Kedagi ei unustata …
Kai Kraus.
2021. aasta augustis pakkus sotsiaalministeerium välja kena uue algatuse jäädvustada mälestus neist inimestest, kes andsid oma elu võitluses COVID-19 haigusega, ning panna neile üle riigi mälestustahvlid.
Mälestustahvleid on püstitatud Eestis juba mitmeid, enim nende hooldekodude juurde, kus haiguspuhang laastas eriti valusalt, et jääks koht, kus meenutada.
Politseikaplanaadi eestvedamisel ja koostöös Ridala koguduse ning selle õpetaja Küllike ...
Venekeelne luuleantoloogia „Molitvõ russkih poetov“ („Vene poeetide palved“), Moskva, 2015. 130 autorit XVII sajandist kuni XX sajandi esimese pooleni, kuus ja poolsada lehekülge. Raamatu ümbrispaber.
Meil kõigil on kas paberilehekesele üles märgitud või kusagil voodi lähedal virna laotud raamatud, mida on kavas lähimatel aegadel lugeda või vähemalt lehitseda.
Nimetan seda raamatupüramiidi „elavaks järjekorraks“. Ja igal aastavahetusel saan ...
Eesti Lipu Seltsilt said teenetemärgi Urmas Viilma, Jüri Ratas ja Tarmo Kruusimäe. Arhiiv.
Riigikogu ja Eesti Lipu Selts koostöös isamaaliste ühendustega tähistasid 4. juunil Toompeal lipupäeva piduliku lipuheiskamisega. Kuberneri aeda olid üles rivistatud Tallinna koolide, seltside ja veel mitmete isamaaliste ühenduste liputoimkonnad.
Päevakohase kõnega esinesid riigikogu esimees Jüri Ratas ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütles ...
Musitseerivad Vasell Marjumets ja Loore Emilie. Aire Aljaste
Kui süda on lõhkemas valust, ja veel raskem kui olukord selles mõttetus sõjas on olla tegevusetult kõrvalseisja, tuleb teha kasvõi natukene. Ideest aidata sündis konkreetne tegu, heategevuslik kontsert Lääne-Nigula vallas praegu sõja eest põgenenud Ukraina perede laste heaks. Kõik ideed toodi korraga kokku ja õnneks on Martnas olemas oma põline Ukraina pere. Marianna ja Vasell, nende perekonnad lihtsalt võtsid ...
Martin Lipu büst Nõo surnuaial.Ülle Jukk / muinsuskaitseamet.
Koos lipupäevaga meenutatakse tänavu eriliselt ka lipulaulu, millel nüüdseks on vanust sada aastat.
Seda olulist teetähist meie kultuuriloos tähistatakse käesoleva nädala laupäeval Nõo kiriku juures lipuplatsil, sest laulu sõnad kirjutas vaimulik Martin Lipp (1854–1923) Nõos teenimise ajal. Sealsele kalmuaiale on Lipp ka maetud ja 90 aastat tagasi 5. juunil avati talle Anton Starkopfi loodud pronksbüst. ...
Anneli Anna Tamme.
Laps on Jumala kingitus vanematele. Väikese inimese sünd siia maailma toimub läbi valu ja kriisi. Kuidas vanemad ja laps sünnitusvalu ning kriisiga toime tulevad, sõltub paljuski suhetest. Milline on vanemate omavaheline suhe lapse eostamise hetkel, nende suhe ümbritseva kogukonnaga, iseenda vanemate, esivanemate ja Jumalaga. Kõik see on minu hinnangul määrava tähtsusega lapse vaimse tervise ning heaolu kujunemisel.
Kreeka munkpreester püha ...
Marge-Marie Paas tutvustab riigikogus enda koostatud näitust. Erik Peinar.
Katoliku kiriku peapiiskopi Eduard Profittlichi 80. surma-aastapäevaks koostatud rändnäitus on kuni juulikuuni riigikogu hoones.
Käesoleva aasta 22. veebruaril möödus peapiiskop Eduard Profittlichi (1890–1942) surmast Kirovi vanglas 80 aastat. Rooma-Katoliku Kirik Eestis on seda päeva tähistanud muu hulgas ka usumärtri elu ja tegevust tutvustava rändnäitusega. Näitus kajastab nii sõnas kui ...
