Slava Ukraine
Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Müstiline lõpmatus 3.

Teisalt on sellisest usu tunnistamisest välja kasvanud kiriklikud usutunnistused, kus teoloogilise järelemõtlemise tulemusena kerkib usu faktilise poole kohta väljendusi, mis ei kuulu enam vahetusse kogemussituatsiooni. Kreeka sõna usutunnistuse kohta symbolon tähendab `kokkulepe; tundemärk' (symballo = kokku ühendama), mis on saavutatud usku puudutavate õpetuslike tõdede (credenda) väljendamiseks. Hiljem on ...

Müstiline lõpmatus 2.

Teoloogia ja ilmutus Mis on ilmutus? Ilmutuse definitsioonina on sõnastanud Emil Brunner: «Kõikides religioonides mõistetakse ilmutusena mingit sündmust või nähtust, mille kaudu inimesele avaneb midagi varem varjatut, mingi saladus saab salapärasel viisil teatavaks, tunnetust, mis tuleb väljastpoolt normaalse tunnetuse piire, mida inimene ise ei saavuta, vaid mis talle kingitakse, mis ootamatult astub tema ellu ja mis ...

Müstiline lõpmatus

Vastuseks küsimusele «Kui teoloogiline on kirik?» Ettekanne Vaimulike Konverentsil Taageperas 25. jaanuaril 2005 Küsimus kiriku teoloogilisuse kohta eeldab, et kirik ei pruugi ilmtingimata olla eriti «teoloogiline». Kirik ilma teoloogiata - nagu on rõhutanud Elmar Salumaa ja mis oli esile toodud ka käesolevat konverentsi reklaamival voldikul - pole kirik, vaid pigem sekt, kus surutakse kõigile peale erisusi tappev ...

Palverändurina pühal maal, 6. osa

ÕlimägiVaatamata tihedale programmile konverentsikeskuses otsustas meie rühm olemasoleva aja piires tutvuda pealinna alale jäävate olulisemate pühapaikadega. Kristlastest palverändurite meelehärmiks asub mõni kristlik pühapaik vanalinna alal moslemite linnaosas. Üheks esimeseks külastuspaigaks oli vanalinna idamüüri lähedal asuv kreekakatoliku kiriku naisklooster, mille torni kohta rääkisid ...

Palverändurina pühal maal, 5. osa

Põhja-Iisraelis viibides peaks kindlasti külastama Golani kõrgendikku, kust saab oma alguse Jordani jõgi. Golani kõrgendik on Iisraeli riigile strateegiliselt ülioluline territoorium. Iisraeli–Süüria piirialalt Jordani jõe oru suunas algav langus teeks riigipiiri sisemaa poole nihutades võimatuks riigi kaitsmise. Ka asub kõrgendikul 30% riigi magevee varudest.Olukorras, kus iga puu ja põõsa toitmiseks on vaja ...

Palverändurina pühal maal, 4 osa

Kaks nädalat kestnud Püha Maa reisi esimese pühapäeva õhtuks jõudsime piki Jordani vasakkallast sõites kaheteistkümneliikmelise reisigrupi ja kahe autoga järgmisesse peatuspaika Galilea järve põhjakaldal.Masadast alanud teel lõunast põhja, mis viis mööda Jeeriko, Beit She'ani ja Tiberia linnast, nägime sageli Iisraeli armee valveposte, mille läbimiseks piisas vaid sõbralikust ...

Palverändurina pühal maal, 3. osa

Laupäeva ehk juutide puhkepäeva hommiksööki sõi meie rühm Masada külalistemajas eelmisel õhtul valmis pandud toidupakkidest, kuna hingamispäeval ei olnud tööl hotelli personali. Võib-olla oli see tingitud vähesest külaliste arvust, aga meile jäi mulje, et sabati ajal reeglina keegi ei tööta. Kinni on nii kauplused kui ka bensiinijaamad.Eestlaste kaheteistkümneliikmeline grupp otsustas ...

Usklikkus ja Eesti ühiskond, 3. osa

(Algus Eesti Kirik nr 42, 3.11.)Haridus Jälgides viimase kümnendi jooksul erinevates haridusgruppides usku suhtumise muutust, saab viidata küllaltki tähenduslikule tendentsile (tabel 5). Ilmneb, et võrdlusperioodi algusaastal oli kõrgema haridusega vastajate seas võrreldes madalama haridusega vähem usklikke ja rohkem usu suhtes ükskõikseid inimesi. Seevastu perioodil 1993-2003 toimunud nihked osutavad, et huvi usu vastu on ...

