1. Harald Põld. Erakogu Eesti 1920.–1930. aastate luteri kiriku ajaloo lahutamatuks osaks on kiriku koondumine teoloogilistesse vooludesse. Sedalaadi grupeerumine andis hoogu kirikus aset leidnud teravale vastandumisele nii õpetus- kui ka kirikukorraldusküsimustes ja sellel olid kiriku jaoks väga kurvad tagajärjed – ligi saja aasta eest kirik lõhenes. Sadakond aastat hiljem oleme tagasi samas punktis: viimased aastakümned on elavaks tõestuseks, et kirikus on ...

3. „Vanad“ noored Kunagi olid nad oma koguduste noorte hulgas võtmeisikud ja praegugi on kiriku struktuuriüksustes nende käes mitmed ametid, kuigi nad ise on juba hilistes 20ndates ja ka 30ndates. Paljud neist on juba oma pere loonud, kuid kuna nad on oluliselt nooremad kui koguduse vaimulik või juhtkond, siis on nad ikka veel „koguduse noored“. Nad hoiavad traditsioone mingil määral elus, kuid neil ei ole palju järgijaid ja nad ei kipu võitlema noorema põlvkonna ...

2. Eestlased ei ole usuleiged ja loodetavasti põlvkondade vahetumisega tänapäevastub kiriku suhe ühiskonnaga, loodab EELK peapiiskop Urmas Viilma (https://www.err.ee/550248/peapiiskop-viilma-peame-tulema-kristlastena-kapist-valja). Ta on samuti veendunud, et „pühendunud tööst laste ja noortega sõltub Eesti kristlaskonna ja iga üksiku hinge õndsuse küsimus“ (https://teek.ee/urmas-viilma-koguduste-moju-noortele-peab-kasvama) ning et noored „ei ole mitte ainult meie ...

Kirikunoored 2018. aastal Palamusel JäPel.     Eesti Kirik Viimane rahvaloendus tõi esile, et noori on luterlust omaks pidajate hulgas vähe. Noored kirikus – see on aktuaalne teema, millega peame tegelema. Avaldame järjeloona Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ja projekti Misjon112 juhi pikema kirjutise sel teemal. 1. Projekti Misjon112 tegijatega oleme otsinud kontakti ja alustanud vestlust väga erinevate noortega igal pool, kus on võimalik, kuulanud ...

Õhtusöök Emmauses. Rembrandt. 1648, Pariis, Louvre. Internet. Sind vastu armastades, uue eluga Mida peaks Kristuse kannatuste vaatlemine – kirjutades, kuulates, lugedes – inimesele andma? Miks seda teha? Pea kõik Eesti-, Liivi- ja Kuramaal ilmunud passioonipoeemid alustavad mingil moel sellest küsimusest. Kuramaa hertsogi õukonnaraamatukogu hoidja ja Miitavi (Jelgava) linnakooli rektori Christian Bornmanni tunnustust pälvinud „Kannatav Jeesus“ (1690) viitab ...

Pärnapuu koorde vermitud sõnad väljendavad inimese ja looduse ühist kannatust ning seda, kuidas ristipuu meid igal aastal uuendab. Su ristile ma tõusen kaasa! Karjusneiu Dacris on kannatusajal metsa pagenud lõbujanuse ja Looja vastu ükskõikse maailma eest, et koos leinava loodusega meenutada Jeesuse ristiteed. Sinnasamasse on Pommeris puhkenud sõja eest pakku jooksnud karjused Penthus ja Claeonthes. Kolmik otsustab ühiselt süüvida Kristuse kannatustesse selles ...

Kunstnik Robert Leinweberi (1845–1921) maal „Peetruse eitamine“.  Internet. Jõuda iseenese äratundmiseni Noor Martin Luther alustas oma kirjutist „Kristuse kannatuse vaatlusest“ (Ein Sermon von der Betrachtung des heiligen Leidens Christi, 1519) kriitikaga: „Esiteks mediteerivad mõned inimesed Kristuse kannatuste üle niimoodi, et ajavad end vihaseks juutide vastu. Nad [...] sõimavad närust Juudast ja rahulduvad sellega, nii nagu nad on harjunud kaebama teiste ...

17. sajandi sõdade ja epideemiate ajal saadi hingele tuge Kristuse kannatuste üle mediteerides. Kristlikule lugejale. Armas kristlik lugeja. Paulus kirjutab Korintose kogudusele: „Teie juurde tulles ei arvanud ma end midagi rohkemat teadvat, kui vaid ristilöödud Jeesus Kristust.“ (1Kr 2:2) Sellega näitab Paulus, et ta kõike muud tarkust (ta oli ju kõrgelt õpetatud ja palju lugenud mees) peab Kristuse passiooni-raamatu kõrval piskuks ja eimillekski. Ja ei ole ...

