Slava Ukraine
Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Abiks palvetajale. Kristlikud juhtnöörid 3. osa

3. Isiklikust elukogemusest lähtudes Paulus kirjutas: «Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks» (Rm 8:28). Ka Jumala vaikimine tahab meid viia elu sügavamale mõistmisele ja avada uksi seal, kus need alguses näisid olematud. Uues Testamendis julgustatakse: «Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jee­suses igavesest ajast ...

Abiks palvetajale. Kristlikud juhtnöörid 2. osa

2. Sellest lähtuvalt saab eristada mõningaid n-ö palveliike. Abipalve. Selles palves palume Jumalat konkreetsete vajaduste/murede pärast oma elus. «Hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au» (Ps 50:15). Siia kuulub ka patukahetsuspalve. Tänupalve. Kristlane tänab Jumalat talle osaks saanud õnnistuse eest. «Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti» (Ps 107:1). Tänupalves meenutame igapäevaseid ande ...

Abiks palvetajale. Kristlikud juhtnöörid 1. osa

1. Paljud inimesed meie ajal ei tea kuigi palju Piiblist, kirikust, jumalateenistusest ega sakramentidest, kuid ometi on neil palvekogemus. Nad palvetavad või vähemalt palvetasid kunagi. Võimalik, et just palve võib saada ühenduskohaks ilmalikustunud inimese ja kiriku vahel. Järgnevad mõtted on väikeseks sissejuhatuseks kristliku palve suurde valdkonda. Need tahavad tuua selgust selles, mis on palve juures põhiline. Samas tuleb ikka ja jälle tõdeda ning ka rõhutada, et ...

Nunn Augusta auline elu 3. osa

3. Akaki rekord tuleb purustada Vanusest rääkides meenutab Augusta Isa Akakit Valamo kloostrist, kes elas 110aastaseks. «No Akaki rekord tuleb purustada,» räägib kohvi lauale toov Augusta. «Akaki oli veel 95aastaselt hobustega niidul.» Isa Akaki, kodanikunimega Andrei Kuznetsov (1873–1984) oli vene munk ja surres Põhjamaade vanim asukas ning teadaolevalt vanim Soomes kunagi elanud mees enne Aarne Arvoneni. Ta suri 110 aasta ja 96 päeva vanusena, nautides viimasel õhtul ...

Nunn Augusta auline elu 2. osa

2. Elumuutus Esimese puudutuse õigeusust sai luterlasest eesti tüdruk juhuslikult. Agnia leidis ema kapist Piibli ja luges seda. «Ema Piibli leidmine 1931. aastal oli märk asjade üle järelemõtlemiseks. Kogu mu elu muutus. Selle hetke valguses on möödunud kogu mu elu,» räägib 87aastane Agnia. Tema jutust on kuulda nii eesti kui vene keelt. 1930ndate lõpul sõitis Agnia koos paljude kaaslastega suveks Laadoga saarele (vana Valamo klooster). Kui ta siis 1934 jälle Valamosse ...

Nunn Augusta auline elu 1. osa

Töötasin Soomes Lintula kloostris talgulisena kaks nädalat. Kuuldes, et olen Eestist, meenutasid nunnad hea sõnaga Lintula kloostris elanud nunn Augustat, kes oli Tallinnas sündinud eestlanna. Ema Mikaela näitas mulle kahte intervjuud kohalikest ajalehtedest 1980ndatest aastatest. Viimane artikkel on aastast 1992, siis saatis klooster nunn Augusta viimsele teekonnale. Neile ajaleheartiklitele ja kuuldule toetudes püüan luua pildi selle tarmuka ja vaga naise ...

Olematu sündmus Anno Domini 1987 3. osa

3. Ka meil jäi üle välja minna suure slämmi peale: kas kõik või häving. Kas Issand päästab meid sellest maiste kriteeriumide järgi täiesti lootusetust olukorrast? Ainult imele võis veel loota. Seal, Haamerite kodus, toimus sarnane palvevõitlus Ketsemani omaga võrrelduna. Taganeda polnud enam kuhugi. Eenok julges siiski jääda etteantud kirjakoha juurde. Uskuge – see mõjus. Sõna tegi oma töö ega tulnud tühjalt tagasi. Luu ja üdi oli läbistatud. Pöördumatult. Need mehed ...

«Olematu» sündmus Anno Domini 1987 2. osa

2. Nüüd aga maeti mitte lihtsalt suvalist inimest, vaid kedagi erilist. Tolle väiksesse maakogudusse pagendatud kirikuõpetaja surm tõi varjust lagedale tuhanded inimesed, – need, kes ühekaupa olid süsteemile ohutud, ent hulgakesi ülimalt kardetavad. Kuna inimesi oli nii palju, et ei mahtunud sõidukeisse ära, siis tehti ekspromptotsus: lähme jala. Kujutage nüüd ette: mitu tuhat inimest aeglases protsessioonis liikumas läbi linna kalmistu poole sarga järel, kus kardetud ...

