3.(Algus EK nr 33, 20.8.08.)Näiteks peab vaimulik teadma, et meil on usk, lootus ja armastus ning et armastuse topeltkäsust suuremat käsku pole. Aga vaimuliku töös on keerukaid olukordi, kus on professionaalina vaja teada, missugused töövõtted annavad eetilise tulemuse ja missugused ebaeetilise tagajärje. Kutse omistatakse ainult sellele taotlejale, kes on õppinud ja mõistma hakanud erialaseid aineid.Kutsealane koolitus toimub meil UIs, eriti pastoraalseminaris. Vaimulike ...

2.(Algus EK nr 33, 20.8.08.)Milles seisneb professionaali meisterlikkus?- Tal on selge ettekujutus oma professioonist ning selle panusest ühiskonnale,- on välja arendanud oma unikaalse metodoloogia,- valdab vajalikke tööriistu (teadmisi, oskusi) ja vahendeid, et täita kriteeriume, mida professionaalile esitatakse,- on kursis muutustega oma valdkonnas,- rakendab valdkonna uusi teadussaavutusi,- tegeleb arendustegevusega,- laiendab pidevalt oma teadmisi ja oskusi,- lahendab ...

Teadmisest ei piisa, meil tuleb rakendada.Tahtmisest ei piisa, me peame tegema.Goethe1.Sissejuhatuseks/…/Alustan pealkirjas olevate sõnade piiritlemisest, sest ikka on hea, kui kohe algusest peale on enam-vähem selge, millest juttu tuleb. Päris mitme nähtuse ja mõiste puhul püüan näidata, kuidas need on omavahel seotud mitmepolaarsete pingeväljadena. Näitena võib mõtelda Jeesuse kahele loomusele, mis on segunematult ja lahutamatult seotud nii, et Jeesus on täiesti nii üks ...

II osa22. juuni Läheneb jaanipäev ja kiriku ümber surnuaias käib palju inimesi haudu korrastamas. Vähemalt kahel korral aastas on eesti rahvas oma soovides üksmeelne – et jõulu ajal oleks lumi ja jaanipäeval ei sajaks. Aga taevas ollakse teist meelt ja vihmapilved on juba kohal. Üks muistne kangelane laskis ennast liigse ägeduse jahutamiseks enne lahingut veetünni kasta. Nii tehakse ka meie pidutsejatega.Tõmban ukse koomale, et vihm kirikusse ei sajaks. Iga kord ei saa uksi ...

I osa31. mai AD 2008 Homsest kahe suvekuu nädalalõppudel ootame jälle teelisi kirikusse. Laupäeva õhtupoolikul kogunesid töötegijad ja leerilapsed, kes homsel jumalateenistusel saavad leeriõnnistuse, talgu korras oma üle 750 aasta vanust pühakoda koristama.Ikka jälle vaatad, et muistsete ehitajate töö on super, samuti majapidajate hool kõigil aegadel. Näiteks meenutab endise õpetaja praost Vatteri tütar, kui raske oli Vene ajal saada katusekive, ja siiski need saadi.Kiriku ...

IV(Algus EK nr 44, 14. nov, nr 45, 21. nov, ja nr 46, 28. nov.)Kogudustes leidub üks osa koolitatud venelasi – nende hulgas ülikoolide õppejõude –, keda ei rahulda vene õigeusu kirikusse kuulumine ja sealsete usukommete vaid väline täitmine. Nad on huvitatud ristiusu õpetuslikest alustest ja lähemast kokkupuutest Jumala Sõnaga. Ja nõnda on mitmed sellised kõrgesti haritud inimesed liitunud ...

III(Algus EK nr 44, 14. nov, ja nr 45, 21. nov.)Alates 1989. aastast, mil Arvo Survo sai loa käia Soomes, külastas ta seal mitmeid kirikuid, kus pidas kõnesid, jutlusi ning laulis oma kauni häälega kitarri või kandle saatel, võites nõnda inimeste südamed, kes siis sirutasid ka oma käed, toetamaks taastuvat Ingeri kirikut ja uusi asutatavaid kogudusi ning ehitatavaid kirikuhooneid. A. Survo oli õppinud EELK ...

