Priit Rohtmets 4. Jakob Aunver. FOTO: Arhiiv Kui alates 1926. aastast kaastööde honorarid tasapisi tõusid, siis 1929. aastal otsustas toimetus välja makstavaid summasid langetada. Ajalehe majanduslik seisukord aina halvenes. 1930. aastal otsustati toimetuse koosolekul tegevtoimetaja palga ja honoraride maksmine ajutiselt lõpetada ning küsida kirikupäevalt toetuse tõstmist, et ajalehe väljaandmisega saaks jätkata. Ühtlasi küsiti kirikupäevalt, kas Eesti Kirik ...

3. Eesti Kiriku levik ja ajalehe ülalpidamine 1924. aasta jaanuaris piiskop Jakob Kuke korteris oma esimesele koosolekule kogunenud Eesti Kiriku toimetus otsustas, et nii nagu toonaseid päevalehti, hakatakse ka kirikulehte välja andma suures formaadis. Nii loodeti kõik kaastööd kenasti ära mahutada. Esimese aasta jooksul ilmuski ajaleht neljaleheküljelisena suures formaadis. 1925. aastast muutis toimetus ajalehe formaadi aga poole väiksemaks ja lehekülgede ...

2. Eesti Kiriku toimetus Eesti Kiriku esimese toimetuse moodustasid piiskop Jakob Kukk, Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse professor Hugo Bernhard Rahamägi, Tallinna Kaarli koguduse õpetaja Artur Sommer (Soomre) ja konsistooriumi sekretär Oskar Villa. Ajalehe peatoimetajaks oli Hugo Bernhard Rahamägi, vastutavaks toimetajaks Artur Sommer ja asjaajajaks Oskar Villa. Ajalehe esimene vastutav toimetaja õpetaja Artur Sommer (Soomre). ...

1. Eesti Kiriku eimene peatoimetaja Hugo Bernhard Rahamägi. FOTO: Konsistooriumi Arhiiv 1923. aasta detsembris ilmumist alustanud ajaleht Eesti Kirik on saja aasta jooksul olnud kiriku missioonist lähtuva sõnumi edastaja, kirikuelu mõtestaja ja kiriku ühendaja. Kroonikuna on Eesti Kirik vahendanud Eesti ühiskonnale koguduste elus toimuvat ja sel moel olnud ka kirikuelu ajaloo talletaja. Vaatame Eesti Kiriku saja aasta juubeli puhul natuke lähemalt ajalehe ...

3. Vaimuliku osalemisest kohaliku kogukonna ja poliitilises elus Olen uurinud Lääne-Eesti vaimulike ja omavalitsusjuhtide arvamust, kas nende hinnangul peaks koguduse ja omavalitsuse koostöö huvides vaimulik kuuluma KOV volikogudesse ja nende tööorganitesse.Omavalitsuse volikokku kuulumist pooldas ¼ vaimulikest. Leiti, et see rikastab omavalitsuse tegevust eetilistes aspektides otsuste langetamisel. Arvati, et kui vaimulik kandideerib ja osutub volikokku valituks, ...

2. Haldusreformi tulemusena kujunenud muutused ja koostööpraktika Nii maakondade kui omavalitsuste puhul on ühe haldusreformi käigus kujunenud Lääne-Eesti näitel erinevad praktikad. Muutus ajaloolise Läänemaa rahvaarv ja pindala, sest senise maakonna koosseisust lahkusid Pärnumaale Hanila ja Lihula vald. Kuna kiriklike praostkondade piirid ei muutunud, tegutseb Lääne praostkond edaspidi kahe maakonna piirides.Haapsalu ja Pärnu linn laienesid olulisel määral neid ...

Anti Toplaan 1. Läbi kolme lehenumbri ilmuv ja algselt magistritööna vormistatud artiklisari käsitleb EELK Lääne-Eesti koguduste ja kohalike omavalitsuste koostööd 2017. aasta haldusreformi eelsest perioodist kuni 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisperioodi lõpuni. Uurimus tõstab nii kiriku, koguduste kui ka kohalike omavalitsuste poolt vaadatuna esipaanile isikute ja nende seisukohtade mõju vastastikusele koostööle.Lähteülesanne: kirik peab oma kutsumuseks ...

7. Selle juures tuleb meeles pidada, et Meie Kiriku näol on jätkuvalt tegemist vaid ühte usulist maailmavaadet esindava väljaandega luteri kirikus. Suurem tähelepanu on lisanud selle tegijatele siiski jõudu ja enesekindlust, et näidata kirikus ja ühiskonnas toimuvat aina teravama võitlusena ning seejuures võtta endale voli kõneleda kõikide kristlaste nimel. Meie Kiriku sõnumit on aidanud võimendada ka Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ning väljaanne ...