«Olematu» sündmus Anno Domini 1987

1. Eesti vabanemisel nõukogude ikke alt ja killukesena kogu Nõukogude Liidu kokkuvarisemise protsessis on seni omistatud stardipaugu au Hirvepargi miitingule 1987. a augusti lõpus. Kahandamata viimase osatähtsust on siiski veel nähtava ja näilise varjust esile toomata varjatud ja vaimseid seoseid ja süütenööri süüdanud sädemeid. Teenimatult on varju jäänud muinsuskaitseklubide kokkutulek 5.–6. septembril 1987, mis ära jäi, ja ometi mingis miniatuuris aset leidis. Koljat ...

Üks kindel linn 2. osa

2. «Meie suurepärane giid Wittenbergis suutis edasi anda nii ajalooliste sündmuste suurust kui ka inimlikke nüansse, mis ajaloos saavad tihti tähtsa koha. Saime teada, et mõistel Ida- ja Lääne-Saksamaa on endiselt nii mineviku kui ka oleviku vorm ja et ka seal jäävad väikelinnad suurte arvel aasta-aastalt tühjemaks. Fantastilise elamuse pakkus laulurahvale Hannoveri külalisorganist Uwe Rehling, kes jumalateenistuse sees mängis paremas käes olevat trompetit ja pedaali ning ...

Üks kindel linn 1. osa

1. Kaarli koguduse kontsertkoor laulis Wittenbergi lossikirikus ja Helmstedtis. Peatselt täitub 500 aastat reformatsioonist ja juba kümme aastat enne seda on Saksamaal tähistatud nn teema-aastaid. Et 2012. aasta teemaks on «Muusika ja reformatsioon», siis sai auväärse esinemiskutse Kaarli koguduse kontsertkoor Piret Aidulo juhatusel, dirigent esines sel kontserdireisil ka organistina. Kontserdid toimusid maailmakuulsas Wittenbergis – ametlikult Lutherstadt Wittenberg – ...

Kodukirikule mõeldes 3. osa

3. Enne jõule viis diakon Kunda koolis läbi jõulumissa ning Kunda hooldekodus armulauaga teenistuse. Kirikumuusika on Kunda kirikus kogu aeg olnud heal järjel. Nüüd kõlab see eriti hästi meie väga hea akustikaga 500 istekohaga kirikus muusikalise haridusega diakoni Ahti Bachblumi eestvedamisel tubli organisti Indrek Vilumetsa saatel. Igal aastal toimuvad esimesel advendipühapäeval kirikus muusikakooli vilistlaskoori kontserdid. Seekord üllatas koor koguduse nõukogu liikme ...

Kodukirikule mõeldes 2. osa

2. Oleme juhatuses koostanud ka oma koguduse arengukava algvariandi, mille kohta on nõukogus kaks lugemist läbi viidud arvamuste ja ettepanekute tarvis. Arengukavas väike kogudus kõiki nõudmisi kahjuks rakendada ei saa. Otstarbekas on jääda ikka oma võimaluste juurde. Nüüd oleme ootel, mil jõuavad kirikukogu poolt arengukava täpsustamiseks lubatud rakendusplaanid meieni. Oma arengukavas võtme- ja tugivaldkondi nendega täiendades saamegi lähiajal koguduse nõukogus kava ...

Kodukirikule mõeldes 1. osa

Kunda väike kogudus ei tõmble niisama muutuste tuules, vaid tahab läbi murda tavapärasest ükskõiksusest, mille meile valmistab igapäevaelu. Püüame hoida eesmärki, mis pühakirjas olemas: tuleb endil saada paremateks inimesteks. 1. Koguduste juhtorganite valimiste eel oma kodukirikule ja kogudusele mõeldes on praegu paljude mõtete selginemise aeg. Vaatame rohkem iseenda poole, et teada saada, kuidas on seni läinud või mis on valesti tehtud. See oleks ka ülevaate ...

Lähenedes aastale 2017 2. osa

2. Pärast 14. sajandi eelreformaatori John Wycliffi algatusi sai reformatsiooni teerajajaks Lutheri kaasaegne William Tyndale. Nii nagu Luther tõlkis ka tema Piibli algkeeltest oma emakeelde ja juhtis äratusliikumist, suri aga märtrina juba 1536. aastal. Tyndale ei olnud ainus, kes rõhutas põhimõtet, et kogu Uus Testament muudaks inimeste igapäevast elu. Reformatsiooni lastelasteks pidasid end nii usulise kogemuse tähendust rõhutanud nelipühilased kui ka Lutheri kirjutiste ...