Pärast 45aastast vaheaega sai Roman Toi külastada taas sünnimaad. 2. oktoobril 1989. aastal istuvad perekond Salumaade kodus kohvilauas Ants Toi (vasakult), Roman Toi, Jaak Salumäe, Olev Oja ja Anne-Mai Salumäe. erakogu 1. Selle järel, kui Torontos olime Andres Tauliga käed löönud ja ühise lauluraamatu töö ametlikult ette võtnud, asus Roman Toi veelgi hoogsamalt kaasa lööma omas valdkonnas, muusika alal, nähes esimese möödapääsmatu vajadusena VIISIRAAMATU ...

Eesti Kiriku korraldatud suvised lugejareisid on viinud kodustesse paikadesse, aga ka Eestist eemale. Pilt ühelt meeleolukalt reisilt Lätis 2019. aastal. Auruveduriga rongisõit Gulbene-Aluksne kitsarööpmelisel raudteel. Arhiiv. 5. Ma ei saa lisamata jätta mõnd sõna Ilmjärve preestri Aleksander Elleri (teenis kogudust 1918–1936) ja tema eelnevalt mainitud raamatukese kohta. Ta korraldas vaimulikke laulupäevi ja kontsertjumalateenistusi, kutsudes kaasa teenima teisi ...

Ilmjärve kirik 2015. aastal. Erakogu. 4. Preester nõudis kriminaalvastutust 1860. aastal pandi sealsamas Ilmjärvel (tollal veel kunagine puukirik, kivikirik valmis 1873) minu tollal 20aastase vanavanaema, luterlase Mari Krooni ette venekeelne tekst, millele ta oma käega kolm risti alla maalis selle kinnituseks, et abielludes õigeuskliku Peeter Mustaga ta tõotab järgida Vene riigi seadusi, st ristida sellest abielust sündivad mõlemast soost lapsed õigeusku ja ...

Mare Must esivanemate Ants ja Liis Musta haual Ilmjärve surnuaial 2007. aastal. Erakogu. 3. Kõikidest nimetatud kohtadest tulid mu esivanemad 19. saj keskpaiku kokku Kongutasse (muide paar aastat tagasi juba endiseks muutunud Konguta vald asus kunagiste Puhja ja Nõo kihelkondade kokkupuutealadel), seega järgnevate põlvkondade suguvõsakirikuteks said Puhja ja Nõo, seoses õigeusuga ka Kavilda.  Vanavanaisa olevat millalgi 19. saj lõpul Puhja kiriku katust katnud ...

Eesti Kiriku lugejareis Tallinnas 2014. aastal. Tallinna piiskoplikus toomkirikus võttis reisiseltskonna vastu toonane toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma.Arhiiv. 2. Paenurm tuli alati koos perega, kaasa arvatud kõige nooremad liikmed. Ja kui hästi need tillukesed Paenurmed reisil käitusid! Oli väga armas vaadata, kuidas sõidu peal pastor etteloetava raamatu korraks käest ära pani, vahepeal mingis mõttes tähelepanu nõudva lapsega tegeles ja siis edasi ...

1. Eesti Kiriku lugejareis Lapimaale 2007. a suvel. Pildil giid Urmas Oras (vasakul) koos Rannar ja Silvi Susiga. Arhiiv. Mind ajendas kirjutama Eesti Kirikus ilmunud Sirje Semmi järjelugu (31.3–12.5) tundelisest teekonnast (oh mis tore ütlemine!) läbi Eestimaa ning 21. aprilli lisaleht, mis heitis kiirpilgu ajalehe lugejareisidele.  Olen neil osalenud minagi, isegi 12 korda, kaasa arvatud piibliseminar Põltsamaal aastal 2014.  Olen liikunud meie kolme ...

3. Isegi kui see tõesti oleks nii, siis kuidas ikkagi? Kas silmas on eelkõige peetud nt mingeid erilisi üksnes iga vaimulikuga regulaarselt ja eraviisiliselt toimuvaid juhtimise ja nõustamise seansse, millest igaüks võtab eraldi aja? Vaimuliku juhtimise koormus, mida artikli järgi ei tekita mitte liikmed, vaid vaimulikud, ei seisne aga mingeis erilistes seanssides, aeganõudvais kontrollimistes, valvamistes ja luuramistes. Äärmiselt eksitav on kujutlus, et võrreldes ...

