(Algus EK nr 48, 1.12.201)Kogudused pidasid ümmargust aastapäevaTallinna Kaarli kirik tähistas 21. detsembril 60. aastapäeva. Pidulikust jumalateenistusest võtsid osa kõik koguduse õpetajad, organistid, koorid ja muidugi kogudus ise. Viimase kümne aasta jooksul oli korrastatud kiriku ümbrus, sisse seatud keskküte, ette pandud topeltaknad, tehtud siseremont, ehitatud uus orel, ostetud uus vanadekoduhoone Magdaleena tn 6 koos ...

3.–4. detsembril leidis aset I Eesti kirikumuusika kongress. Selle korraldasid vaimulike laulupäevade ja agenda komisjon, köstrite-organistide ühing ja selle muusikakomisjon. Nendel päevadel avasid pealinna kirikud oma uksed, et kontsertjumalateenistustel hingeülendavat muusikat pakkuda. Kohale tuli 30 pastorit, 143 köstrit, 7 organisti, 4 koorijuhti ja 24 koguduste esindajat, peale selle asjast huvitatud pealtkuulajad. Kongress algas ...

(algus EK nr 42, 20.10.2010.)Piiskop Yrjö Sariola üldistab: «Ma usun, et Kokkonen väljendab nende mõtetega midagi tõesti olulist, mida mõistab ja õigeks tunnistab enamik muusikuid. Meie muusikal on midagi ütelda kuulajaile. Alati ei nimeta me seda pidulikult kuulutuseks, kuid siiski on tal sõnum. Ja me usume muusika jõusse vahendada seda sõnumit. Me ei pea sundima teisi seda vastu võtma, kuid me teame ...

(algus EK nr 42, 20.10.2010.)On väärt siingi alla kriipsutada kas või näiteks viimase suure sõja päevil loodud Eesti Riiklike Kunstiansamblite osa kodust eemal olevate isade ja poegade innustamisel võidu ja rahu poole. Mida muusika ja laul on tähendanud ja tähendavad inimeste usuvõitluses, selle ristis ja rõõmus, sellest on vaevalt põhjust siin pikemalt rääkida; nii ilmne on meile kõigile see ...

(algus EK nr 42, 20.10.2010.)Reformeerituil on varuks vähemalt kolm põhjendust muusika kuulutusliku olemuse eiramiseks. 1. Kui asetada vastamisi Jumal ja inimene, kuulub muusika inimlikule poolele ega saa seetõttu vahendada Jumala ilmutust inimesele, vaid üksnes inimese vastust sellele. 2. Piibli sõna tuleb mõista kui kirjutatud sõna ja jutluses see tehakse kogudusele arusaadavaks. Selline tõlgitsemistöö ei kohandu ...

Eesti Kirik avaldab emeriitõpetaja titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe ettekande muusikast jumalariigi töös, mille ta pidas 28 aastat tagasi. Möödunud aastatega on muutunud riigikord, arengutest kirikus rääkimata. Aga midagi põlist on jäänud.Meenutame õpetaja Salumäe artikliga ka Kodu- ja Välis-Eesti kiriku tähtsündmuse – ühise kiriku laulu- ja palveraamatu ilmumise 19. aastapäeva. Oleme ...

(algus EK nr 37, 22.09.2010.)Alliansspalvenädalate traditsioon jätkus mitmes Eesti linnas – Haapsalus, Tartus, Pärnus, Rakveres, Paides, Kuressaares (okupatsiooni ajal oli linna nimi Kingissepa) –, kus aasta esimesel nädalal külastasid üksteist linna metodisti ja baptisti koguduste rahvas. 1950.–1960. aastatel olid Hugo Oengo ja Aleksander Kuum palvenädalate eestvedajateks metodistide juures Tallinnas Mere puiestee kirikus ning Robert ...

(algus EK nr 37, 22.09.2010.)Allianssliikumise peamisteks vahendajateks tol perioodil olid aga vennastekoguduse taustaga väljaanded Kristlik Perekonna Leht ja Vahimees. Samuti teiste usuliikumiste perioodilised väljaanded nagu Misjoni Sõnumid, Teekäija, Kristlik Kaitsja, Uus Kristlik Kaitsja ja luterlik ajaleht Eesti Kirik.14 Allianssliikumine toimis Eestis tõusude ja mõõnadega kuni esimese iseseisvusaja katkemiseni 1940. ...