II(Algus EK nr 44, 14. nov.)Esimesel jumalateenistusel polnud kogudusel veel oma õpetajat ning teenistuse ja jutluse pidas naisjutlustaja Kat-ri Kukkonen. Umbes paari aasta pärast saadi koguduse vaimulikuks Narvast õp E. Kull. Petroskoi ingeri kogudus loeti kuuluvaks EELKsse, kes pidi kogudusi varustama vaimulikega.Õp E. Kullile seati kohalike võimude poolt mitmeid kitsendusi. Ta võis kohal käia vaid paari kuu järel, saabudes ...

2.(Algus EKs nr 40, 17.10.)Ametist lahkuva keskkomitee üks asemoderaatoritest Jean Skuse ütles, et ta pole kunagi seni laulnud nii palju kordi «halleluuja» ja «kürie»; roomakatoliku kiriku esindaja kardinal Basil Meeking nimetas Vancouverit «palvetavaks assambleeks» ning Briti ajakirjanik Pauline Webb kirjutas: «Esile kerkis uus põlvkond oikumeenilisi entusiaste, kelle jaoks elu pärast seda assambleed pole ...

1.Kirikute Maailmanõukogu (World Council of Churches) asutamine ja I assamblee toimus Amsterdamis 1948. aastal 351 delegaadi osavõtul 148 (KMN kodulehekülje andmetel 147. – Toim.) kirikust. Kirikute Maailmanõukogu peasekretär Samuel Kobia külastas Eestit sel suvel ja võttis osa EELK 90. aastapäeva pidustustest Tartus. Pildil koos peapiiskop Andres Põderiga. Foto: Pille-Riin PregelAssamblee teemaks oli «Maailma korratus ja Jumala ...

2. Urmas Nõmmiku ja Randar Tasmuthi raamat «Sissejuhatus eksegeetikasse» on suurepärane teejuht sellesse valdkonda ja ma soovitan seda raamatut mitte ainult oma ametivendadele, kelle töö eeldab pidevat piiblitekstide eksegeesi, vaid kõigile, kes tahavad uurida Jumala Sõna. Et huvilistel oleks selgem pilt, mida see raamat sisaldab ja mis on ajaloolis-kriitiline meetod, annan ma sellest lühikese ülevaate ...

Urmas Nõmmik. Randar Tasmuth. Sissejuhatus eksegeetikasse. Meetodiõpik tudengitele ja kiriku töötegijatele. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XIV. Tallinn 2006, 105 lk. Ning ta ütles: «Kes iial leiab nende sõnade tõlgenduse, ei võta maitsta surma.» Tooma evangeelium, 1. logion (Uku Masingu tõlge) Need Jeesuse sõnad apokrüüfsest Tooma evangeeliumist väljendavad esimeste ...

(Algus EK nr 10, 07.03.)See on ka valdkond, kus Maavalla Koda on leidnud suhteliselt suurel hulgal toetajaid. Tulles tagasi 2000. aasta rahvaloenduse juurde, siis selle käigus seostas end taara- või maausu traditsiooniga 1058 inimest, kuigi Koja aktiivsete liikmete hulk on piirdunud paarisaja inimesega. Selliselt meenutab olukord paljuski Eesti elanike seost teiste usuliste traditsioonidega. Samas tuleb tunnustada Maavalla Koja rolli n-ö ühiskondliku ...

(Algus EK nr 10, 07.03.)Islam ja teised rahvusreligioonidJälgides Eesti avalikkuses islamiga seonduvaid meediauudiseid ning üldarusaamu, võiks arvata, et Eestis puudub islami kogukond ning siinseil inimestel puuduvad isiklikud kontaktid antud traditsiooni esindajatega. Kuna islamiga seonduvate uudiste foon on pärast 11. septembri sündmusi aastal 2001 olnud läänemaailmas valdavalt negatiivne, siis on arusaadavad ka siinse islami kogukonna ...

(Algus EK nr 10, 07.03.)Kui juba 1930. aastatel räägiti baptistidest kui kõige kiiremini kasvavast uskkonnast Eestis, siis tuleb märkida, et luterlaste ja õigeusklike järel moodustavad baptistid suuruselt kolmanda uskkonna tänases Eestis, olles säilitanud oma liikmeskonna arvukuse läbi aastakümnete. Samas on olnud EEKBKL kogudused läbi ajaloo mitme usulise ärkamise toimumiskohaks. Liikmeskonna stabiilsus on ...