Ettekanne Eesti Kiriku IV meediakonverentsil «Riik-kirik-kodanik» Sest mis kasu on inimesel, kui ta saab kätte terve maailma, ja ometi teeb kahju oma hingele? Sest mis oleks kirikul ära anda oma hinge asemel? (Markuse evangeelium 8:36–37) Vaata, Ta on seal, kus tõde maitseb. Ta on südame sisimas, kuid süda on Temast eemale eksinud. Pöörduge tagasi, üleastujad, oma südamesse, ning liibuge selle külge, kes teid on ...

2) Diagnoos (tõlkes läbi tundmine) osutab, et mida rohkem on vajaduste rahuldamatust, seda närvilisem ja haavatavam organism on. Aineliste vajaduste nagu töötasu ja sotsiaalsed garantiid tunnustamise kõrval on sama oluline organismis ringlevate signaalide iseloom. Esiteks, kirikus ei saa aina kasutada argumenti, et siia tulnu ei tohigi soovida ametile ja oskustele vastavat töötasu, mis vastab ühiskonna vastavale standardile. ...

Ettekanne Õpetajate Konverentsil 21. jaanuarilMis sünnib, see elab ja kasvab. Mis kasvab, see muutub ja sureb. On ka taimi, kes peaaegu et jäävad. Nad on korraga endised ja ei ole ka. Nad on. Kirjutasin selle salmi viitamaks korraga nii piiratud elueaga inimestele kui ka püsivale kirikule, kes koosneb elavatest inimestest. Õlipuud küll muutuvad, kuid jäävad tuhandete aastate jooksul siiski samaks puuks. Nii kirik kui inimene on ...

Ettekanne Õpetajate Konverentsil 21. jaanuaril 3. Koguduste võrk. EELK-l on misjonikirikuna suur eelis, kuna meil on endiselt kasutada ülemaaline koguduste võrgustik, mida ei pea rajama hakkama nagu piiskop Meinhardi ja Alberti päevil. Kuigi paljudes piirkondades on kogudused üpris väikesed (mõni neist võib lähitulevikus oma tegevuse lõpetada või ühineda suurema naaberkogudusega), ei saa koguduste ...

Ettekanne Õpetajate Konverentsil 21. jaanuarilEuroopa Kirikute Konverentsi egiidi all välja töötatud dokumendis «Charta Oecumenica. Juhiseid süvenevaks koostööks Euroopa kirikute vahel» öeldakse: «Samavõrd oluline on, et kogu Jumala rahvas üheskoos vahendaks evangeeliumi avalikus sfääris, mis tähendab ühtlasi vastutuse võtmist sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes.» ...

TOIMETUSELT: Õpetajate Konverentsi missioonitoimkond peab vajalikuks üldkirikliku diskussiooni algatamist Veiko Vihuri poolt konverentsil peetud ettekandes püstitatud küsimuste üle. Õpetajate Konverentsil rühmatööna arutatu oli vaid esimene samm. Rühmatööde tulemused peaksid inspireerima edasist arutelu nii kirikuvalitsuse ja tema asutuste kui ka praostkonna ja koguduse tasandil. Eesti Kiriku leheküljed on ...

Pühakirjapärasus ei tähenda seda, et elu püütakse juhtida ja sundida kuskilt väljastpoolt elu antud moraalsesse vormi. Pühakirjapärasus eetilise aluspõhjana on armastuse kõikvõimsus, mis püüab tuua tagasi patu läbi rikutud elu võimalikult lähedale Jumala algsele loomiseesmärgile. Pühakirjapärane eetiline lahendus ning otsus on elu varjav ning parandav seisukohavõtt. ...

Elulähedus pole ühiskondlike küsimuste või maailma probleemide arutelu. Pühakirjapärane jutlus on Sõna Jumalalt ja selle eesmärk on viia kuulaja Jumala ette. Jutluse vertikaalsus teeb selle elulähedaseks, sest Jumalalt saadud sõna haarab inimesest kinni. Jumalal on tagavaraks meiegi jaoks – nõnda, nagu räägitakse Ap 7:38 Moosese puhul – «elavaid sõnu» inimestele edasiandmiseks. Kui jutlus ...