Palverändurina pühal maal, 2. osa

Surnumere suunasEelmistel aastatel olid Iisraeli külastanud eesti rühmade kohapealseks liiklusvahendiks rendiautod. Sarnane plaan oli reisijuhil nüüdki. Ajal, kui Peeter ja Ülo autodokumente vormistasid, katsus meie rühm oma olemise kohvrite otsas mugavaks teha.Vaatamata varasele hommikutunnile pani kõrgele tõusnud päike nii mõnegi paksemaid riideid seljast võtma, et soojas kliimas vastu minna meie esimesele ...

Palverändurina Pühal Maal, 1. osa

Ei juhtu just sageli, et eestlane külastaks Iisraeli. Palju rohkem kuuleme sellest, et puhkust ja koguni koolivaheaega käiakse veetmas sellistel soojadel maadel nagu Hispaania, Itaalia või Egiptus. Uudistest võib kergesti jääda mulje, et Iisraelis lendavad raketid ja lõhkevad pommid.Ometi ei heidutanud eelarvamused neid ühtteist eestimaalast, kes võtsid nõuks teha isiklikku tutvust Iisraeliga, tema maa ja rahvaga. Juba aasta ...

Usklikkus ja Eesti ühiskond, 2. osa

(Algus Eesti Kirik nr 42, 3.11.)Sugu On väidetud, et üldreeglina on usul olnud naistele juba aegade algusest omane suurem külgetõmme. Ka meie andmetel tuleb mehi ja naisi kõrvutades esile sama printsiip, kusjuures ilmneb see nii 1993. kui ka 2003. aasta küsitluses (tabel 2). Naiste edestumus on veelgi märgatavam siis, kui vaadelda koos nii usklikke kui ka usust mõjutatud inimesi - taoliselt vastanuid on viimases küsitluses ...

Usklikkus ja Eesti ühiskond, 1. osa

Usklikkus ja Eesti ühiskond - allpool püüame avada selle teema erinevaid aspekte, toetudes omapoolses analüüsis neid probleeme sotsioloogiliselt käsitlenud autorite H. Hanseni, M. Remmeli, R. Leinuse jt töödele. Kirjutises ei tule juttu usulistest elamustest jmt, mis nõuaksid süvendatud lähenemist inimeste sisemaailmale. Alljärgnevalt esitan andmeid usku suhtumise - nii tõsiusklike, ükskõiksete kui ka ...

Tasub teada 7. osa – Pilguga igavikuväravas

Elu ja surm. Kust tuleme, kuhu läheme? Eks see ole üks hingedeaja küsimusi. Kõik, kogu inimese olemasolu taandub lõpuks sellele ainsale, kuigi me nii harva sellele mõtleme. Harva, sest alateadlik hirm surma ees muudab selle teema tabuks. Oleme küll terake targa Koguja usku ja meid võlub surma ja kaduvuse poeesia ta raamatus. Aga paljukest mõtleme oma Loojale «enne, kui jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ...

Jumala plaanid ja meie plaanid? Jumala juhtimine ja meie juhtimine? 3. osa

(Algus EK nr 37, 6.10.)Muidugi ei ole teoreetilised ja praktilised raskused sellega kõrvaldatud. Piibli näidete puhul on asi lihtsam, sest jutustuste analüüs võimaldab meil tagantjärele tuvastada Jumala plaani, millesse inimese tegevus kenasti ära mahtus. Kuid ka jutustuste sündmuste toimumise ajal ei teadnud Joosep ega Paulus eriti palju sellest suuremast, s.o Jumala plaanist. Meie olukord on kas samasugune või raskem. Me kas ...

Tasub teada 6. osa, Armastuse tee – teineteise ja Jumalaga

ABIELUNA mõistame kahe inimese, mehe ja naise vahelist kooselu. Institutsioonina tuntakse abielu kõikjal maailmas, kõikide rahvaste hulgas, samuti rõhutatakse või soovitatakse abielulise kooselu püsivust. Inimestevaheliste mitmesuguste suhete seas on nimelt abielu mehe ja naise vahel see, mille purunemist, katkestamist peetakse normist kõrvalekaldeks. Abieluga seostame mõisteid, mille taga peituvat tegelikkust võib mõista ...