6. Küllap võtsid ka Martin Lutheri Ühingu liikmed Martin Lutherit tõsiselt, aga selles ühingus oli usuline mitmekesisus kindlasti palju suurem kui Augsburgi Usutunnistuse Seltsis ja nii nagu ka Veiko Vihuri 2007. aastal sedastas, kuulus Martin Lutheri Ühingusse tegelikult nii alalhoidlikumaid kui ka liberaalsemaid vaimulikke.  Veel üks oluline põhjus, miks Martin Lutheri Ühingu tegevus hääbus, peitus tõsiasjas, et naiste ordineerimise küsimuses ei saavutanud ...

5. Martin Lutheri Ühingu moodustanud vaimulikke ühendas arusaam, et kirik on luterlikust traditsioonist kaugenemas. Ehkki vaimulikud deklareerisid ka ühist evangeelset-luterlikku arusaama pühakirjast, kirikust ja maailmast, tingisid ühingu moodustamise kirikuelu päevakajalised küsimused, mis taandusid peaasjalikult paarile konkreetsele teemale: ühingu üks asutajatest õpetaja Vallo Ehasalu võttis selle lühidalt kokku, mainides, et ühingu loomise ajendiks on see, et kiriku ...

4 Jaan Kiiviti (fotol) valimisega peapiiskopiks 1994. aastal langes piiskopkondade loomise kava küll aastateks päevakorrast, aga muudes kirikuelu valdkondades lükati debatid juba 1990. aastatel käima ja need jätkusid ka uue aastatuhande alguses. Selles kontekstis ilmnes nii nagu 1920. aastatelgi, et kirik pole sugugi ühtne. Et esialgu oli tegemist kiriku jumalateenistuskorra, kiriku ülesehituse ja vaimulikuameti üle toimunud vaidlustega, jäid sel teemal kõlanud ...

Joonis 6 Nagu eelmises lehes kirjutasime, on 2023. aastal ajalehel Eesti Kirik kaks olulist tähtpäeva: 4. märtsil tähistasime taasilmumise 33. aastapäeva ja esimesel advendil täitub 100 aastat esmailmumisest. Väärikate tähtpäevade puhul kutsume kogudusi üles annetama Eesti Kiriku kodulehe tarvis, et meie kiriku häälekandja võiks püsida läbi majanduslikult keerulise aja.  Kutsume kogudusi ja eraisikuid annetama iga juubeliaasta eest ühe euro kingituseks Eesti ...

3. Hugo Bernhard Rahamägi. Erakogu 1928. aasta juunis toimunud kirikupäeval arutusel olnud Vaba Sinodi ettepanek iseseisva praostkonna moodustamiseks ei leidnud aga kirikupäeva heakskiitu ja see kuulutas Vaba Sinodi tegevuse lõppu. Märkimist väärib vaid konservatiivide sekka kuulunud Kuressaare koguduse õpetaja Nikolai Bäuerle, kelle eestvedamisel registreeritud kogudus tegutses iseseisvana kuni 1939. aastani. Ta ei olnud nõus ka pärast protestantliku saba ...

 Joonis 1 2023. aastal on ajalehel Eesti Kirik kaks olulist tähtpäeva: 4. märtsil tähistasime taasilmumise 33. aastapäeva ja esimesel advendil täitub 100 aastat esmailmumisest. Väärikate tähtpäevade puhul kutsume kogudusi üles annetama Eesti Kiriku kodulehe tarvis, et meie kiriku häälekandja võiks püsida läbi majanduslikult keerulise aja.  33 ja 100. Kristuse eani jõudmist võib vaadelda ka kui märki. Viimastel aastatel ja eriti viimasel aastal on toimetust ...

2. Sabaga või sabata? Harald Põld ei kavatsenud pealt vaadata, kuidas usuline mitmekesisus kirikus aina enam lõkkele lõi. 1920. aastate alguses leidis ta võitlus sobiva vormi, kui selgus, et kiriku põhikirja redigeerimise käigus oli kiriku õpetusaluste paragrahvi lisandunud viide, mille kohaselt tuli kiriku õpetuslikke aluseid mõista reformatsiooni või protestantismi vaimus (põhikirja redigeeriti mitu korda ja sõnastus muutus). See tähistas Põllu sõnul teoloogilist ...