Olukord piibliuurimise alal tervikuna pole siiski nii murettekitav, kui eelpool öeldust võiks järeldada. Teaduslikud uurimismeetodid on kogu aeg suunanud neid uurijaid, kes, austades filoloogilisi, arheoloogilisi ja ajaloolisi fakte, on pidanud tõeks Piibli tekste ja nende omavahelist seost. Nad on seletanud Piiblit Piibliga ja võtnud arvesse selle pro me (minu jaoks) loomust, millest Luther algul tsiteeritud jutluses rääkis. Sellises ...

On peetud aksioomiks, et iga Piibli kirjutus ja kõik selle sõnad on ühtlasi autoriteetsed. Piibli üksteisest lahkuminevad teated ja väljendused on vaid näilised. Piibli iga sõna on samal viisil kohustav. Vahemaa Piibli raamatute tekke ja tänapäeva vahel ei oma seetõttu mingit tähtsust. Seda seisukohta esindasid reformatsiooni ajal Andreas Karlstadt, spritualistid ja Thomas Münzer. Šveitsi reformaatorid ...

Autorist: Teoloogiadoktor Martti Simojoki (1908–1999) oli Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop aastail 1964–1978. Teda on nimetatud mõjukaimaks kirikujuhiks ja silmapaistvaks vaimseks juhiks nii Soome kui ka Euroopa kirikuelus. Tema tegevus oli oikumeeniliselt aktiivne ning suunatud sellele, et kirik võiks avaneda ühiskonna poole. Alljärgnev ajalooline ettekanne on peetud Martti Simojoki promotsiooni puhul EELK Usuteaduse Instituudi doktoriks h.c. ...

Eelmises Eesti Kirikus alustasime ülevaadet, kuidas ja miks praostkondade õpetajate nõupidamisest ja kooskäimise traditsioonidest. Tänase lehelooga saab ring täis – võlud ja valud on meie kiriku argipäev, annavad elule värve. Lääne praostkonnas on õpetajate konverentsil pikk ajalooline kogemus, millele on läbi aastate suurt tähelepanu pööratud. Praost Tiit Salumäe vaatas Eesti Kiriku tarbeks ...

Et üksteise hoidmises on suur jõud, on ammu ära tuntud. Kuidas ja miks kohtuvad meie praostkondade vaimulikud, sellest püüame rääkida tänases ja järgmise nädala lehenumbris. Nimetatagu seda kuidas tahes – koosolekuks, kohtumiseks, vestlusringiks, konverentsiks või veel neljandat moodi, sisu on see, et ühe praostkonna vaimulikud kutsutakse kokku üksteist ja mõnikord ka kirikuväliseid asjatundjad ...

(Algus Ek nr. 4.) (Living with Diversity: Human Sexuality) Kui homoseksuaalne isik on võimetu alla suruma oma iha ja elama karskelt, oleme olukorras, kus peame võibolla aktsepteerima nn väiksema pahe teed ja manitsema teda arendama truud suhet ainult ühe isikuga. Korratu elustiil alternatiivina kaldub vist olema suurem pahe. Siinjuures ei käsitle ma küsimust, kas suhe, mida niikuinii elatakse, peaks või ei peaks olema ühiskonnas ...

(Algus EK nr 4.)Living with Diversity: Human SexualityPauluse jaoks on homoseksuaalne praktika (nii meeste kui naiste vahel) ebaloomulik (kreeka keeles loomuvastane = para physin), ühtesobimatu jumalariigi elustiiliga ja teotus loomiskorra suhtes, mille järgi on vaid mehe ja naise vaheline suhe loomulik (Paulus kutsub mehe ja naise vahelist suguelu naturaalseks, loodusekorraliseks kasutamiseks ehk physike khresis).K. Barthi järgi moodustavad mees ja naine ...