valguse kätte, siis see võetakse vastu oma koleduses just sellisena, nagu see on, aga selle süüdimõistev jõud on lõppenud ja jääb seljataha. Nõnda aitab andeksand tajuda, et andestamise päev on uue alguse päev. Seetõttu toob andeksandmine ajaga kaasa ka unustuse. Andestamine tervendab peale hinge ka ihu. Andeksand on tervistav. Mitmed haigused on põhjustatud inimese sisse kuhjunud vihast ja kibestumisest. Seetõttu on maailma kõige tervendavamad ...

Jukka Norvanto (snd 23. oktoobril 1957 Posios) on Soome raadiopastor. Ta on Soomes tuntud kui programmi «Piibel kaanest kaaneni» piibliõpetaja. Norvanto on ordineeritud pastoriks ja tegutseb praegu misjoniseltsi Külvaja misjoniteoloogina ning organiseerib piibliõpetust nii Soomes kui ka välismaal. 1. Sissejuhatus Igapäevaelus tuleb ette olukordi, kus tunneme, et meie vastu ollakse ebaõiglased. Vahel ei vastata meie ootustele, mõnikord mõistetakse meid kas tahtlikult ...

2. Niisiis on usutunnistuskirjade õpetus Piibli põhjal järgmine: - abielu on Jumala tahe ja seadmine, mis juurdub ka inimesse loomupäraselt istutatud tõmbel vastassoo poole; - abielu on püha ja hea, ning seda mitte ainult himude talitsemiseks ja liiderlikkuse ärahoidmiseks, vaid selleks, et inimsugu oleks viljakas ning abikaasad saaksid teineteist toetada nii igapäevases elus kui ka jumalakartuses ja vooruslikkuses; - abielu Jumala seadmisena on lahutamatu – välja ...

1. Paari viimase aasta jooksul on Eesti ühiskonnas toimunud tuline arutelu selle üle, mida kujutab endast abielu. Käesolev artikkel soovib anda lühikese ülevaate sellest, mismoodi mõistab abielu luterlik kirik. Apostel Paulus ütleb esimeses kirjas korintlastele: «Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud» (1Kr 15:3). Ta kõneleb siin Kristuse lunastavast surmast ja ülestõusmisest, kuid põhimõte, mille ta välja ütleb, peaks kehtima ...

4. Lutherit ja Bachi seovad mitmed ühisjooned Geograafiline lähedus – vähe sellest, et nad tegutsesid ühes paikkonnas Saksamaal, Luther ja Bach olid koguni ühe kooli vilistlased. Bach oli teadlik luterlane, sidudes Lutheri võimsate laulude ja poeetilise piiblitõlkega saksa rahvakeelde ka oma muusika, mis kujutab endast läbinisti vaimset palverännakut, ergutades loendamatuid inimesi palvele, isegi kui nad pole sellest teadlikud. Mõlema tegevus oli murranguline maailma ...

3. 1228. aastal astus Elisabeth frantsisklaste ordusse. Ordu toel saigi ta oma eluajal heategevust teha ning laiendada. 1235. aastal kuulutas paavst Gregorius IX Elisabethi pühakuks ja teda peetakse ordu üheks suuremaks pühakuks. Elisabethi ennastohverdav elu äratas imetlust kogu kristlikus maailmas, temast on mitmeid pärimusi. Kord südatalvel läinud ta lossist välja, kaasas põlletäis toitu vaeste jaoks. Teel kohtas ta oma abikaasat, kes küsis, mis tal põlle sees on. Kui ...

2. Igaüks mõistku lugeda, seal on tee Jumalani Luterlikus kultuuriruumis, samuti Eestis levinud vennastekoguduse liikumine oli üheks alusepanijaks eestlaste rahvuseks ühendamisel. Martin Lutheri ja usupuhastuse ehk reformatsiooni mõjul õpiti rahva seas usku mõistma võimsa vaimse jõuna, mis ühendab inimese ja Jumala. Luterlus rõhutab hariduse tähendust iga üksikindiviidi jaoks, ergutades koolihariduse arendamist. Kindlasti tuli siit tõuge üldhariduse alustele ja levikule ...