Haridus, mis tugineb kristlikule maailmavaatele

Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni (1841–1923) perekonna rahulas taasavati Nõmme Koduloohuviliste Koja (NKK) algatusel marmorrist. Oli päikesepaisteline, kuid tuuline kevadpäev. Mängis Nõmme muusikakooli orkester ja laulis Revalia kammerkoor dirigent Hirvo Surva juhatusel. Esiettekandele tuli Glehni auks loodud laul «Seie saagu linn», mille muusika autor on helilooja Tõnis Kõrvits ning sõnad on ...
Küünlakuu lõpul võis ETVs vaadata kahte saadet mustlastest, nii heast kui halvast küljest («Meie» 26. veebr ja «Pealtnägija» 27. veebr). Kardan, et üldsus lahterdab need saated rahvusküsimuse alla. Meist igaühest võiks rääkida-kirjutada nii hea kui halva iseloomustuse. Looduslaste juures, kes on enam avatud vaimumaailmale, on lihtsalt kontrastid suuremad. Kirikuloos on ikka Jumala ...
«Üks Euroopa puha,» mõtleme ikka nüüdsel ajal, kui lennukitega siia-sinna reisime või hoopis elukohta vahetame. Bürokraatlikus mõttes on selles muidugi iva sees, inimestega suheldes ja rahvuslikel tasanditel aga mitte alati. Üks hästi suur vahe Eesti ja Saksamaa asjaajamistel on aja mõiste. Kui Eestis käib kõik kähku, otsuste tegemine kaasa arvatud, siis siin on kõigil aega ...
Iisrael Assüüria kuningas Sannherib oli asunud oma võimsa sõjaväega vallutama Jeruusalemma aastal 690 enne Kristust. Ta piirab linna ümber ja jääb ootama selle alistumist. Piiramine on kestnud juba üle aasta. Linnas on tagavarad viimseni otsas. Linnamüüril ja linnatornides valvanud sõdurid on väsinud ja nõrkemas, oodates viimse kallaletungi algust. Nad on valmis kaitsma oma linna surmani, sest see ...
Armas kirikuline, armas Eestimaa rahvas! Tervitan ja õnnitlen Sind Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul! Peetruse esimese kirja 2. peatüki 5. salmis öeldakse: «Laske ka ennast ehitada elusate kividena vaimseks kojaks.» Laske! Ajaloos võib näha vaid juhuste rida. Võib ka väita, et siin pole miski juhuslik, isegi juhus mitte. Tõde on kusagil vahepeal. Iseseisvuse andis meile nii sihikindel töö ja ...
Millised nooruspõlve mälestused on teil seotud Eesti Vabariigi sünnipäevaga? Kuno Pajula, sündinud 1924. a: Eesti ajal, enne 1940ndaid olin gümnaasiumiõpilane ning kuskil suurtel pidudel veel käia ei saanud. Kuigi kaas-õpilastega suured patrioodid olime ning Eesti Vabariiki ihu ja hingega pooldasime, piirdus vabariigi aastapäev meie jaoks aktusega koolis. Eesti ajal olime alles lapsed, mäletan valusaid ...