2. Piiskopid – otstarbekohasuse, mitte põhimõtte küsimus? Artikli argumentatsiooni aluseks, tuumaks ja raamiks on pealkirjas kätketud väide, et piiskoppe ja piiskopkondi tuleks näha EELK identiteedi ja tulevikuna. Kui ütelda, et millestki sõltub identiteet ja tulevik – et miski määrab identiteeti ja tulevikku –, siis omistatakse sellele põhimõtteline staatus. Üllataval kombel on aga artikli 2. osa teesiks, et piiskopid on „otstarbekohasuse, mitte põhimõtte küsimus“ ...

1. Läinud aasta detsembris jõudis läbi Eesti Kiriku kolme numbri lõpule kolmeosaline artikkel, mille eesmärgiks oli selgitada lugejale 2016 suvel väljakuulutatud, algselt juba 2017. aastaga lõpuleviiduks kavandatud, kuid jätkuvalt vältava õigusreformi mõningaid eriti vaidlusaluseid elemente (EK 18.11–02.12.2020). Lühidalt: teemaks oli niinimetatud piiskopkondade-küsimus. Meie kirikukogu seisab sellega ühenduses jätkuvalt põhimõtteliste ja väga kaalukate valikute ees, ...

Mõned mõtted kirjavahetuse kohale kummardudes Materjale vahetades 1987. ja 1988. aastal muutub vastastikune materjalide vahetamine üha vilkamaks ning töö Torontos saab uut hoogu Eestist saabuva laulu- ja viisivara abiga. Roman Toi on jätkuvalt tänulik ja ootab aina lisa. Neil on tõsine soov saada oma lauluraamat trükivalmiks 1988. aasta jooksul. Sellest, kui tänulikult Roman Toi vastu võttis Eestist saabunud uusi laule, annab pildi mõni lõik tema kirjast 2. ...

Vaiki ja Roman Toi. Erakogu. 3. Selge koguduselaul Veel ligemale aasta hiljem (1. sept. 1985) tuleb Roman Toi sellesama laulu juurde tagasi ja kirjutab nii: Ma ikka mõmisen selle „Nüüd tulge kummardage“ asjus, sest nii viis kui sõna on värsijala ja muusika rütmi poolest segane. Millal on siis melismaatikat vaja kasutada ja millal mitte – sellest saabki kogudusele jäädav peavalu. Tõsi, inglased on seda laulu niisuguses „mulgikapsa“ korras nii kaua aega laulnud, et ...

Mõned mõtted kirjavahetuse kohale kummardudes Jaak Salumäe esimese Toronto reisi ajal juulis 1989 toonase Toronto Peetri koguduse õpetaja Andres Tauli külalisena. Pildil koos Roman ja Vaiki Toiga Peetri koguduse pastoraadi ees, kus Andres Taul elas. Punane auto on Andres Tauli auto, sinine Roman Toi oma. Külaskäigu ajal sõidutasid Jaak Salumäed Andres Taul, Roman Toi, Gustav Piir ja Andres Tork. Erakogu. 2. Värvikad mõtisklused Nagu öeldud, läks tegelik ...

Roman Toi (18.6.1916–7.5.2018) 2010. aastal Toronto Peetri kirikus orelit mängimas. Arhiiv. Mõned mõtted kirjavahetuse kohale kummardudes 1. Meie kirjavahetus sai alguse Välis-Eesti muusika suurkuju maestro Roman Toi poolt 3. juulil 1983. a saadetud kirjast, mille esimene rida kõlab nii: On tõsi, et see kiri tuleb selgest taevast – aga ta ikka ütleb tere, tulen Teie jutule pisikese palvega siit kaugelt maalt. Ei võinud ei tema ega mina siis arvata, et sellest ...

7. Harju-Madise Kõrgel mereäärsel astangul paikneb Harju-Madise kirik. Internet Kõrgel mereäärsel kaldapealsel paikneva Harju-Madise Matteuse kiriku uksed on kutsuvalt valla. Kõrge kirikutorn täidab tuletorni funktsiooni. Ainsana Eestis. Külalised saavad istuda kirikut ümbritseval kiviaial ja vaadata merele. Legendaarne on koguduse õpetaja Juta Siirak (1929–2016). 1982. a sai temast Harju-Madise koguduse õpetaja. Juta Siirak on oma elu kirja pannud ...

Ainulaadse pooliku kirikutorniga Risti kirik. 6. Ainulaadne poolsilinderja torniga Risti kirik, lumivalge, kiriku ees istepink ja korralik kirikut tutvustav stend, ka saksa ja inglise keeles. Stendi allosas kirjas projekti toetanud institutsioonid. Kirikuväraval teade nende kohta, kes on toetanud rahaliselt kiriku lääne- ja tornifassaadi restaureerimist. Risti kiriku kordategemisel on saadud rahalist toetust erinevatest allikatest, aga raha saamiseks on kogudus ...