Slava Ukraine
Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Tundeline teekond läbi Eesti 5. osa

5. 35 aastat (1977–2012) kogudust teeninud õpetaja Ants Leedjärv on oma kuulsatele eelkäijatele viidates öelnud, et ta pole keelt parandanud ega Piiblit tõlkinud, vaid ainult ühe kogudusemaja ehitanud. On seegi jälg, mis jäänud ja kus meiegi võisime istuda pärast ringkäiku kirikus ja kalmistul. Õpetaja Kari poolt soomlaslikult tehtud maitsvat kohvi ja küpsetisi nautides ja juttu puhudes.  Liikuv vaatamisväärsus Padise kloostri parkimisplatsil. Saksa numbrimärki kandev ...

Tundeline teekond läbi Eesti 4. osa

Turismitalu pakub ööbimispaika tuuleveskis Vigala jõe kaldal. 3 x Sirje Semm. 4. Esimese päeva lõpetasime perekond Kasekambi Pärna turismitalus Tiduvere külas. Õhtusaun, ujumine Vigala jões ja ööuni tuuleveskis, karge hommik koos ülimaitsva hommikusöögiga. Ja uus päev oma seiklustega võis alata. Vigala Vigala kiriku torn-monument, kujud paigutati tagasi 11. mail ...

Tundeline teekond läbi Eesti 3. osa

Silvi Lootsmann ja ligi paarisaja aasta vanune Pikavere palvemaja. Sirje Semm. 3. Vändrasse jõudmiseks kulgeb tee Soomaa rahvuspargis. Vändrasse sissesõidul jääb tee äärde lagunemistunnustega Baltimaade suurim puumaja, mille ehituse algataja oli pastor Ernst Sokolowski, et asutada siin 1866. aastal kool kurttummadele lastele.  Pühale Martinile pühendatud Vändra ühelööviline kirik ehitati 1787. aastal. Uksed on tuulutamiseks avatud, kuid võretatud. Kiriku ...

Tundeline teekond läbi Eesti 2. osa

Pilistvere küla serva rajatud kivikangur. 4 x Sirje Semm. 2. Vello Salumi eestvõttel hakati 1988. aasta hingedepäeval rajama Pilistvere surnuaia lähedale stalinismiohvrite kivikangrut, mille juurde tekkis ajapikku ka kommunistliku genotsiidi memoriaal koos mälestushiiega. Mälestuspaik oli enam-vähem hooldatud, aga tundub, et eesti rahva poolt üsna unustatud. Kivikangru juurest jalutasime läbi kahel pool maanteed paiknevale surnuaiale, et külastada märkimisväärseid ...

Tundeline teekond läbi Eesti 1. osa

1. Eelmisel suvel, kui maailm koroonast lahti lasti, otsustasime augustikuu alguses väikese sõpruskonnaga sõita risti läbi Eesti, eesmärgiks kultuurilooline reis ja teelistele avatud kirikute külastamine.  Ma ei tea, kas eeloleval suvel taastub eelmise aasta suveolukord, aga liikumist perekonniti ei ole võimalik takistada ja kui kirikud on praegusel koroonasuletuse ajal avatud, on need avatud suvel ka teelistele. Nii et aeg plaane pidada!  Julgen allpool ...

Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik 3. osa

III osa  Piiskopkonnad – kiriku identi­tee­di tugevdajad EELK on tänini Eesti vaba rahva kirik. Võime mõelda, et aastakümnete jooksul on kirikuelus palju muutunud ning tegemist ei ole enam EELK puhul Eesti vaba rahvakirikuga selles mõttes, et kogu rahvas kuuluks luteri kirikusse. Selle kurvavõitu faktiga võivad ilmselt kõik leppida. Siiski, Eestis ei tegutse ühtegi teist kirikut ega konfessiooni, kelle suhtes valitseks endiselt ootus teenida kogu rahvast – ...

Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik 2. osa

II osa Piiskopid – otstarbe­kohasuse, mitte põhimõtte küsimus Piiskopid kiriku vaimulike juhtidena. Peapiiskopil ja piiskopil tuleb olla vaimulikele hingekarjaseks ja ülevaatajaks. Pastoraalne juhatamine ja hingehoid, samuti valvamine vaimulike kõlbelise elu üle on piiskoppide ülesanne.  EELK vaimulikkond on 2020. aastal ajaloo suurim (umbes 230 vaimulikku), nagu seda on ka koguduste arv (169). Samal ajal on EELK annetajaliikmete arv olnud pidevas ...

Piiskopid ja piiskopkonnad kui rahvakiriku identiteet ja tulevik 1. osa

I osa.  Sajand Eesti vaba rahvakiriku piiskoppe Eesti vaba rahvakiriku loomine ja piiskopiameti taastamine. Eesti vaba rahvakiriku ehk Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku (tänase nimega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) alguse üheks tähtsündmuseks oli piiskoppide ajaloolise ametijärgluse ehk suktsessiooni taastamine. See sai teoks esimese piiskopi Jakob Kuke valimisega 1919. aastal ja ametisse pühitsemisega 1921. aastal Rootsi peapiiskopi Nathan Söderblomi ...

