Slava Ukraine
Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu, 3. osa

3. osa (Algus EK nr 25, 02.06. 2010.) Lahkhelid köstrigaAasta hakkas lähenema lõpule, kiriklik elu hakkas tagasi tõmbuma. Rääkisime köstriga mõnigi kord väljavaadetest koguduse elule. Tulevik näis süngena. Köster arvas, et tema peab endale teise töökoha otsima, sest kahanesid väljavaated palga saamiseks senises ulatuses. Otsustasime kokku kutsuda koguduse nõukogu koosoleku. Aga suur oli minu ...

Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu, 2. osa

2. osa (Algus EK nr 25, 02.05. 2010) Asju hakati otsustama külade kaupa. Mitmed kirikuküla talud olid juba läbi võetud ja järg oli õpetaja käes. Nimetati tema nime. Õpetaja istus saali tagaotsas ja tõusis püsti. Pilgud kiindusid temasse. Oodati midagi, sest siin seisis mees, kelle peale õpetajana oli langenud juba raskeid sõnu ja siin ta oli uue korra vaenlasena. Õpetajalt küsiti: kas krundi piire teate? ...

Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu, 1. osa

 Eesti Kirik avaldab katkendeid Jaan Muru (9.12.1900–25.7.1987) mälestustest, mida ta on kirjutanud Eesti saatusekaaslastest 1940–1945, elust pööningu vangina 1945–1951 ja Vjatlagi vangilaagrist 1951–1955. Materjalid on ette valmistanud Margit-Mariann Koppel.Jaan Muru sündis Tartumaal Haaslava mõisas kupja pojana. 1922 lõpetas cum laude Tartu Treffneri gümnaasiumi, 1923–1928 õppis Tartu ülikoolis usuteadust. 13. juunil 1931 ...

Aliide ja tema usk, 4.osa

(Algus EK nr 15/16, 31.03.2010)Veel arutlesime selle üle, milline asi on pidev ja mis on katkendlik ehk võõra sõnaga diskreetne. Ümbritsevat keskkonda peetakse pidevalt jätkuvaks; auke siin ei ole. Pilt või foto on katkeline, film aga pidevalt kulgev. Arvude rida on pidev, sõnade ja mõistete hulk aga katkeline, vahelejätteline, lahusolev. Piibli laused ja õpetussõnad on nagu punktid, millest ise pead oma elutee ...

Aliide ja tema usk, 3.osa

(Algus EK nr 15/16, 31.03.2010)PläraraadiodAliide elas päris kaua, suri pärast 2000. aastat, ja need lõõpivad raadiojaamad olid talle vähemalt teada. Pojapoeg laskis neid kõvahäälselt õues, Aliide istus kase all pingil ja midagi jõudis maailma mölast temagi kõrvu. Mõnikord vaiksel hetkel rääkisime Aliidega mölaraadiotest. Tema vangutas pead: «See ilmakära ei ole küll ...

Aliide ja tema usk, 2. osa

Algus EK nr 15/16, 31.03.2010Milline oli Aliide Jumala nägu? Ega see väike odav pildike Aliide voodi juures saanud olla tema Jumala kuju? «Sina oled mu varjupaik ja kindel linn, mu Jumal…» seisis kirjas. Nii pöördub ta justkui väga otse: mu Jumal. Kirikus oli muidugi altaripilt. Seal kujutatakse Jeesust ristil. Kellegi kunstniku poolt maalitud. Ikkagi inimese käega tehtud. Nendes kunstipiltides ei teadnud kindel olla, mis õigem. ...

Aliide ja tema usk

1. osaAliide oli tavaline talunaine. Nad olidki selliste A-tähega algavate nimedega: Alviine, Aliide, Armilda, Aleida, Adeele, Amanda… Miks just A-ga, ma ei oska öelda. Sünniaastad 20. sajandi algusest kuni umbes 1930. aastani, kui nimemood muutuma hakkas. Enamik neist on surnud, mõni veel elab.Möödunud sajandil oli aastaid ja aastakümneid, mil külaühiskond oli nende kanda. Näiteks läks Aliide sügisel 1955 ...

Piibli mõjust eesti keelele, 8. osa

(Algus EK nr 4, 27.01.2010.)«Pühade» asendamine millegi arusaadavamaga näib eesti keele seisukohalt vältimatu. Vestringi16 ja Hupeli sõnaraamatus17 ei ole sõna «püha» kasutamist isiku kohta fikseeritud, kuigi kirikukirjanduses ta selles tähenduses esines. Ka täielikkust taotlev Wiedemann annab «püha» puhul ainult kaks võimalust: kõigepealt on ta omadussõna18, nimisõnana üksnes ...

