Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 3. osa
3. «Loodu pole müügiks» – kuivõrd inimene on loodu osana teemaks juba teises punktis, keskendub siin tähelepanu eeskätt ülejäänud loodule. Nord Streami gaasijuhtmest nafta pärast alustatud sõdadeni – see teema sunnib mõtlema selle üle, kuidas on inimesed täitnud neile antud ülesannet olla loodu haldaja ning kas me ikka oleme valmis elama «kõik on müügiks» loosungi tagajärgedega. Peale nimetatud teema ja alateemade soovitas LML 2017. a reformatsioonijuubelit tähistades ...
«Kahtlemata on Piibel Tammsaare loomingu mõistmiseks kõige olulisem raamat,» tõdeb kirjandusteadlane Toomas Vint. Romaanisarja «Tõde ja õigus» viimase osa ilmumisest möödub tänavu 80 aastat. «Tõde ja õigust» lugedes tekib palju Piibliga seotud äratundmishetki ja mõttekohti. Loomulikult lubab Tammsaare endale poeetilist vabadust piibliainese kasutamisel, ent teose juured on kõvasti Piibli pinnasesse sirutatud.
Vargamäe Indrek kui kadunud poeg
«Tõe ja õiguse» V osa algab ...
12.
Kõiki neid kirjeldatud loomi on juba ammustest aegadest kuni tänapäevani kasutatud tsirkuseloomadena.
Tundub, et kõige ohtlikumad peaksid olema suured ja kiired kaslased. Paraku tõdeb kuulus Vene loomataltsutaja Durov, et kõige ohtlikum on tavaline karu ja seetõttu, et tema äkilisest meelemuutusest on raske aru saada. Kaslastel on aga kergesti märgatav miimika ja väljendusrikas saba.
Suurtest kiskjatest maksab veel nimetada hunti (Canis lupus), kes on meilegi hästi ...
11.
Vastavalt eluviisile on kohastunud ka kehaehitus. Käpad on lühemad ning varustatud tugevate ja teravate küünistega. Meeltest on juhtival kohal haistmine, kuid ka nägemine ja kuulmine on väga head. Zooloogid jagavad kiskjaliste seltsi kaheks alamseltsiks: koeralised (Canoidea) ja kassilised (Feloidea).
Vanas Testamendis mainitakse tihti karusid. Karu, kes ka süstemaatiliselt koeraliste hulka kuulub, on tallulkõndija, kellel puuduvad kiskhambad ning kes on segatoiduline. ...
10.
Pulstikkits oli laialdaselt levinud alates Egeuse mere saartest üle Väike-Aasia kuni Armeenia ning Turkmeeniani. Nad asustavad peamiselt mägiseid alasid ning elavad väikestes karjades. Isasloomadel on tugevad sarved ning saba ja kõhu alaküljel haisunäärmed, mis tekitavad tugevat «kitsehaisu». Kodukitsede tõugude arv on lammaste omast palju väiksem.
Igatahes on lambad ja kitsed vanatestamentlikul ajal praktiliselt ainsad massiliselt kasvatatud ja kasutatud koduloomad. ...
9.
Meie folklooris on eesel pigem sõimusõnaks: loll nagu eesel, tõrges ja kangekaelne nagu eesel. Lolluse võiksime küll kohe kõrvale jätte, sest loll pole ükski loom (v.a mõni inimloom). Kangekaelsusel on aga kindlasti oma tõetera sees.
4. Moosese raamatus on ju üldtuntud lugu Bileami eeslist, kes kolm korda tõrkus oma peremeest edasi kandmast, küll tee pealt kõrvale põigates, vastu kaljut trügides ning maha heites (4Ms 22:22–35). Muidugi nägi eesel teel seisvat Jumala ...
8.
Täna ma räägin sulle eeslitest
Eesel oli piiblirahvaste kõige tavalisem ning üldlevinum koduloom. Kui suured kaamelikarjad olid eelkõige rikaste kaupmeeste ja sõjameeste valduses, siis eesleid leidus nii kuningakodades kui ka vaeste inimeste majapidamises. Kui Iisraeli rahvas Paabeli vangipõlvest tagasiteele asus, siis oli neil tavaliste pudulojuste, lammaste ja kitsede kõrval kaasas 736 hobust, 245 hobueeslit, 435 kaamelit ja 6720 (!) eeslit (Esr 2:66–67).
Eeslid ...