Foto aastast 1982 on tehtud Tšehhoslovakkias Vysoké Mýtos, kus Jaak Pärnamägi teenis luurepataljonis. Kaelakuti on koos eestlane Jaak ja ukrainlane Oleksandr, tagaplaanil valgevene poiss Vassili. Erakogu.
Võru praostkonna vikaarõpetaja Jaak Pärnamägi teab, et tema eesnimi tähendab ukraina keeles küsimust „kuidas“. Ta tervitab kontsertidel inimesi ukraina keeles ja kõneleb oma seotusest Ukrainaga.
Jaak Pärnamägi meenutab, et sattus priitahtlikult armeeaega teenima ...
Hingehoiu eesmärk piltide keeles. Kui teekond tundub rõõmutu ja vaevaline, siis tuleb otsida abi. Kunstnik Anita Mustonen.
Sattusin Soome ACC (Association of Christian Counsellors Finland) konverentsile Turus kaks aastat tagasi täiesti ootamatult ja planeerimata Janne Kütimaa kutsel.
Mõte oli eestlastele vajadusel tõlkeabi pakkuda ning hingehoiuraamatuid „Sydämen asioita“ ja „Sydämen taistleuita“ müüa. Need raamatud on kirjutanud kaks tegusat vanaprouat Mirja Thomas ...
Janek Mäggi näeb, et kiriku roll ühiskonnas on oluliselt suurem, kui see välja paistab. Erakogu.
EELK Kirikufondi juhataja Janek Mäggi toonitab Eesti Kirikule antud usutluses, et Eesti inimeste annetusvalmidus on imetlusväärne. Fondi senine areng kinnitab tema väidet – mitmed meie kirikud on saanud rahastuse, mis on lubanud neid korrastada või lausa üles ehitada.
Ütlemine, et raha pole ilmast kadunud, näib sulle meeldivat. Veel enam, oled palju teinud selle mõtte ...
Tuuli Võsa. Arhiiv.
„Kas see jääbki minuga nii?“ on sage küsimus, mida küsitakse, kui püütakse toime tulla mingi kestva olukorraga oma elus. Tahetakse ennast tunda juba kindlamalt ja paremini, nii-öelda paremas kohas olevana.
Mõistusega on võimalik oma olukord „pulkadeks“ lahti võtta ja neid „pulki“ saab eraldi vaadelda, kuid tundub, et toimivat konstruktsiooni enam pole. On need pulgad, mida samamoodi enam asetada ei õnnestu ja millest osa tuleb kõrvale jätta. ...
Toris asuvas Eesti sõjameeste mälestuskirikus (fotol) tähistati päikselisel kevadpäeval 23. aprillil veteranipäeva oikumeenilise jumalateenistusega.
Jumalateenistust juhtis peapiiskop Urmas Viilma, kes pühitses teenistuse käigus Eesti Vabariigi Vabadusristi kavaleridest Rootsi kodanikele mälestusplaadi, millel on kirjas Vabadussõjas võidelnud 25 rootslase nimed.
Kõne pidas kaitseväe peakaplan kapten Ago Lilleorg. Peakaplan lausus oma kõnes: „Meie vabadus ei ole ...
73 aastat Vabaduse väljakul asunud Tallinna Jaani kirikut ähvardas 1940. aastal lammutamine. Kirik valmis 1867. aastal. Pildil puhastavad naised Pärnu maanteed, tagaplaanil Jaani kirik, 20. sajandi algus. Raamatust „Kirik keset linna“, 2017
1940. aasta aprilliks oli II maailmasõda kestnud juba seitse kuud. Baaside lepingu tagajärjel olid pool aastat Eesti territooriumil olnud Punaarmee väeosad. Kirikuis toimusid teenistused ja üritused, elati üsna tavalist elu. Tallinnas ...
Kristjan Prii. Erakogu.
Ajahetke vahele, mil lubasin, et kirjutan, ja nüüd, kui reaalselt selleks arvuti taha istusin, jääb justkui igavik. Maailm on vahepeal tundmatuseni muutunud. Meie teadvusesse on esiplaanile tõusnud uskumatuna näiv sõna – sõda. Mis mõttes? Kuidas? XXI sajand, Euroopa!? Sai ju kokku lepitud, et enam kunagi nii ei tehta! ÜRO?!
Sõdu on peetud ka pärast 1945. aastat ja nii õudne kui see ka pole, ei ole eelnenud juhtudel oht ülemaailmseks ...