4. (Algus EK nr 1, 7.1. 2009.) Kalvinistlik arusaam usutunnistusest Kõnelemine usutunnistusest kui pärandist või traditsioonist võib muuhulgas tähendada, et seda peetakse koormaks, mida kirik läbi sajandite kaasa tassib ning mis muudab ta veidraks, paindumatuks ja võimetuks vastama tänapäeva väljakutsetele, selle asemel tõstatades ja vastuseid andes küsimustele, mida mitte keegi enam ei esita. ...

3. (Algus EK nr 1, 7.1.2009.) Luterlikes usutunnistuskirjades vastab kirik ilmutusele, mille ta on saanud pühakirjast. Kreekakeelne sõna usutunnistuse kohta – homologia –, mida pühakiri kasutab, tähendab tegelikult rohkem kui lihtsalt usutunnistust. See hõlmab ka pattude tunnistamise ja kahetsuse väljendamise, see tähendab veel kiitmist ja austamist ning viimaks on see usu tunnistamine ja õpetuse väljendamine. ...

2. (Algus EK nr 1, 7.1. 2009.) Niisiis ei anna luteri kirikule identiteeti ega tee teda luterlikuks mitte Lutheri isik, vaid õpetus, mille me oleme temalt pärinud ning mis on piibellik ja apostlik. Kirik on rajatud sellele. Kui keegi nimetab end luterlaseks, tuleb tema käest alati küsida: mis teeb sinust luterlase? Kas see on isik, kellega sa tunned end seotud olevat või kes on sulle lähedane, või on see piibellik ja apostlik ...

1. Nimetus «luterlane» või «luterlik» ei ole kaitstud autoriõigusega. Kes iganes tahab neid kasutada, võib seda teha ja väita, et ta ise või tema kirik on luterlik. Näiteks kehtib see Saksamaa unioonikirikute kohta. Kui nende esindajad sõidavad välismaale ja neilt küsitakse nende usutunnistuse ja kirikliku kuuluvuse kohta, vastavad nad enamasti: «Ma olen luterlane, minu kirik on ...

7. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Tee teoloogia Ristiusu tervikus kuulub spiritualiteet usu kogemuslikku dimensiooni. Klassikalises teoloogias saab eristada kolme Jumalast rääkimise viisi. Dogmaatika ehk süstemaatiline teoloogia tegeleb kristliku usu õpetusliku sisuga. Moraaliteoloogia uurib usu eetilisi tagajärgi, näiteks südametunnistusekohast eluviisi. Spiritualiteedi teoloogia ehk kogemuse teoloogia omalt poolt käsitleb ristiusu ...

6. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Kohalolek Kuigi võib põhjendatult öelda, et vaikuse väärtust otsitakse praegu tõsiselt, on meie ajale siiski väga omane see, et vaikust peetakse haruldaseks, isegi hirmutavaks. Hüüatus «küll siin on alles vaikne» kannab endas sageli negatiivset värvingut. See annab edasi sõnumi, et siin ei toimu midagi, siin puudub elu. Vaikuse asemele nõutakse tegevust, ...

5. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Inimese sisemist reaalsust saab väljendada märkide, tähendamissõnade ja sümbolite kaudu. Nende abil antakse tihendatult edasi laiemaid tervikuid, mõtteid ja lugusid. Sümboliteks võivad olla värvid, pildid, märgid, teod või esemed. Ka sõnad on sümbolid. Piiblimaailmas on sümboleid kasutatud algusest peale. Piiblisümboolika on loonud aluse hilisemale ...

4. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Sõna piirid Pentti Saarikoski kirjutas kord: «Alguses oli sõna. Lõpus oli mitu sõna, nii mitu, et maailma ei mahtunudki enam midagi muud peale sõnade.» Kui me püüame leida vaikuse tähendust, siis küsime ja otsime just seda esimest sõna, mis oli alguses. Vaikus ei tähenda vaid välist hääletust, helitust, vaid ka meele rahunemist, mis kuulub inimese ...

3. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Luterlikus traditsioonis on ikka rõhutatud piibliuurimise, ülesehitava vaimuliku kirjanduse lugemise ning isikliku palveelu vajalikkust. Piiblilugemise, vagaduskirjanduse ja palve väärtustamisse on kätketud vaikuse mõõde, mida varem pole osatud eriliselt teadvustada või esile tuua. Luterlikus vagaduses on vaikusele alati kuulunud keskne roll, kuigi sellest on alles viimastel aastakümnetel ...

2. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Huvi, mida vaikuse vastu tuntakse, on ka aja märk. Argirutiinist eemaletõmbumist vajab inimene selleks, et orienteeruda üha keerulisemas ning ebaselgemaks muutuvas elus ja seda mõtestada. Vaikus on rännak lihtsuse ja selguse poole. Seepärast aitab vaikseksjäämine aru saada, mis on elus oluline ja tähenduslik, mis aga pinnavirvendus. Vaikuses on võimalik kohtuda iseendaga – oma ...

1. Eessõna Üha mürarikkamaks ja stiimulirohkemaks muutuvas ühiskonnas kasvab inimeste hulk, keda kõnetab sõna «vaikus». Miks see nii on ning milline seos on sellel religioossuse ja Jumalaga? Loodan, et järgnev artikkel annab nendele küsimustele piisava vastuse, kirjeldades meie lähinaabrite soomlaste viimase 40 aasta jooksul tekkinud nn vaikuseliikumist, vasturevolutsiooni mürakultuurile. Samas pole ...

7. (Algus EK nr 33, 20.8.08.) Käesolevas kirjutises pole eriti palju olnud juttu täiendusõppest. Sellest on räägitud juba kaua aega. Näiteks 1997. a õpetajate konverentsil nentis piiskop Einar Soone: «Vajalik on süstemaatilise täiendõppe võimalus koguduses aktiivselt tegutsevatele inimestele. Selleks on vajalik EELK haridusnõukogu ning UI koostöö.» 2004. aastal sedastas Saarde ...

6.(Algus EK nr 33, 20.8.08.)Teoloogiaõppes peaks õpitav seega alati olema mingil moel seotud õppija eluga. See peaks teda kuidagi isiklikult puudutama ning muutma. Seega ei saa õppe sisu olla rangelt ette kirjutatud. Nagu Jumal on kõikjal olev, võib iga õppeaine saada Jumala ja tema ilmutuse vahendajaks ja kandjaks. Siin on kõige olulisem õpitava olulisus õppija jaoks, kõik muu peaks olema selle teenistuses.4. Sotsiaalne kohanemine ning rekonstrueerimineSotsiaalse kohanemise ...

5.(Algus EK nr 33, 20.8.08.)Üliõpilane tuleb vabastada olmemuredest, s.t talle tuleb luua õppimistingimused ning samas peab ettevalmistus toimuma reaalse eluga seotult. Ülikoolides toimuv ettevalmistus ei oma seost selle reaalsusega, kuhu vaimulikke tööle saadetakse. Ülikoolis pole õppijal praktikat ega kokkupuudet kogudusega. Ühtlasi jõuti järeldusele, et mõtte nõrgaks kohaks on, kuidas säherdust kloostrit teha. Sama töörühma arvates oli kiriku eesmärk rahuriigi edendamine ...

4.(Algus EK nr 33, 20.8.08.)Õpiväljundid ja väljundipõhine õpeVäljundipõhiseks õppeks nimetatakse õpet, milles pööratakse suurt tähelepanu õpiväljunditele ning mille struktuur ja komponendid määratletakse lähtudes oodatavatest õpiväljunditest. Õpiväljundid tähistavad neid teadmisi ja oskusi, aga ka hoiakuid, mida õppija peab teatud aja jooksul omandama ning olema võimeline demonstreerima. See ei tähenda sisendi (mineviku akumuleerunud teadmised, õppejõud, õppijate ...