Slava Ukraine
Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Tõotatud maa imelised elukad 7. osa

7. Piiblimaadel laialt kasutatud dromedar on tuntud vaid koduloomana, kaksküürkaamelist on ta pisut väiksem, pikemate jalgade ning heledama karvastikuga, tema metsikuist eellasist ei teata midagi, et aga dromedari lootel tekib esialgu kaks küüru, siis peetakse teda inimese aretatud koduloomaks (või on tema esivanem väga ammu välja surnud). Araabia maades peetakse just Araabia poolsaare keskosa dromedari tekkealaks. Egiptusest pärineb üle 5000 aasta vanune koormat kandev ...

Tõotatud maa imelised elukad 6. osa

6. On olemas ka kirjalikke andmeid Herodotoselt lindude töötlemise kohta. Nad kitkuti sulgedest puhtaks, eemaldati sisikond ning kuivatati päikesepaistel. Ideaalne loomne toiduaine pikaajaliseks säilitamiseks ning reisile kaasavõtmiseks. Siinai kõrbealasid asustab veel üks liik, kõrbe-liivavutt (Ammoperdix griseogularis), kes on põldvutist suurem, kaaludes kuni 200 g. Erinevalt põldvutist on ta täiesti paigaline lind, kes kuhugi ei rända. Elukombed on tal enam-vähem ...

Tõotatud maa imelised elukad 5. osa

5. Täna ma räägin sulle vuttidest Egiptuses suri vaarao, kelle ajal elas Iisraeli rahvas Joosepi targal juhtimisel justkui hiired viljasalves. Edukate karjakasvatajatena Niiluse deltaaladel elav rahvas kosus ja sai arvukaks. Uus vaarao aga ei tundnud Joosepit ning kartes omal maal jõukate iisraellaste kõrval vähemusse jäämist, hakkas rahvast vaenama, sundides neid tegema kõige raskemat orjatööd. Jehoova aga kõnetas rahvast läbi Moosese ja lubas nad päästa orjapõlvest ning ...

Tõotatud maa imelised elukad 4. osa

4. Looma nimetamisega oli probleemi ees ka Martin Luther, kui ta heebreakeelset piiblit saksa keelde tõlkis. Selles kohas oli looma nimeks shapan. Eurooplastele oli see loomake tundmatu ning Luther nimetas ta küülikuks, sest küülikuid kalpsas Saksamaal kõikjal ja nad pesitsesid ka urgudes. Paraku aga ei ole küülikut kunagi olnud ei Iisraelis ega nendes maades, kus vanatestamentlik tegevus toimub. Shapan’ina aga tunti teda piiblimaadel küll. Kui foiniiklased osavate ...

Tõotatud maa imelised elukad 3. osa

3. Pojad on pesahoidjad ja alul toidavad vanemad neid nn pugupiimaga (väga toitev ollus, mida eritavad vanemate maoseinad). Hiljem söödetakse poegi vanalinnu pugus pehmendatud taimeseemnetega. 25 päeva pärast koorumist on noor tuvi lennuvõimeline ja valmis iseseisvaks eluks. Tuvid on enamikus seltsingulised linnud, kes taluvad üksteist lähestikku pesitsedes, samuti toiduotsinguil ning joogikohtades. Meil Eestis elab kolme liiki tuvisid (õõnetuvi, kaelustuvi ja kodutuvi) ...

Tõotatud maa imelised elukad 2. osa

Tuvi (Columba)
 Autori illustratsioon2. Tavaline püütud kala oli 20–25 cm pikkune ja neid tarvitati kodus toiduks nii keedetult kui küpsetatult. Suurema saagi korral ilmselt kalu soolati ja kuivatati, sest värske kala riknes soojas kliimas kiiresti. Nähtavasti oli kirjeldatud imetegudes tegemist soolatud ja kuivatatud kalaga. Nii valmistatud kala koos kuivavõitu ja õhukese nisu- või odrajahust leivaga oli ideaalne teemoon rännakutel. Teine küsimus on, kuidas neid kalu püüti. Ilmsesti sai tilaapiaid püüda ...

Tõotatud maa imelised elukad 1. osa

1. Täna ma räägin sulle püha Peetruse kalast Me kõik teame lugu Jeesuse imeteost, kus viie leiva ja kahe kalaga toideti kõhud täis viiel tuhandel mehel, peale selle veel teadmata hulgal naistel ja lastel. Kõik neli evangelisti on selle fakti üsna ühesuguselt üles tähendanud (Mt 14:13–21; Mk 6:35–44; Lk 9:10–17; Jh 6:1–15). Matteuse evangeeliumis leidub veel teinegi kirjeldus imelisest suure rahvahulga toitmisest loetud leiva ning väheste kaladega (Mt 15:32–39). Jeesus ...

