Möödunud nädalavahetusel peeti piirilinnade Valga ja Valka ühist, 423. aastapäeva. Ainult 36 aastat on linna läbinud riigipiir, kuid palju kauem on kestnud keelepiirid. Läbi ajaloo on linnas kõneldud palju erinevaid keeli. Saksa ja juudi keel kadusid koos kõnelejatega viimase sõja aegu. Praegu on kasutusel peamiselt kolm keelt: eesti, läti ja vene. Minu mulje järgi ei möödu päevagi, mil ...

Mõni hetk enne nende ridade kirjutama hakkamist lõpetasin just Kaitseliitu astumise avalduse ning selle juurde kuuluvate ankeetide täitmise. Lugejail pole ilmselt raske ära arvata, mis ajendas mind seda sammu astuma. Mõte on tiirelnud peas juba sellest õhtust saati, mil õudustundega südames vaatasin teleri ees istudes sündmusi Tallinnas täpselt neil samadel tänavatel, kust mõni tund enne märuli puhkemist olin lahkunud ning veel puutumata ja purustamata ...

Hiljuti sain väga mõtlemapaneva kogemuse osaliseks. Vihastasin nii, et silme eest läks mustaks. Otsekui tume võrk oleks tõmmatud silme ette. See kestis küll lühikest aega, kuid mõtlen sellele veel mitu nädalat hiljemgi. Hetkeks otsekui loori langemine silmadele avas mu mõistuse nägema midagi, millele ma varem eriti polnud mõelnud ja tõi mind tublisti lähemale vihkamise ja sellega lahutamatult seotud sallimatuse mõistmisele.Sageli imestatakse, miks inimesed vihkavad üksteist? ...

Igavust tunda võib igat moodi. See tunne võib meid vallata inimeste hulgas või üksi olles, jõudehetkedel või igapäevast tööd tehes. Pole aega, kohta ega tegevust, mis kõiki inimesi ühtviisi igavusest eemal hoiaks. Mis ühele on huvitav, see paneb teisi haigutama. Mis vahel on päris põnev, tundub teinekord üsna tüütu. Näiteid võib tuua tuhandeid. Bussis või autos ühest paigast teise sõites mööda teed, mida juba kümneid või sadu kordi on sõidetud, tekib tühjusetunne, mida ...

Kõik hea, mis sünnib, on väike ja varjus. Kõik tõeliselt hea. Suurel väljakul, suurte keskel on küll mõnus ja uhke olla, aga mitte enamat. Seal nauditakse iseennast olemise suures õigsuses ja vägevuses, ükskõikselt rahul olles muud nägemata. Uus sünnib ääremaal ja ilma maiste vägevate tähelepanuta. Aegade algusest saati nii bakterite, sauruste kui ka inimeste maailmas. Suured suurel ...

Me elame maailmas, mis toimib oma kindlate reeglite järgi. Nimetame neid loodusseadusteks. Pole mõtet arutada selle üle, kas need on head või halvad. Need toimivad meie tahtest ja isegi palvetest sõltumata. Ilma selliste seaduspärasusteta nagu raskusjõud, aastaaegade vaheldumine ja elusolendite vananemine, sünd ja surm, poleks meie elu maailmas võimalik. Loodusseadused ei tunne halastust ega avalda armastust, need pole ei ...

Kui keegi meilt surma läbi võetakse, ei suuda me esialgu seda uskuda. Varsti saab selgeks, et tegemist ei ole halva unenäoga - tuleb hakata matuseid korraldama. See tähendab paljude praktiliste ülesannete kiiret lahendamist. Mõne päevaga tuleb palju toimetada, et lahkunu väärikalt viimsele teele saata, ja see hõivab leinajate meeled. Matusepäev toob kohale palju pereliikmeid, sugulasi, sõpru ja ...

