Slava Ukraine
Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Eesti hernhuutlus läbi aegade 3. osa

(Algus EK nr 1, 06.01.10.)Hernhuutlased täiendavad end pidevalt. Vennasteühingu Tartu osakonna juhataja andmeil peeti 2008. aastal 60 kogunemist, mis toimusid aasta ringi esmaspäeviti. Enam kui kümme aastat on õpetaja Kalle Mesila EELK Tartu Peetri kirikus pidanud igal reedel väga hoolsalt ettevalmistatud piiblitunde. See on tegu, millega pole selle aja jooksul hakkama saanud ükski teine vaimulik meie linnas. EEVÜ esimees Rudolf Seegar ...

Eesti hernhuutlus läbi aegade 2. osa

(Algus EK nr 1, 06.01.10.)19. sajandi teisel poolel hakkas hernhuutlaste osa ja mõju vähenema, siin etendasid olulist osa ühiskonnas toimunud majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, sekulariseerumine jm.Tähistati tähtpäeviPikka aega on vennaksed kuulunud ühe eraldi osana luterliku kiriku rüppe ja seda liikumist toetasid või selles osalesid ka luterlikud vaimulikud, ent tänapäeval töötavad vennaksed luterlikust ...

Eesti hernhuutlus läbi aegade, 1. osa

krahv N. L. von Zinzendorfile oleme tänu võlgu eestikeelse Piibli ilmumise eest.Mullu möödus 280 aastat päevast, mil hernhuutlased eesotsas Christian Davidiga jõudsid Riiga ja Volmarisse ning siirdusid 1730. aasta algul Viljandi kaudu Tallinna. Hernhuuti saadikute esmakülaskäigul olid eestlaste usu- ja kultuurielule märkimisväärsed tagajärjed, seepärast ongi sündmus vähemasti meenutamist väärt. Põhjasõjast laostatud ja kaosest toibuvas Eestis oli hernhuutluse kiirel ...

Uku Masingust kui varase kristluse uurijast, 3.osa

Nagu mitmed misjoniajaloolased tänapäeval, nii oli ka Uku Masing veendunud, et üks Jeesuse jüngritest, apostel Toomas, külastas tõepoolest Indiat ja kuulutas seal evangeeliumi. Tihedad kontaktid Rooma keisririigi ja India vahel on igal juhul nii dokumentaalselt kui arheoloogiliselt tõendatud ja ajalooline isik on ka kuningas Gondophares, kelle riiki Toomas «Tooma tegude» järgi satub.Toomakristlus ja Tooma evangeeliumMasing ...

Uku Masingust kui varase kristluse uurijast 2. osa (Algus EK nr 49, 9.12.09.)

Masing esindab seisukohta, et lisaks Jeruusalemma kogudusele oli algusest peale oluline ka Galilea kogudus ja et nende koguduste vahel valitses rivaliteet esikoha pärast. Masing on veendunud, et Galilea koguduse tähtsus on teenimatult maha vaikitud (kuid peegeldub veel mõningates evangeeliumide pärimuskihistustes), ning arvab, et selle taga on olnud Jeruusalemma algkoguduse soov olla ainus algkogudus. Jeruusalemma algkoguduse meestele (kelle esindajateks ...

JÄRJEJUTT: Uku Masingust kui varase kristluse uurijast, 1. osa

Käesoleval aastal on tähistatud kahe eesti teoloogi, dr Arthur Võõbuse ja dr Uku Masingu sajandat sünniaastapäeva. Kui Võõbus on tuntud eeskätt sürioloogi ja Eesti ajaloo uurijana, Masing vanatestamentlase, usundiloolase ja tõlkijana, siis ometi on õigus dr Urmas Nõmmikul, kui ta ütleb: «Masingust kui Vana Testamendi teadlasest on seni kirjutatud vähe, kui Uue Testamendi teadlasest veel ...

Lauri Sommer: Uku hilisluule elutundest

8. (Algus EK nr 30, 19.8.2009.) Masing otsis ainupärast ning leidis seda taimede juures rohkem kui kaasaja inimestes. Need, keda ta kutsus röövryytliteks, ei andnud talle asu ei minevikus ega kaasajas. Oma vaimset kaugust argimaailmast näitas ta võrdpildiga maa ruumilise kaugusena Magellani pilvedest (kuni 210 000 valgusaastat). See mujalt pärinemise motiiv, vahel sisse lööv terav dualism ja täieliku muutuse ootus esineb ...