Palverännak Lõuna-Ameerika südames 5. osa

San Estanislao kirik. Tüüpiline Paraguay linnakirik, meie omadest erinevad need selle poolest, et laes ripuvad kümned tuult liigutavad ventilaatorid. 5. Paraguay postisüsteemist Sellisel reisil ei saa hakkama ilma ootamatusteta. Kui enne kodumaalt ärasõitu mainisin Villu Jürjole, kes on suurim kollektsionäär vaimulike hulgas, et kavatsen külastada ka Paraguay Petlemma linna (hispaania keeles Belén), siis palus ta, et saadaksin talle sealt postkaardi. Sama soov oli ...

Palverännak Lõuna-Ameerika südames 4. osa

San Lorenzo, puunikerdus XVIII sajandist, Museo de Arte Sacro Asunción. Nagu mitmes muus muuseumis oli ka seal uks lukustatud ja sellel käsitsi kirjutatud tekst „Avatud – andke kella“. Pärast helistamist ilmus naabermajast mees, kes külalise sisse lasi. 4. Maantee oli liivane-savine rada ning kui sõdur kuulis, et tahan 70 kilomeetrit veel väiksemat metsateed pidi otse Fortin Gabino Mendozasse sõita, siis ta kinnitas, et siitkaudu pääseb küll, aga vaatas mind ...

Palverännak Lõuna-Ameerika südames 3. osa

3. Nemad soovisid Piibli õpetust oma elus radikaalselt rakendada. Nende põhimõtete hulka kuuluvad täiskasvanute ristimine, lahutatus riigist ning sõjaväeteenistuse eitamine.  Juba liikumise algaastatest alates on selline radikaalsus viinud neid vastuollu riigiga, paljud on oma usu nimel kannatanud, surnud märtrisurma, ülejäänud aga rännanud ida poole. Keisrinna Katariina II ajal XVIII sajandi lõpul rändas palju mennoniite Lõuna-Venemaale. Sealt osa veel ...

Palverännak Lõuna-Ameerika südames 2.osa

Maria Auxiliadora monument Concepciónis. 2. Käisin siiski mõlemas provintsis ning Concepción oli kindlasti üks selle reisi meeldejäävamaid paiku.  Kui juba kõik hirmud ja ohud korraga ära rääkida, siis lisan, et ette oli teada jaanuaris-veebruaris valitsev tavaline päevane õhutemperatuur 37 kraadi (Eesti soojarekord on 34 kraadi). Kurjemalt poolelt lisandus veel uudis, et just minu reisi ajal põgenes Pedro Juan Caballero linna vanglast 75 ülimalt ohtlikuks ...

Palverännak Lõuna-Ameerika südames 1.osa

1. Mul on tavaks tähistada oma juubeleid üksinda reisides, külastades maid, millest juba lapsena olen unistanud.  Kümme aastat tagasi olid need Mali ja Burkina Faso (põhieesmärk Timbuktu), viis aastat tagasi Iraan. Kui mu eelmine seljakotireis viis mind Iraani, mis on õigusega piiblimaa (seal toimub Estri ja Taanieli raamatu tegevus), siis äsjane rännak tõi mind päris pühale maale Paraguaysse.  Kuidas muidu nimetada riiki, mille pealinna nimi tähendab ...

Mis keeles räägib Jumal? 4. osa

4. Eesti rahvakooli algust tähistab 1987. aastal Kambjas avatud memoriaal Hando Runneli sõnadega „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust“. Memoriaali autor oli möödunud nädalal meie hulgast lahkunud skulptor Endel Taniloo. 18. sajand annab meile eestikeelse piibli, esimene eestikeelne tervikpiibel ilmus aastal 1739. Piiblit ei saa pidada pelgalt usutekstiks, selle tõlkimine on mõjutanud sadade keelte arengut. Piiblitõlke mõju eesti kirjakeele ja eestikeelse ...

Mis keeles räägib Jumal? 3.osa

3. Paljud matemaatikud ning infoteoreetikud on seisukohal, et sellise ülimalt keeruka ja korrastatud informatsiooni iseenesliku tekkimise võimalus on meie universumi eluea jooksul absurdselt väike, sisuliselt võimatu. Aga tuleme nüüd eesti keele juurde. Eesti keel on meist paljude emakeel ja ka Eesti riigikeel. Carl Robert Jakobson pidas 6. oktoobril 1868 oma esimese isamaakõne, milles ta ütles: „Pääasi aga, kust ühe rahva vaimuharimise järge äratunnukse, on temal ...