2. Iiobi raamatu 33. peatükis on öeldud, mismoodi Jumal räägib. „Sest Jumal kõneleb ühel ja teisel viisil, aga seda ei märgata.“ Edasi on küll öeldud, et Jumal räägib unenäos, kuid seda see salm ei tähenda. On öeldud, et ta räägib ühel ja teisel viisil. Mõne viisi, kuidas Jumal räägib, on esile toonud teadlased. Keegi võib nüüd üllatunult küsida, et mis on teadusel Jumalaga pistmist. Ma ei hakka seda pikalt seletama, piisab Albert Einsteini ütlusest „Teadus ilma ...

Ilmar Tomusk Eesti palvushommikusöögil 4. detsembril 2019 peetud kõne.1.Lugupeetud Eesti ja eesti keele sõbrad. 2019. aastal tähistame eesti keelele riigikeele staatuse andmise sajandat aastapäeva, seega on tänagi paslik rääkida keelest. Kuna meie palvushommikusöök on kristlik üritus, küsime kõigepealt, mis keeles räägib Jumal. Ja loomulikult huvitab meid see, kas ta räägib eesti keelt.Selles, et ta räägib, veendume kohe, kui avame Piibli esimese lehekülje ja loeme: ...

5. Piiskop Kukk suri 25. juulil kell 14.45. Et oli kuum suvi, märgib Eesti Kirik: „Kuna oli karta, et soojade ilmade ja sisemise lagunemise tõttu surnukeha kuigi kaua ei püsi, määrati ülewiimine Toomkiriku kesknädala õhtuks ja matmine neljapäewa lõunaks, kuid järgmise päewa hommikuks selgus, et siiski wõib lükata talituse edasi päewa wõrra.“21 Kirstupaneku päevaks määrati seega neljapäev, 27. juuli, ning matusetalitus peeti reedel, 28. juulil. Seetõttu ei saanud matusel ...

4. Politsei abil koguti kokku umbes 8000 krooni, mis usaldati kirikunõukogu laekahoidja hoolde, kuigi õpetaja Köögardal nõudis selle panka panemist, et protsente koguda. Piiskopile esialgu raha välja ei makstud, kuna kardeti, et teatud osa summast võidakse kohtu kaudu tagasi nõuda. Finantsraskustes laekahoidja kasutas aga summat protsendita laenuna, valetades nii õpetajale kui nõukogule, et raha on pangas. Lõpuks õnnestus summa laekahoidjalt kätte saada, kuid protsentidest ...

Jakob Kukele antud ametitunnustest on tänaseni kasutusel piiskopisau ning kaelarist. Riho Saard on 2015. a seoses Urmas Viilma peapiiskopiks seadmisega kirjutanud EELK piiskoppide ametitunnustest raamatu „Piiskopkondade, piiskopiameti ja insiigniate ajalugu Eestis“. Suhted Keila kogudusega piiskopiks valimise järel Piiskopiks valimise järel pühendus Jakob Kukk terve EELK ülesehitamisele ning mõistetavalt jäi tal Keila kogudusega suhtlemiseks aega väga napiks. Lugedes ...

2. Ado Köögardal märgib kroonikas: „Nende vanuse vahe oli küll nõnda suur, et proua oleks kõlbanud piiskopile tütreks. Kui piiskop, kes vanapoisina abiellus, laulatusele sõitis, olevat kiriku uksel keegi naljatades ütelnud: „Vaadake, kuidas vana Kukk kosib nii noore kana!““3 Jakob Kukk suri jaagupipäeval, 25. juulil 1933 ning on maetud Tallinna Vana-Kaarli kalmistule. Melanie Kukk elas oma abikaasast 67 aastat kauem, ta suri 2000. a Californias. Jakob Kuke surma järel ...

Ettekanne konverentsil „Keila kogudus 800“ 14. septembril 2019 Keila kultuurikeskuses 1. Sissejuhatus Sada aastat tagasi, 12. septembril 1919. a valiti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimeseks piiskopiks Keila koguduse õpetaja Jakob Kukk. Seetõttu on mul eriliselt hea meel mõne sõnaga meenutada vaimulikku, kelle esimeseks ülesandeks piiskopina sai rajada EELK kui vaba rahvakirik. Ma küll ei tea, kas ma kuulun Eestis tuntud ajaloolaste hulka nagu Harju Elu tänase ...