Diskussiooni fookus peab olema paigas 3. osa

3. Nii on välja pakutud neli gruppi: 1) usulised salaühingud (nt druiidid, kabalistid, Opus Dei); 2) salajased initsiatsiooniühingud (nt Siioni Abiklooster, templirüütlid, vabamüürlased, roosiristlased); 3) poliitilised salaühingud (nt illuminaadid, dekabristid, Ku Klux Klan, paremäärmuslikud rühmitused, Al-Qaeda) ja 4) kuritegelikud salaühingud (igasugused allilmategelased, nagu nt triaadid, maffia, uimastikartellid). Charles William Heckethorn on oma raamatus «The Secret ...

Diskussiooni fookus peab olema paigas 2. osa

2. Roomakatoliku kirik näitas oma suhtumist nüüdisaegsesse vabamüürlusse 1738. aastal, kui taas paavst Clemens, seekord Clemens XII, vabamüürluse hukka mõistis. Protestantlike luterlike kirikute poolt midagi sellist toimunud ei ole. Mõned üksikud erandid välja arvatud. Vabamüürlus Eesti aladel Ajalooliselt tekkis vabamüürlus Eestis aastal 1771 (mõnedel andmetel 1773), kui Tallinnas asutati vabamüürlaste loož Isis, kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, ...

Diskussiooni fookus peab olema paigas 1. osa

EELK õpetuskomisjon arutas esmaspäeval piiskoplikult nõukogult saadud ülesannet anda hinnang «vaimulike üheaegsele kuulumisele EELKsse ning vabamüürlusesse Eestis», kuid otsuseni ei jõudnud. Teadmata, kuhu poole otsus võib kalduda või ka sõltumata sellest arvab siinkirjutaja, et õpetuskomisjoni otsuse järel diskussioon alles algab. Ühes on aga siinkirjutaja juristina veendunud: õpetuskomisjonil puuduvad volitused otsustada isikute kuulumise küsimust. Seda, kes millisesse ...

Palvega looduses 5. osa

5. Õige mees oli saabunud ning altarile antud õnnistus, mil juuresolijaid veel neli. Alguses nimetati seda looduspalvete altariks, mis ajapikku muutus justkui iseenesest metsaaltariks, kuigi selle peal on kivilille kujutis. Sügisese pööripäeva teenistuse viis läbi Lembit Tammsalu uuel sisseõnnistatud altaril. Aastad mööduvad, vahetunud on õpetajad, igaühel oma vaade loodusele. Vahepeal kirikus pööripäevade puhul looduspalveid ei tehtud, kõik toimus metsaaltari juures, ...

Palvega looduses 4. osa

4. Esimese palve taustaks looduses oli Taizé muusika. Siis selgus, et muusika loodusesse põrmugi ei sobi ja ei sobi ka laul ega hulgaliselt inimesi. Looduses tuleb olla kahekesi õpetajaga, kellega sobid  – nii on parem, sest looduspalve on kuidagi üksmeelne-ühine. Isegi kolmas inimene võib olla liigne, kui ta ei sula palve meeleolusse. Looduspalve saab olla eriline vaid siis, kui algusosa on looduses ja põhiosa seejärel kirikus. See oli oluline kogemus, enne kui alustasime ...

Palvega looduses 3. osa

3. Seejärel saab ilu mõiste kaudu ka looduskaitsesse sisse tuua esteetika ning põhjalikult muuta inimese-looduse suhet, milleks saab olla igati tasakaalustatud elu. Kõik see aga ei tohi kirikupoolselt muutuda usuks, mille aluseks on liturgia, palverännakud ja muud rituaalsed toimingud, millel on siis hoopiski vastupidine mõju – kõik looduses läbiviidud usulised massiüritused hakkavad veel rohkem purustama elu, sest on tekkinud uus lisakoormus just nendes paikades, mis ...

Palvega looduses 2. osa

2. Kui ma ütlen mõttekeeli «Piiri», kuulen vastust «jah», seda teeb ta alles nüüd, palju aastaid hiljem, aga mitte alati. Ta musta värvi mõtteline/vaimne kujutis ilmub kuskilt ning kinnitab end minu rangluude liitumise kohale, rohkem vasakule poolele. Ta vaikib ega häälitse. Vahel ilmub tema tuttav suur pea minu silmade ette, siis näen laia, otsast allapoole kõverat nokka ning väikseid musti teravalt vaatavaid või suuri tumedaid, justkui mind paitavaid pehmeid silmi. Tema ...

Palvega looduses 1. osa

1. See juhtus 1995. aasta südasuvel, 14. juuli õhtu hakul, kui Uplinna talu kohal tiirutas kõrgel õhulind piiritaja pesapaar. Tõstsin käe ja õnnistasin neid. Mõni aeg hiljem laskus üks neist rookatuse kohalt suure kiirusega minu peale ning lendas selja tagant väga madalalt üle pea, tõustes järsu kaarega taas kõrgele õhku. Sain aru, et piiritaja tahtis omamoodi suhelda minuga, sest nad ei ründa kunagi inimest, ka siis, kui ollakse pesa juures. Piiritaja on tulnud Karuse ...