Lauri Sommer: Uku hilisluule elutundest

7. (Algus EK nr 30, 19.8.2009.) Magellani laulude puhul muutus vorm ja elavnes sisu. Pärast täpseid rytme ja riime sai väljenduslaadiks improvisatsiooniline vabavärss, vahel lakooniline, vahel lehekylgede pikkusi tiraade sisaldav – sellega sarnaneb veidi ka hilisem, kuuekymnendate lõpus kirjutatud laulude kogu «Kurtes Taevaskoja lagunevat kallast». Seal on ilusaid kohti, kus ta nukrutseb tyhja tänase pärast, ...

Lauri Sommer: Uku hilisluule elutundest 6.

6. (Algus EK nr 30, 19.8.2009.) Jah, tänu… Aga nyyd yks võib-olla kummaline ja ebateaduslik kannapööre. Teavet selle inimese kohta võib mõnikord tulla ka väga veidratest allikatest: aasta eest vaatasin korraks horoskoobi saiti, lõin Uku nime ja synnikuupäeva sisse – ja mida ma loen: «II elutsykkel kestab 1935. aasta algusest kuni 1963. aasta aprillini.» Esimesest aastaarvust rääkis ...

Lauri Sommer. Uku hilisluule elutundest 5.

5. (Algus EK nr 30, 19.8.2009.) Me ei pea sorima intiimses lähtematerjalis, kui saame tajuda ja kogeda autori käe läbi vormitud tulemusi. Loo ainukordsust näitab ka sellest lähtunud loomingu kvaliteet. Saadik on oma teate jätnud ja see on nagu isiklikult ymber öeldud evangeelium. Ma ei tea, paljud seda kuulevad. Armastusest pole kombeks avalikult rääkida ja meie keel on selle koha pealt muutunud kas tuimaks või ...

Lauri Sommer: Uku hilisluule elutundest 4.

4. (Algus EK nr 30, 19.8.2009.) Gigantse töö ära teinud Masingu Kolleegiumil on juhtunud ka pisikesi maitsevääratusi Jaan Kiivit seeniorile saadetud kirjade toimetamises (vt Toomas Paul «Uku Masing ja naised», Sirp 22.12.2006), ning isiklike, eriti tundeliste kirjade puhul ongi vääratamise oht väga suur, sest Masing võis olla väga terava ytlemise ja valusalt ausa pihtimisega. Mõnigi asjasse kaudselt ...

Lauri Sommer: Uku hilisluule elutundest 3.

3. (Algus EK nr 30, 19.8.2009.) Osaduseta elu on poolik, aga tee osaduseni võib olla valus ja pettumusi täis. Ma arvan, et yksildase lapsena ning vaimse edemusega täiskasvanuna, kes hiljem koges võõristust akadeemilises ringkaitses ja euroopalikus kultuuris, otsis ta seda osadust eluaeg. «Kes Jumalat tahab viimseni tunda, sel pole teed mööda inimestest» – nii ta seda sõnastas. Ja sama asja teine kylg oli ...

Lauri Sommer: Uku hilisluule elutundest 2

2. (Algus EK nr 30, 19.8.2009.) Samas on mingil sugulusastmel maailma vaimuruumis liikudes tema mõtetega aeg-ajalt kohtumine loomulik ja sympaatne – minu suuna nimi on niisiis mitte mahasalgamine, vaid oma ringile minek. See jutt liigub sinna-tänna nagu väike oja, aga ta põhiline voolusäng on Masingu elu ja luule aastail 1959 ja edasi. Minu jaoks on see tema elu teine tulipunkt või tähtis aeg. Esimene oli see tuntud ...

Lauri Sommer: Uku hilisluule elutundest 1

1. Uku, seal, kus Sa praegu oled, ja head kuulajad! Me räägime siin uhke arvu poolt tekitatud õhkkonnas mehest, kes palju kõneles aja illusoorsusest, kellele juubelid tihti kenitlemisena tundusid ja kes ytles «pelga iga ylendamist». Aga austada saab ka teisiti, proovides auväärselt saadut jätkata kuidagi omamoodi. Lahkunu vägi suureneb, kui ta peale mõtlevad paljud inimesed lootuse ja tänuga, ja see ...

Usutunnistuskirjad: traditsioon, pärand või kiriku hääl tänapäeval?

6. (Algus EK nr 1, 7.1. 2009.) Samal ajal peetakse õpetust täielikult inimlikuks loominguks, see on inimlik töö, mis pärineb inimeste usulistest vaadetest ja kajastab seda, mida usk neile nende arusaamises tähendab. Kui usutunnistust ja õpetust on kord juba hakatud pidama inimmõtte loominguks, siis pole need mitte ainult muudetavad ja igaühe jaoks erinevad, vaid ka defektsed, mittetäielikud ja ebaõiged, mitte ...