(Algus EK nr 37, 6.10.) Mida me siis teada tahame või üldse võime teada saada? Kas seda, et meie plaanid on õiged? Või seda, missugused on Jumala plaanid? Või kas nende vahel on kooskõla? Või kuidas tavajuhtimist korraldada? Või seda, et vaatamata meie tegevusele juhib lõpuks ikka Jumal? Või tahame teada seda, mis välja tuleb? Kas levinud lööklause «Inimene mõtleb, Jumal juhib» on ...
Ettekanne on esitatud konverentsil «Meie plaanid ja Jumala juhtimine» Pärnus 24. septembril.Saateks Nii kristlased kui ka mittekristlased on haaratud juhtimisega seotud ülesannete lahendamisse. Olgugi nii, et kristlaste tegevuspiirkond on enamasti «oma ala» ehk koguduste elu juhatamine ning mittekristlaste hooleks on terve elukorraldus planeedil Maa, on juhtimise alal siiski palju ühiseid jooni ja seaduspärasusi, mis kehtivad igal ...
Palve olemus Et palve olemust paremini mõista, mõtleme, kuidas suhtlevad inimesed omavahel. Kui keegi soovib meile midagi öelda, siis tavaliselt ta kõigepealt hüüab meid. Seepeale pöördume hüüdja poole, vastame talle ja valmistume kuulama. Nii on loodud kontakt. Nüüd võib järgneda vestlus. Palve on oma olemuselt vestlus Jumalaga. Ühelt poolt sarnaneb see tavalisele vestlusele, kuid teisalt erineb ...
Kui keegi küsib: «Kas sa oled täna ennast ristimärgiga õnnistanud?», siis mida sa vastad? Küsimus on põhjendatud, sest Martin Luther ütleb katekismuse hommiku- ja õhtupalve õpetuses: Kui sa hommikul sängist tõused, õnnista ennast püha ristimärgiga ... Kui sa õhtul magama heidad, õnnista ennast püha ristimärgiga...Õnnistamine või pühitsemine?Eestis ei ole ...
Kui küsida eestlaselt, millal ta viimati kirikus käis, siis saab tavaliselt kahte liiki vastuseid. Ühed väidavad, et see oli jõulude ajal, ja teised, et see oli seoses ametitalitusega. Viimase all mõeldakse tavaliselt ristimist, leeri, laulatust või matust. Ega selles, et inimesed just ametitalituste ajal tavaliselt kirikusse tulevad, ei ole midagi halba, sest ametitalitused näitavad inimese religioossust ja positiivset suhtumist ...
Tähendus ja päritolu Kreekakeelne sõna leiturgia tähendab teenimist ja seda kasutatakse Uues Testamendis nii seal, kus Jumal teenib inimest (Mt 20:28; Hb 8:2; 1:14), kui ka seal, kus inimene teenib Jumalat (Rm 13:6;15:16). Laias mõttes on kogu uskliku elu Jumala teenimine. On ju elu nii Jumala and kui ülesanne. «Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ...
Piibli sisu Sõna «piibel» on pärit kreeka keelest. Kreeka ta biblia tähendab `raamatud', õigupoolest `raamatukesed', sest ainsus biblion on deminutiiv sõnast biblos, millega tähistati algul papüürost ja hiljem ka papüürosest valmistatud raamatuid. Sõna tüvi on tuletatud Foiniikia linna Byblose nimest, mis kunagi oli papüürose peamine eksportija. Ladina keele vahendusel on iga keele ...
Vanemad püüavad lapsele õpetada kahte võlusõna: palun ja tänan. Need võlusõnad on ka Jumalaga suhtlemise ehk palve olemus. Võiksime ümber sõnastada katekismuses öeldu ning selgitada: vanemad teavad küll ilma meie palumatagi, mida vajame, aga palun ning tänan öeldes avame oma südame ja näitame sellega tänulikkust kõigi asjade eest, mida vanematelt saame. Pater noster … Rahvas ...
Koguduse ja iga kristlase elu keskmesse kuulub jumalateenistus. Armulaud ehk püha õhtusöömaaeg on omakorda jumalateenistuse kese. Armulauale tulles pühitseme Kristuse kohalolekut oma koguduse keskel. Aja ja ruumi piirid kaovad. Meile kaduvatele ja patustele antakse võimalus saada osa sellest, mis on püha, ülemaine ja ajatu. Armulaua saladus seisneb kokkupuutes Jumala tõelisusega Kristuses. Armulaud kui kiriku ja koguduse tunnus ...
Räägitakse, et elu tekkis vees. Arvatakse, et Jumal lasi elul tekkida vees. Igatahes poleks elu veeta. Vesi ümbritseb meid sedavõrd, et me seda õieti ei märkagi. Me ise koosneme umbes 70% ulatuses veest. Me joome vett. Me peseme end veega. Uuestisünni pesemine Ristimist nimetatakse uuestisünni pesemiseks. Eriti arusaadav oli see algkristlaste jaoks, kes ristimisbasseine kasutasid. Ristitav laskus vette basseini ühest servast. Oma ...
Kõik inimesed on ebatäiuslikud oma patuse loomuse tõttu. Inimene, kes on jõudnud patutundmisele ja süü tunnistamisele, vajab olukorrale lahendust. Ainsaks võimaluseks patust pääseda on Jumala halastus ehk arm, mis on teostunud Kristuses. Jumala arm Kristuses ehk pattude andeksandmine on vältimatu pääsemise eeldus igaühele meist. «Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, ...
Eelnenud kahes leeritunnis oli juttu 10 käsust, mis seavad meile rajajooned suhtluseks Jumala ja kaasinimesega. Jeesus võttis nii need käsud kui kogu Vana Testamendi Seaduse kokku kahte suurde käsku või suhete alusnõudesse. Ta ütles: «Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Armasta oma ligimest nagu iseennast!» (Mk 12:30-31 jm) Kõik 10 ...
Inimene ja inimene Inimest köidab kõik maine, aga inimene tajub ka jumaliku väärtuslikkust. Oma elu kestel langetame me valiku oma igavese saatuse kohta. Oluline on oma mõtted ja tunded puhtad hoida. Enesehinnangu aluseks on hea võtta Jumala käsk - ka suhetes mina ja ligimene. Kes on ligimene? Jeesuse järgi on selleks iga inimene. 4. käsk Sina pead austama oma isa ja ema. Siin mõeldakse meie vanemaid ja ülemaid. ...
Inimene ja Jumal Usk ja elu Peale usutunnistust on kohane tutvustada kristlikku eetikat ja kümmet käsku. Kristlik usk ei ole intellektuaalsete tõekspidamiste kogum, samuti mitte maailmapõlgav endassetõmbumine, vaid Jeesuse järgimine Jumala loodud maailmas Püha Vaimu väes. Kust on pärit 10 käsku? 10 käsku pärinevad Vanast Testamendist, 2. Moosese raamatu 20. peatükist (salmid 1-17). Iisraeli rahvas oli Moosese ...
Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Mida tähendab pühitsemine? Saksa teoloogi Rudolf Otto sõnul on peaaegu kõigis usundites oluline mõiste «püha». Püha on miski, mis erineb tavalisest, argisest ja mida inimene tajub seetõttu erilisena. Pühadus on kogetav ja Otto järgi põhineb igasugune ...