Lehtede langemise ja pungade puhkemise aegu on surmal rohkem lõikust. Selle rahvatarkuse kinnituseks pruugib vaid vaadata kiriku matuseraamatuid või heita pilk ajalehe leinakuulutuste leheküljele. Need aastaajad on rasked vanadusest nõrkadele ja haigusest kurnatuile. Sügisel mõtleme rohkem ka neile, kes meie hulgast ajast igavikku on kutsutud. Rahvausu järgi tulevad lahkunud hingedeajal jälle koju vaatama neid, kes veel siin elavad. ...

Elu ja surm. Kust tuleme, kuhu läheme? Eks see ole üks hingedeaja küsimusi. Kõik, kogu inimese olemasolu taandub lõpuks sellele ainsale, kuigi me nii harva sellele mõtleme. Harva, sest alateadlik hirm surma ees muudab selle teema tabuks. Oleme küll terake targa Koguja usku ja meid võlub surma ja kaduvuse poeesia ta raamatus. Aga paljukest mõtleme oma Loojale «enne, kui jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ...

ABIELUNA mõistame kahe inimese, mehe ja naise vahelist kooselu. Institutsioonina tuntakse abielu kõikjal maailmas, kõikide rahvaste hulgas, samuti rõhutatakse või soovitatakse abielulise kooselu püsivust. Inimestevaheliste mitmesuguste suhete seas on nimelt abielu mehe ja naise vahel see, mille purunemist, katkestamist peetakse normist kõrvalekaldeks. Abieluga seostame mõisteid, mille taga peituvat tegelikkust võib mõista ...

Palve olemus Et palve olemust paremini mõista, mõtleme, kuidas suhtlevad inimesed omavahel. Kui keegi soovib meile midagi öelda, siis tavaliselt ta kõigepealt hüüab meid. Seepeale pöördume hüüdja poole, vastame talle ja valmistume kuulama. Nii on loodud kontakt. Nüüd võib järgneda vestlus. Palve on oma olemuselt vestlus Jumalaga. Ühelt poolt sarnaneb see tavalisele vestlusele, kuid teisalt erineb ...

Kui keegi küsib: «Kas sa oled täna ennast ristimärgiga õnnistanud?», siis mida sa vastad? Küsimus on põhjendatud, sest Martin Luther ütleb katekismuse hommiku- ja õhtupalve õpetuses: Kui sa hommikul sängist tõused, õnnista ennast püha ristimärgiga ... Kui sa õhtul magama heidad, õnnista ennast püha ristimärgiga...Õnnistamine või pühitsemine?Eestis ei ole ...

Kui küsida eestlaselt, millal ta viimati kirikus käis, siis saab tavaliselt kahte liiki vastuseid. Ühed väidavad, et see oli jõulude ajal, ja teised, et see oli seoses ametitalitusega. Viimase all mõeldakse tavaliselt ristimist, leeri, laulatust või matust. Ega selles, et inimesed just ametitalituste ajal tavaliselt kirikusse tulevad, ei ole midagi halba, sest ametitalitused näitavad inimese religioossust ja positiivset suhtumist ...

Tähendus ja päritolu Kreekakeelne sõna leiturgia tähendab teenimist ja seda kasutatakse Uues Testamendis nii seal, kus Jumal teenib inimest (Mt 20:28; Hb 8:2; 1:14), kui ka seal, kus inimene teenib Jumalat (Rm 13:6;15:16). Laias mõttes on kogu uskliku elu Jumala teenimine. On ju elu nii Jumala and kui ülesanne. «Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ...

Eesti Kirik jätkab usutõdede tutvustamist esmalt üle nädala ilmuvas rubriigis «Tasub teada». Ootame lugejate ettepanekuid ja kirikuelu kohta käivaid või hingehoidlikke küsimusi uuteks teemadeks.Esmalt tuleb tõdeda, et mõiste osadus leiab kasutamist eelkõige kirikukeeles (vt ÕSi seletusi). Ilmalikus kontekstis ei kuule ega loe vist kunagi osadusest - see nagu ei kõlba sinna, ei kohta seal enesele ...