4. Muidugi tuli ka kriitikat, eriti traditsiooniliste jõululaulude, näiteks „Püha öö“ muutmise kohta. Samas leidis Ingvar Luhaääre sisuliselt uustõlkeline „Nii elevil ja rõõmus“ (KLPR 6) igati tunnustust. Eriti karm kriitik oli praost Albert Soosaar. Tema meelest ei tohtinud muuta isegi tõlget, sest see rikkunuks ära õpetusliku sisu ja kogudusele armsaks saanud sõnastuse.  Keeruline oli leida tasakaalu kirikulaulu poeetilise vormi ja õpetusliku sisu vahel. ...

3. Redigeerimisega asjad muidugi nii kergelt ei läinud. Probleemid algasid juba valikutest. Ei tahetud ju välja jätta luterlikke tuumiklaule, kuigi mitmed neist olid dubleerivad ja kergekaalulised. Lutheri enda lauludega oli asi mõistagi lihtsam. Mart Jaanson, kes on teinud ära suure töö luterlike tuumiklaulude määramisel6, on tuvastanud 319 tuumiklaulu, millest KLPRis on 153, seega 32,8% laulude üldarvust. Ta leiab, et kui tuleviku laulikus oleks 1000 laulu, ...

2. 1986. aasta oktoobris kinnitas Välis-Eesti piiskoplik nõukogu Torontos koostatud lauluraamatu uuendamise kava. Järgmisel aastal täiendati komiteed piiskop Karl Raudsepa, assessor Tõnis Nõmmiku ja õp Oskar Knadenteichiga, peagi lisandus ka õp Gustav Piir. Läbi töötati kõik senised 748 laulu ning lisaks veel 900 laulu erinevatest allikatest.3 Tundus, et need kaks rööbast, üks kodumaal ja teine võõrsil, jäävadki kulgema paralleelselt. Laulva revolutsiooni ...

1. Kuna tänavu möödub 30 aastat „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ ilmumisest, on kindlasti põhjust selle väljaande saamislugu meenutada. Püüan seda teha oma subjektiivsest vaatenurgast, toetudes peamiselt Ivar-Jaak Salumäe mõtisklustele hümnoloogilises kogumikus „Kelle laule me laulame“ (2001) ja Usuteaduslikus Ajakirjas nr 2, 2003, samuti põgusale tööle arhiivimaterjalidega.  Sirvinuna seal tuhandeid lehekülgi, tõstatab Salumäe küsimuse: kas sellesisulised ...

Dr Roman Toi (vasakult), peapiiskop Konrad Veem ja prof Hugo Lepnurm Stockholmi Jakobi kirikus. Erakogu. 4. Seoses XXI üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 29. juunist kuni 1. juulini 1990. a, on mul veel üks väga põnev mälestuskild ühe kauni foto näol, mis on tehtud konsistooriumi saalis just päev pärast laulupeo lõppu. Sellele ühiskoosolekule 2. juulil oli kogunenud väga eriline seltskond, kes kõik ühel või teisel viisil olid olnud seotud lauluraamatu ...

1990. aasta aprillis olid eksiilkiriku peapiiskopil Konrad Veemil (fotol keskel piiskopisärgiga) külas Einar Soone (vasakult), Andres Taul, Roman Toi, Andres Põder ja Hugo Lepnurm. Erakogu. 3. Seesama kiri on tegelikult hoopis mitmetahulisem, kajastades ühelt poolt tolle hetke kirikusiseseid pingeid seoses E.E.L.K. peapiiskopi Konrad Veemi emerituuri siirdumisega ja uute kandidaatide esile tõusmisega, aga ka delikaatselt esitatud hinnanguid Kodu-Eesti arenguile. ...

Ühiskoosolek 2. juulil 1990. aastal Tallinnas konsistooriumis: (vasakult) esimeses reas Edgar Heinsoo, Roman Toi, Ivar-Jaak Salumäe, Kuno Pajula, Tõnis Nõmmik, Markku Kilpiö, Tauno Väinölä; teises reas Hugo Lepnurm, Tiit Salumäe, Andres Põder, Jaan Kiivit, Einar Soone, Helmut Rüdmik, Joel Luhamets, Tiit Pädam.  Erakogu. 2. Re: LAULURAAMAT. Mul oleks hea meel, kui sealt hakkaks tulema meil veel puuduvad viisid selles järjekorras (sabas) – kuidas siin Lauluraamatu ...