Piibli mõjust eesti keelele, 7.osa

Algus EK nr 4, 27.01.2010.Kuigi humanistid Laurentius Valla ja Reginald Pecock seadsid XV sajandil teksti apostlitelt pärinemise kahtluse alla ja Rotterdami Erasmus avaldas 1533. aastal kriitilise uurimuse Explanatio Symboli, quod dicitur apostolorum ning Calvin oli nendega sama meelt, ei nõustunud Luther sellega ning jäi lõpuni kindlaks, et tegemist on kaheteistkümne apostli enda poolt sõnastatud õpetuse kokkuvõttega.6 Kui sanctorum ...

Piibli mõjust eesti keelele, 6. osa

(Algus EK nr 4, 27.01.2010)Aleksandria Clemens seletab, et Kristus kui Logos on kõigi tähtede summa. Kuna sellist sümboolikat kasutati Jumala kõikehõlmavuse tähistamiseks – talmudis spekulatsioonid Gn 1:1 akusatiivi väljendav תא «taeva ja maa» ees kui heebrea tähestiku esimene ja viimane aabe, seega universumi põhielemendid. Siin oleksid vastavad aaped mõistetavuse huvides kreeka tähestiku omadega asendatud ja ...

Piibli mõjust eesti keelele, 5.osa

(Algus EK nr 4, 27.01.2010.)Palju on aga vastuseta küsimusi. Näiteks: kas sõna päev mitmusevormide metafoorne kasutus tähenduses '(elu)aeg' oli eesti keelele juba enne piiblikeelega kokkupuutumist omane või mitte? kuidas on sõnade vaim ja hing soomeugriline taust mõjutanud vastavaid sõnu sisaldava piiblifraseoloogia kujunemist? Mõndagi põnevat on veel avastada.Nüüd ka paar konkreetset näidet ...

Piibli mõjust eesti keelele, 4. osa

(Algus EK nr 4, 27.01.2010.)Piibli mõju eesti fraseoloogialePiiblist on suulisse rahvatraditsiooni kandunud ka vanasõnast vähemat järku fraase, võrdlusi, ühesõnalisi ja laiendatud metafoore, nn paragonideks muutunud pärisnimesid (Koljat = 'hiiglane'; Paabel = 'suur segadus'; Juudas = 'reetur' jpt), termineid jm. Sadakond nendest on üldtuntud – A ja O (Ilm 1:8 ja 1:11), astla vastu üles lööma (Ap 9:5 (P 1793) ja ...

Piibli mõjust eesti keelele, 3. osa

Algus EK nr 4, 27.01.2010.Piibliütlustele on tüüpiline, et paljud neist ei käibi suuliselt mitte originaalvormis, vaid keele- ja suupärasemaks mugandatud variantides. Näiteks Õp 16:9 tõlge P 1739 (ja üldse vanemais trükkides) on innimesse südda mötleb omma tee peäle, agga Jehowa kinnitab temma sammud, eesti suuline normaalkuju aga inimene mõtleb, Jumal juhib, soomlastel Ihminen päättää, ...

Piibli mõjust eesti keelele, 2.osa

(Algus EK nr 4, 27.01.2010)Apokrüüfide hulgas leiduv Siiraki Tarkuseraamat sisaldab üle 60 sellise koha, millel on arhiiviandmete põhjal tüpoloogilisi vasteid eesti suulises vanasõnatraditsioonis. Vana Testamendi Õpetussõnades (ld Proverbia, s.t vanasõnad) on selliseid kohti umbes 50, Psalmides ja Koguja raamatus kummaski 20 ümber.Osa vanasõnu tuleb ette mitmes eri piibliraamatus ning harilikult on seesugused eriti ...

Piibli mõjust eesti keelele, 1. osa

Nagu kõigi kristlikku kultuurisfääri kuuluvate rahvaste keeltes on eestigi keeles hulgaliselt Piiblist lähtuvaid keelendeid, nii laensõnu kui ka tõlkelaene. Neid on eesti keeles rohkem kui mitmes teises keeles. Ühe keele mõjutused kajastuvad teises keeles kõige selgemini laensõnade ja tõlkelaenudena. Esimesel juhul kantakse lähtekeele sõna koos tema tähendusliku sisuga (või vähemalt osaga ...