Slava Ukraine
Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Hillar Põld – 100 3. osa

(Algus EK nr 34, 31.08.)3. 1951. aasta lõpuks oli sellest valmis esimene osa, nn apostlik ajastu. Käsil oli «Pärastapostliku ajastu» osa ja 1952. aasta esimesel poolel pidid valmima vana katoliku kiriku ajastu, keskaega ülemineku ajastu ja keskaja osa. Alusmaterjali moodustasid põhiliselt prof Olaf Silla loengud, mida oli täiendatud Karl Heussi «Kompendium der Kirchengeschichte» ja Johann Heinrich Kurtzi «Lehr­buch ...

Hillar Põld – 100 2. osa

 (Algus EK nr 34, 31.08.)2.Vana Testamenti laoti trükikojas parajasti ja käsikiri oli enam-vähem viimistletult trükivalmis kuni Saalomoni Õpetussõnadeni. [---] Hulk saksasoost ja saksameelseid õpetajaid siirdus Eestist Saksamaale. [---] Piiblitõlke lõpule viijat ei leitud ja ma pidin oma õppimised ülikoolis katkestama, et teha mis suudan, sest ähvardav sõjahädaoht nõudis töö kiiret ...

Hillar Põld – 100

1.Hillar Hans Põld kuulub tuntud Põldude dünastiasse.Tema isa Harald Põld oli Kose koguduse õpetaja, Eesti Misjoni Seltsi asutaja, 1920. ja 1930. aastate konservatiivse teoloogilise voolu juhtfiguur ja piiblitõlkija. Isa vend Peeter Põld oli Tartu ülikooli kuraator, pedagoogikaprofessor.Hillar jutustab oma religioossest kujunemisest: «Aimasin muidugi isa salajaseid soove, et mõnigi ta poegadest võiks kord jätkata ...

Kurat kardab muusikat ja Jumala sõna

(Algus eelmises lehes.)Tallinna Konservatooriumi oreliklassi muusikateaduslik ring Collegium Musicum korraldas igal kevadel kontserdireisi kodumaa linnadesse. Seekord sõideti August Topmani juhatusel Rakverre. Tutvuti linnaga ja anti õhtul kirikus vaimulik kontsert, kus olid tegevad Collegium Musicumi segakoor, A. Topman ja solistid.Pärast oli kogudusemajas teelaud, kus ka lauludel kõlada lasti. Öösel sõideti edasi Narva, kus vaadati Peetri ...

Kurat kardab muusikat ja Jumala sõna

Alustas tööd Kirikumuusika Sekretariaat, 10. sünnipäeva pidas ülikooli koguduse Eesti pihtkond, konservatooriumis oli pereheitmine – need ja veel palju teisi sündmusi mahtus 1931. aasta maikuus kiriku muusikaellu.1. mail alustas tegevust Kirikumuusika Sekretariaat. Selle esimeheks valiti prof August Topman, abiks praost Grünberg. Jooksva töö paremaks laabumiseks valiti alaline sekretär. Sellele kohale sai köster August ...

Jumalikku armastust ülistav laulik

Jacopone da Todi (1230–1306) Aristokraatsest Umbria perekonnast pärit Jacopone töötas juristina. Kui tema naine suri, oli Jacopone 47aastane. Teadmata põhjusel loobus da Todi ametist ning hakkas räbalates kahetsejaks, bizzacone'ks. Kümme aastat hiljem astus ta frantsiskaani ordu liikmeks. Da Todi veetis palju aega püha Franciscuse elu üle mediteerides. Ka armastas ta kirglikult Daam Vaesust. Siis sekkus ta paavstivastasesse võitlusse, mispeale vangistati ...

Immaculata – meie ideaal 4. osa

Militia Immaculatae rüütelkonnas kerkivad ka mõningad sektidele omased jooned. Nii Kolbe kui ka Stehlin rõhutavad, et päästa tuleb võimalikult palju hingi (kes muidu hukkuvad), kasutades kirjanduse levitamiseks moodsaimaid tehnilisi vahendeid jne. Nende väide, et «Kirikut saab säilitada ja uuendada ainult läbi innukate kutsumuste», kõlab nagu lahkuskude õpetus, et Jumala toimimine sõltub inimeste ...

Immaculata – meie ideaal 3. osa

«Kogu väljavalitud rahva ajalugu on lahing Jumala ja kuradi vahel tema paljude maskide all.» Stehlin viitab ka Maarja kuulutusele La Salette ilmutuses (1846), mille kohaselt enne lõppu hakkavat maailmas valitsema valerahu, kus inimesed mõtlevad ainult iseenda lõbudele, Rooma kaotab usu ja saab Antikristuse paigaks. Pärast II Vatikani kontsiili kehtib, et «isegi Kiriku ametlikud institutsioonid on vaenlase käes». Kiusatakse ...

