Slava Ukraine
Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Leeritund 3.osa – Mina usun Jeesusesse Kristusesse

Lunastama tähendab lahti ostma. Vanal ajal kehtiva karmi võlaõiguse alusel heideti maksujõuetu võlgnik vanglasse või tehti orjaks. Ta pidi orjama seni, kuni võlg sai makstud. Sageli oli võlg nii suur, et ta pidi orjama surmani. Aga tal võis olla mõni rikas sugulane, kes tuli ja maksis võlad ära ja ostis võlavangi vabaks. Jumal on tulnud Jeesuses Kristuses meid lahti ostma patu orjusest. Jeesus Kristus on meie ...

Leeritund 2. osa

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse, taeva ja maa Loojasse Kui kusagilt kuuldub sõna «Jumal», siis võib reaktsioon olla mitmekesine, see võib tekitada kartust ja teravat protesti, kuid viia läbi uudishimu rahu- ja armastusseisundini. Küllap on leerikursuse alguseks kasulik analüüsida erinevaid viise, kuidas läbi aegade on Jumalast räägitud. 1. Uuest Testamendist on ehk üheks olulisimaks ...

Leeritund 1. osa

Mis on leer, milleks seda vaja, mida see annab? On väga tervitatav, et Eesti Kirik on otsustanud alustada leeriõpetust tutvustava rubriigiga. Küllap mõnelgi meie kiriku liikmel on vaja korrata leeris õpitut selleks, et tunda paremini Jumalat ja tema tahet ning täita oma osa kiriku täieõigusliku liikmena. Leerinurk ilmub kaheteistkümnes järgnevas Eesti Kirikus. Teemad on: Mis on leer, milleks seda vaja, mida see annab? Jumal - ...

Taevased näojooned

I Äkitselt märkasin: noorkuu sirp sirab taevas aidanukast kõrgemal. Hele, terav ja jõuline. Jah, noorkuu - suure kirjatähe N saab sellest tõmmata, kui ma näppu õhus liigutan. Õilme Vunk õpetas koolis noorel ja vanal kuul vahet tegema. Ma ei eksi enam. C avaneb vasakule poole, justkui lamaks ta seljakile õhus. Ihutult teravad harud näivad väheke pilvehabemeid otsa võtnud. Justkui oleks noor puuslik kihva ...

Ühest vähetuntud eesti teoloogist – Kaide Rätsepat meenutades 2. osa

(Algus EK nr 10, 17.3.)1954. aastal määras konsistoorium Kaide Rätsepa Toompea Kaarli koguduse I pihtkonna õpetajaks. II pihtkonna õpetajaks määrati Edgar Hark. Kaarli koguduse liikmed ja Rätsepa ametivennad mäletavad, et kahe mehe koostöö oli sujunud hästi. Paralleelselt kogudusetööga jätkas Rätsep oma õpinguid. Huvi budismi vastu Ta oli lõpetanud Usuteaduse Instituudi 1952. aastal ...

Ühest vähetuntud eesti teoloogist – Kaide Rätsepat meenutades

Eestlastest teolooge ei ole kuigi palju. Seepärast on igaüks neist väärtus omaette ja väärt eraldi käsitlemist. Palju on räägitud Elmar Salumaast ja Uku Masingust, kelle teoloogia kohta on kirjutatud nüüdseks mitu teadustööd. Ka Artur Võõbus on tuntud ja süroloogina tuntakse ning tunnustatakse teda ka väljaspool kiriku ringkondi. Suur oli aga minu hämmastus, kui sain teada, et isegi ...

Piiskop Rahamägi eesti rahva sündivusest 4. osa

(Algus EK nr 3.) Suguhaigusi võimendab väga tugevalt alkoholism. Alkohol vähendab usulis-kõlbelist jõudu. Eriti on keeluseaduse eest võidelnud V. Ernits. Autor kutsub kirikut aktiivselt karskusliikumises osalema. Dr. Vilms soovitab suguhaiguste kaitseks kasutusele võtta kondoomid, väitekirja autor on aga sellele vastu. Kõik taolised kaitseabinõud lubavad kergel viisil kustutada sugulist himu ja alandavad isiksust. Lahenduseks ...

Piiskop Rahamägi eesti rahva sündivusest 3. osa

(Algus EK nr 3.)Kolmanda näitena võib tuua meie oma kirikuõpetajate perekonnad. Teatavasti sündivus haritlaste perekondades reeglina langeb, aga kirikuõpetajate perekondades püsib kõrgena, kuigi ka viimases on erinevust märgata. Usuliselt positiivsemates peredes on rohkem lapsi, liberaalse-ratsionaalse mõtteviisiga peredes aga vähem. Kõik toodud näited tõendavad, kuidas religioossus ja laste rikkus ...

