Kaks meest paadis

(Algus EK nr 1, 7.1. 2009.) Me oleme mõistagi teadlikud sellest, et luterlikud usutunnistuskirjad (kaasa arvatud vana kiriku usutunnistused) on tekkinud konkreetsetes ajaloolistes tingimustes, mis on neid kujundanud nii keelelises, filosoofilises, formuleeringute kasutamise jne mõttes. Nad peegeldavad konkreetset tausta. Kuid usutunnistuskirjad ei tee meid sõltuvaks olukorrast, milles nad formuleeriti, ega mis tahes konkreetsetest olukordadest ja ...
Olen paljusid pensionile jäänud inimesi kuulnud kurtvat, kuidas nad on lootnud, et töökohustuse lõppedes jääb neil aega puhkamiseks ja elu nautimiseks, kuid pensionipõlve kätte jõudes avastasid, et kiirus ei kadunud kuhugi. Varasema ajaga võrreldes on neil siis veelgi rohkem asju ajada ning puhata pole üldse aega. Tavaliselt ei oska inimesed seda olukorda seletada. Nad lihtsalt imestavad, kuidas nüüd aeg veel kiiremini käest kaob kui siis, mil kohustusi oli märksa ...
Üks mu kolleeg jutustas kord pisarsilmi oma kohtumisest eaka emaga. Ema oli olnud läbisõidul. Kahe pika sõidu vahele jäi paar tundi bussijaamas, kus ta tütrega kokku sai ja juttu ajas. Kõik oli sujunud kenasti, kuni lahkudes oli ema tütrele öelnud sõnad, mis teda tõsiselt jahmatasid: «Ma alles nüüd sain aru, et see oled sina!» Ema rõõmus üllatus täitis tütre südame kurbusega. Ühtäkki jõudis ta teadvusse äratundmine, et tal ei ole enam seda ema, kes too seni oli olnud. Alanud ...
Ma olen õppinud suhtuma suure ettevaatusega inimestesse, kes kasutavad millestki kõneldes tihti kolmandat pööret. «Rahvas» ootab, tahab, nõuab midagi. «Inimesed» arvavad kuidagi ja räägivad sedasi. Mul tekib siis kohe küsimus, kes kuulub midagi ootava rahva hulka ja kui palju on sedasi arvavaid inimesi. Kui ma seda otse küsin, jääb nõnda kõneleja tavaliselt vastuse võlgu või saab koguni minu peale pahaseks. Teatud kahtlusi tekitab minus ka meie-vormi sage kasutamine. Kui ...
Kaua oodatud suvi hakkab lähenema lõpule. Ööd on juba pikemad ja pimedamad ning viljapõllud kollaseks värvunud. Pihlakad on punased, õunad puude otsas peaaegu valminud. Peagi pole ka enam päikesel väge, mis nahka pruunistaks, ja vesi järvedes muutub ujumiseks ebamugavalt jahedaks. Supelrannad ja suvekohvikud jäävad jälle tühjaks. Mõne nädala pärast on läbi ka puhkused ja koolivaheajad ning kogu elu läheb tagasi tavalisse, sootuks rahulikumasse rütmi. Viimaseid suvenädalaid ...