Immaculata – meie ideaal 2. osa

Maarja on tõstetud otse kaaslunastajaks Kristuse kõrval: «Jeesus-Lunastaja emana sai Maarja inimsoo kaaslunastajaks ja Püha Vaimu Mõrsjana võtab ta osa kõikide armude jagamisest.» Maarja seisab jumalikuna ka Isa kõrval: «Talle võlgneme oma olemasolu, oma ristimise, oma pöördumise, oma kutsumuse ja kõik, absoluutselt kõik armud.» Maarja käitub nagu Lutheri kirjelduses Jumal: «Isegi ...

Immaculata – meie ideaal 1. osa

 Selle pealkirja all ilmus 2007. a katoliku preestri Karl Stehlini raamat Neitsi Maarja kohta. Katoliikliku vaate järgi on Jeesuse ema Maarja sündinud ilma pärispatuta, olles seega plekitu (ladina k immaculata), et olla võimeline sünnitama patust puhast Poega, kes on maailma Lunastaja. Õpetus Maarja pärispatuta eostamisest levis keskajal ning vastava dogma, mida ei tunnusta ei protestandid ega ortodoksid, kinnitas paavst Pius IX 1854. a. ...

Mu jõud, Sind tahan armastada

Angelus Silesius (1624–1677)Kristlikud müstikud 5.Johannes Sheffler, kes hiljem võttis endale nimeks Angelus Silesius, on ennast jäädvustanud meiegi lauluraamatus.Scheffler sündis Wrocławis 1624. aastal. Samal aastal sündis Sõprade Seltsi looja kveeker George Fox ja suri protestantlik müstik Jakob Böhme. Scheffleri laule on ka meie lauluraamatus, me tunneme neist rõõmu ja oleme tänulikud Jumalale nende eest. Johannes Scheffler õppis ...

Husseini ei tohi äratada viha araablaste vastu

Jeruusalemmas sündinud Mohammed Amin al-Husseini pidas lakkamatut radikaalset võitlust juutide ja Iisraeli riigi vastu. Internet Vähetuntud paiku ja lugusid pühast maast 2.Kui paljud teavad, et Adolf Hitleril oli araablasest sõber – mõjukas Jeruusalemma suurmufti Mohammed Amin al-Husseini? Sakslased kutsusid seda islami seadusetundjat (muftit) pigem tema aukartustäratava tiitliga – Großmufti von Jerusalem. Amin al-Husseini sündis 1895. a mõjuka põlisperekonna võsuna Jeruusalemmas. Kuni oma surmani Beirutis 1974. a pidas ta lakkamatut radikaalset ...

Kveekerite liikumise asutaja sai oma valgustuse otse Jumalalt

George Fox (1624–1691).Kristlikud müstikud  4.Inglismaal 1624. a sündinud George Fox oli kveekerluse vaimne isa ja alusepanija.George Fox on dikteerinud päeviku elu lõpupoole ning see on üks silmapaistvamaid tunnistusi usulistest otsingutest ja leidmistest. Seda päevikut on võrreldud Augustinuse «Pihtimustega». Fox oli pärit usklikust perekonnast. 11aastasena tõotas, kui nägi vanemate inimeste eksimusi, et ei tee kunagi ...

Väärika ajalooga Hebron – esivanemate iidne linn

Mošees pidid meie naised selga tõmbama kapuutsiga kitlid. Vähetuntud paiku ja lugusid pühast maast  1.Juba lugematu arv eestlasi on külastanud Iisraeli, juutide ja kristlaste püha maad (muslimite pühimad paigad asuvad Araabia poolsaarel). Ei ole aga palju neid, kes on käinud Hebronis ning seisnud usuesiisade Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi haual. Meil see õnnestus – koguni kahe Eesti Kiriku lugejatest rändurite grupiga eelmise aasta novembris. Jeruusalemmast 37 km lõunas asuv ...

Lutherit mõjutanud müstik

Johannes Tauler (u 1300 – 16.6.1361) Kristlikud müstikud 3.Keskaja kuulsamad müstikud Saksamaal olid Meister Eckhart, Johannes Tauler ja Heinrich Seuse. Martin Luther süüvis Tauleri jutlustesse ja hindas neid kõrgelt. Johannes Tauler oli üks ta lemmikuid. Meister Eckharti on tõlkinud eesti keelde Uku Masing ja Kalle Kasemaa on tõlkinud artikleid tema kohta. Kuid Taulerit ja Seuset pole kahjuks eesti keeles pikemalt käsitletud. Võtame täna vaatluse alla ...