Piiskop Rahamägi eesti rahva sündivusest 2. osa

(Algus EK nr 3.) Euroopas tekkinud neomaltlus jõudis ka Eestisse. Euroopas soovitakse 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses väiksemat sündivust. Levib rasedusvastaste vahendite kasutamine. On teada, et eriti toovad meile sisse eostusvastaseid vahendeid harjuskid – vene kaupmehed. Autor ütleb, et rahva jõukus kasvab, tervishoid paraneb, ka korteriolud ei saa olla vähese sündivuse peapõhjuseks. Varem hoidsid inimesi tagasi ...

Piiskop Rahamägi eesti rahva sündivusest 1. osa

Eesti Kiriku 80. aastapäeva puhul võttis Eesti Rahva Muuseumi kauaaegne töötaja Lea Lõhmus sirvida enne 1940. aastat ilmunud Eesti Kirikuid ja leidis sealt viite ajalehe asutaja ja toimetaja 1931. aastani Hugo Bernhard Rahamägi (sündinud 1886 Kurtna vallas, surnud 1941 mahalaskmise läbi Kirovi vanglas; piiskop aastatel 1934–1939) 1924. aastal kaitstud doktoriväitekirja «Eesti rahva sündivuse vähenemise ...

Euroreferendumi usulistest aspektidest 6. osa

(Algus EK nr 45, 5.11.)Sel pinnal on kristlike euroeitajate argumendid olnud üsna tulised. Sest just siin on selgesti ühte seotud veendumuste positiivsed ja negatiivsed aspektid. Euroreferendumi-eelne võitlus oli samaaegselt nii isamaaline kui vaimulik võitlus. Isamaaliselt poolelt rõhutati sõltumatu iseseisvuse väärtust meie rahvuseksolemisele, vaimulikult poolelt aga seda, et isamaalisus on Jumala enese poolt sanktsioneeritud. ...

Euroreferendumi usulistest aspektidest 5. osa

(Algus EK nr 45, 5.11.)Niisiis on siin «tõotatud maaks» mitte sõltumatult EList väljasolev Eesti, vaid EL! Üks teine europooldaja vastas sellega, et kirjeldas oma prohvetlikke unenägusid. Neid oli kaks ja nendest tehtud järeldus kõlas nõnda: Nende, minu jaoks nii selgete märguannete peale mina Venemaa rüppe küll tagasi ei tiku. Teist alternatiivi lihtsalt ei ole. Ei usu, et keegi nii «roosade ...

Euroreferendumi usulistest aspektidest 4. osa

(Algus EK nr 45, 5.11.)Euroopas rõhutatav tolerantsuspoliitika seksuaalvähemuste osas on juba pikemat aega olnud pinnuks silmis paljudele konservatiivsetele kristlastele nii ELis kui väljaspool ELi. See on seostatud patu, kuradi töö, surma ja Jumala vihaga. Nii on siin tegu väga tugevajõulisi negatiivseid emotsioone äratavate arhetüüpsete mõttemallidega, mis nüüd on lahutamatult seotud ELi poliitilise ...

Euroreferendumi usulistest aspektidest 3. osa

(Algus EK nr 45, 5.11.)Piibli mall on siin äratuntav mitte ainult unenäo sisu küsimusis, vaid kindlasti ka tõdemuses, et Jumal kõneleb oma ustavatega vahel ka prohvetlike unenägude kaudu. Igatahes leidis see selgesti äratundmist järgmises e-kirjas esitatud mõtteavalduses: Mulle oli tänaseni ausalt-öelda ükstaspuha, kas me läheme sinna liitu või mitte. Valikut justkui ei ole ... Mõtlesin, et ...

Euroreferendumi usulistest aspektidest 2. osa

(Algus EK nr 45, 5.11.)Viimane tõdemus suunaski mõningaid kristlasi küsima, kas on üldse võimalik, et Jumala tahe selles ilmalikus valdkonnas selgesti avalduks? EEKBL avalikus listis puhkenud internetidiskussioonis joonistusid taas välja äsja kirjeldatud alternatiivid, seekord aga jõulisemal ja utreeritumal moel. Arusaam, et tegu on sekulaarse otsusega, esitati kommentaaris ülaltsiteeritud juhtkirjale:See palve oli hea. Kui ...