(algus EK nr 37, 22.09.2010.)Mõningatel andmetel pidas aga esimese vaimuliku alliansimeelse konverentsi juba 1901. aastal baptistist parun Adam Podin Keilas.6 Siit viidi alliansiidee ka Venemaale. Adam Podin oli nii Eesti kui Venemaa rahvuslik esindaja Euroopa alliansskomitees.7Tänu baltisakslastest parunitele levisid alliansiideed ka eestlaste hulka. Ühiskonverentside korraldamise kavatsused leidsid eestlaste seas laiemat kõlapinda XX sajandi alguses. ...

(Algus EK nr 25, 02.06. 2010.)Läksin linna täitevkomiteesse raekotta. Sain esimehe Prinki jutule; vastu võeti väga lahkelt. Küsisin, kas tohin jälle tööle asuda koguduse uues olukorras. Vastus oli jaatav. Küsisin, kas tohin ka pidada lastejumalateenistusi. Ka selles osas oli vastus jaatav. See oli ilmne ja erakordne järeleandmine, sest nõukogude seaduste järgi, mida saime tundma 1940. aastal, oli igasugune ...

(Algus EK nr 25, 02.06.2010.)Koos inimestega lahkus vabadusAugusti lõpul 1944 sai Tartust rindelinn. Nii tühi pole Tartu veel iialgi olnud; kui õigesti mäletan, jäi siia vaid kolmsada inimest. Mindi sihitult; kardeti seda, mis tuleb; tulijatel oli kaasas surm. Ja koos inimestega lahkus linnast too veerandsajandi eest saabunud vabadus. Paljud inimesed ei tulnud iialgi enam Tartusse tagasi; nad randusid merede taga; otsisid ulualust mujal…Nii jäi ...

(Algus EK nr 25, 02.06. 2010.)«Ema, ma nägin päikesetõusu!»Ka mu naisel olid rasked päevad. Võimukandjate arusaamade järgi ei olnud neil selge, kas meie oleme abielus või elame mingit elu, nagu see neil võimalik on. Vist politruk oli käinud meie naabri juures seda asja selgitamas. Ta oli küsinud, kas apteeker on õpetaja naine või armuke. Selle viimase lauseosaga oli ta nagu ise vastuse küsitavale ...

(Algus EK nr 25, 02.06. 2010.)Mu naine ei pidanud seda kõrvalehoidmise viisi õigeks. Pealegi olid mul koos leeriõpilased ja ma pidin tundi minema. Aga see ei olnud enam õige leeritöö, vaid kujunes katkendlikuks. Naise soovil liikusin rohkem väljaspool kodu; käisin venna pool ja ema vaatamas Võnnus; olin mõnda päeva ratastel. Naise juurde, kes oli tookord Kursi apteegi juhatajaks, tuli rohuotsijate kaudu sõnumeid ja ...

(Algus EK nr 25, 02.06. 2010.) «Kui tahate, võtke järjest, alates minuga» Ka 1941. aasta juunis jõudis kätte kolmeteistkümnes kuupäev. Kümne aasta eest sel päeval laulatati meid Kursi kirikus. Igal laulatuse aastapäeval riietusime pulmarõivastesse ja sõime pidulikult õhtusööki. Tahtsime vaadata, kui kaua me veel mahume nendesse rõivastesse. Ja nii me siis olime koos oma perega. ...

Algus EK nr 25, 02.06.2010.Aga ega meie seda tõlda kuigi palju tarvitanud. See oli neljakümnenda aasta novembris. Mu naine ja laps olid Tartus ja pidid õhtul bussiga tulema Puurmani, kust oli Kurssi kolm kilomeetrit. Tuli mõte nad sealt tõllas koju sõidutada. Et meil enam kutsarit polnud, siis palusin kellamees Rudolf Juhkamit mulle nõusse tulla. Mõeldud-tehtud. Bussipeatuses oli palju inimesi. Et oli õhtune aeg ja pime, siis ...