6. Rahvusliku liikumise tegelased jagunesid kahte leeri: Hurda-Jannseni Postimehe mõõdukaks ja Jakobsoni Sakala radikaalseks erakonnaks. Jagunemine toimus ka eesti rahvusest teoloogide hulgas. Suurem osa neist kuulus mõõdukate erakonda, kuid üksikud, nagu näiteks Aleksander Sõrd, Heinrich Raska, Hugo Treffner, liitusid jakobsonliku radikaalse erakonnaga. Lõhenes ka Eesti Kirjameeste Selts, kust lahkus koos Hurdaga enamik vaimulikke ja ...

5. Vaimulikud, ajakirjandus ja seltsiliikumine Liivimaa vaimulike 1878. aasta sinodil kritiseeriti eestikeelset kirjandust ja rahvakalendreid. Erilist tähelepanu sai teoloogiaüliõpilase Matthias J. Eiseni toimetatud „Isamaa kalender“ ja selle lisas ilmunud jutuke „Uinumisest ärkamiseni“. Süžeeks ühe Liivimaa vaimuliku pühendumine kooliolude ja kooliõpetuse reformidele. Uue testamendi, lauluraamatu ja katekismuse asemel tuli kasutusele võtta Carl R. Jakobsoni „Kooli ...

4. Kõigist eesti soost vaimulike enne 1918. aastat sõlmitud abieludest oli 26 sõlmitud eestlannaga, sest ka eesti soost vaimulikud eelistasid abielluda peamiselt vaimulike, kaupmeeste, töösturite, laevakaptenite, mõisavalitsejate ja kooliõpetajate tütardega, mis soodustas nende perekondade saksastumist. Eesti juurtega Oskar Tomberg, Friedrich Wieckmann ja Johannes Eisenschmidt identifitseerisid ennast sakslastena. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlase Adolf Oscar Undritzi ...

3. Positiivse hinnangu andsid eestlased Kolga-Jaani vaimulikule Emil Rathlefile, kelle tegevuse tulemusel edenesid vallakoolid. Väike-Maarja vaimulik Ludwig Fankhänel sai eestlastelt kõrge hinnangu oma lugupidava suhtumise eest eesti kirjandusse, kirjakeelde ja rahvaharidusse. Suure lugupidamise osaliseks sai Karula vaimulik Gottlieb Wilhelm Frantzen, kes oskas ärkava eesti rahva püüdlusi kõrgeks hinnata. Võnnu vaimulikku Gustav Axel Conrad Oehrni mäletati kui armastatud ...

2. Jakob Hurda omaaegses suures soosimises Äksis tuleb ennekõike näha oma-küla-poisi-mentaliteeti. Pärast Hurda lahkumist kandideerisid Otepääle sakslase Ludwig Fankhäneli kõrval eestlased Martin Lipp ja Hugo Treffner, kelle suurem osa kirikukonvendi liikmeid vaimulikuks valis. Sellest hoolimata läks osa eestlastest saadikuid saksastunud kodust pärit kandidaati paluma, sest vastuseisu ei olnud vaja oodata mitte koguduse, vaid kui, siis ainult mõnede rahvusradikaalide ...

Autor Riho Saardi ja kirjastuse Argo nõusolekul avaldab Eesti Kirik katkendi novembris ilmuvast raamatust „Eesti rahvusest luterliku vaimulikkonna kujunemine ja eestlaste juhtimisega Eesti evangeelse luterliku kiriku sünd. Ideed ja võitlused 1870–1919“. 1. Vaimulike suhted eestlaste ja sakslastega koguduseelu tasandil Kui 19. sajandi esimesel poolel jäid eesti rahvusest vaimulikud ühiskondlikus elus märkamatuks, oli mõnekümne aasta pärast asi oluliselt muutunud. Karl ...

2. Mõnel juhul on religioossuse rõhutamine asjakohane, näiteks isik põgeneb religioossete gruppide konflikti tagajärjel. Oluline on religioossus aga põgeniku tuleviku seisukohalt: kas religioossed põgenikud on suutelised religioosse tava ehk piirangute tõttu kohanema sihtriigis? Seega teave religioossete konfliktide ja religioossete iseärasuste kohta oleks oluline ning kirikud peaksid teavitama nii oma kogudusi kui ka koguduseväliseid isikuid. Kant on defineerinud ...

1. Põgenikke nähakse meediasõnumites nii majanduslike probleemide lahendusena kui ka sotsiaalsete probleemide allikana. Majanduslike probleemide lahendamiseks loodetakse põgenikke kasutada selliste tööde tegemisel, mida eestimaalased ise enam ei soovi teha või mille jaoks ei jätku ka eestimaalaste soovi korral arvuliselt inimesi. Sotsiaalsete probleemidena nähakse põgenike kohanematust kohaliku komberuumiga, julgeolekuohte ning ka ressursside äravõtmist kohalikelt. Kuna ...