Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Haridus, mis tugineb kristlikule maailmavaatele

Tartu Katoliku Kooli 1.a klassi õpilased esimeses koolitunnis. Samuel mõtiskleb aabitsa õppetükkide üle. Foto: Hannes Heinsar Septembris alustas Eestis esimestes klassides kooliteed  13 040 last. Üha enam otsitakse lastele turvalist õpikeskkonda, mistõttu on populaarseks saanud erakoolid. Kolmekümne Eestis tegutseva erakooli seast tõuseb kasvatuslike meetodite poolest säravalt esile peagi 15aastaseks saav Tartu Katoliku Kool. Päikesekollase koolimaja juurest asusid 1. septembri hommikul katoliku kirikus toimuvale aktusele teele 40 esimese klassi koolijütsi, sirgel seljal ja sära silmis. Koos ...

Meenutades aastakümnetetaguseid sündmusi

Eesti Kiriku lugejareisist osavõtjad tegid tagasiteel peatuse Paju lahingupaiga memoriaalil, kuhu Erich Talve eestvõttel asetati lilled. Foto: Lea RaichmannAjalehe Eesti Kirik lugejareisil 17.–20. juulil oli Erich Talvel plaanis selgitav ettekanne Valga Jaani kiriku seinale paigaldatud, Paju lahingus langenud soomepoegade mälestustahvli purukspeksmise kohta kommunistide poolt 1940. aastal. Vabadussõja lahing peeti 31. jaanuaril 1919. Paju mõisat – Punaarmee viimast kaitsepositsiooni Valga lähistel – kaitsesid 1200 läti kütti (komandör E. Vitols), kellel oli 4 suurtükki ja 32 kuulipildujat. Mõisat ründasid leitnant Julius ...

Kas edu meditsiinis on saavutatav võistlemise või koostööga?

Laagrilistel oli võimalus ka kätt proovida erinevate protseduu­ride tegemisel. Eleri Luhamets harjutab kip­si tege­­mist Eva-­Lii­­sa Luha­metsa käe peal. Foto: erakogu16.–20. juulini 2008 toimus Põltsamaal Baltimaade kristlike meditsiiniüliõpilaste suvelaager. Laager kandis pealkirja «Achieving success in medicine – competition or co-operation?» ning peamisteks teemadeks olid karjäär, kompromissid, jõu taastamine ja eesmärgid elus nii meedikuna kui kristlasena. Sel aastal oli juba viies kord, kui Baltimaade kristlikud meditsiinitudengid laagris kokku said, teist korda leidis see aset Eestis. Laagri toimumiskohaks oli Põltsamaa kirikla ...

Läänelik usuvabadusideaal on Hiinale võõras

Urmas Pappel: «Kaasaja n-ö moderniseerunud Hiina ühiskond ei jaga lääne kultuuri väärtusi ega mõista seetõttu läänelikku niinimetatud universaalset usuvabadusideaali.» Foto: erakoguEesti Kirik tegi juttu Tartu ülikooli värske magistri Urmas Pappeliga, kelle magistritöö käsitleb usuvabadusega seotud problemaatikat hiina kultuuriruumis ja postkonfutsianistlikus ühiskonnas. «Esiteks ei ole midagi sellist varem eesti keeles kirjutatud ning teiseks on üha olulisem õppida Hiinaga seotud teemasid, ka religiooniga seotut, tundma eelarvamusvabalt,» põhjendab Pappel teema valikut. Töö juhendajateks olid dr theol prof Tarmo Kulmar ja dr Linnart Mäll.Magistritöö ...

Usuteaduse Instituut annab kirikliku hariduse

Merle Prass-Siim ehitab üles Paldiski kogudust. Foto: Tiiu PikkurEesti vanimas eraülikoolis – EELK Usuteaduse Instituudis on praegu kiired päevad. Käimas on dokumentide vastuvõtt, siis tulevad sisseastumiskatsed ja saabki selgeks, kes on uued esmakursuslased.Ent alles paar kuud tagasi said lõpudiplomid selle aasta magistri- ja bakalaureuseõppe ning kirikumuusika C-kursuse lõpetanud. Head tulemusedAkadeemilise usuteaduse magistri kraadiga pärjatud Merle Prass-Siim ütleb, et jäi õpingutega igati rahule ja on nüüdseks oma sooviavalduse juba ...

Jumala kutse on jääv

Tiit Pädam on sündimisest saadik Tallinna Jaani koguduse liige, seal ristitud, leeritatud ja laulatatud, Toomas Paul oli kakskümmend viis aastat külapreester, viimased 19 tööaastat enne emerituuri teenis Jaani kogudust. Eesti Kiriku palvel vestles Toomas Paul homse juubilari, oma vana sõbraga. Kohtusime esimest korda oma kolmkümmend aastat tagasi. Olin siis Valjala koguduse õpetaja ja Saarte praost ning Sina ERKI arhitektuuriteaduskonna tudeng. Saime kohe suurteks sõpradeks ...

Pühitseti marmorrist Nikolai

Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni (1841–1923) perekonna rahulas taasavati Nõmme Koduloohuviliste Koja (NKK) algatusel marmorrist. Oli päikesepaisteline, kuid tuuline kevadpäev. Mängis Nõmme muusikakooli orkester ja laulis Revalia kammerkoor dirigent Hirvo Surva juhatusel. Esiettekandele tuli Glehni auks loodud laul «Seie saagu linn», mille muusika autor on helilooja Tõnis Kõrvits ning sõnad on ...

Keegi pole vaba oma perekonnast

Runo Lilleaasen, Piret Purdelo-Tomingas, Jelena Leibur, Annika Laats, Hans Lahi. Foto: Kadri KeskülaTallinna Diakooniahaigla korraldusel toimus hingehoiukursus kriisis peredest, olles järjekorras juba viies. Koostööpartner Norra diakooniaorganisatsioonist Menighetssösterhjemmet on aidanud korraldada hingehoiukursust alates 2004. aastast. Seekordne peakõneleja oli preester ja pereterapeut Runo Lilleaasen, kes töötab Menighetssöster­hjemmeti direktorina. Kahe päeva jooksul tutvusid meie kiriku vaimulikud ja ...

Pärnus kootakse lapitekke

Erika Kukk usub, et selliseid lõbusaid kootud lapitekke jõutakse sel aastal valmistada vähemalt kümme. Foto: Lea JürgensteinPärnu Eliisabeti koguduses koovad igas vanuses käsitööhuvilised lapitekke, mis saadetakse Soome kaudu Indiasse puudust kannatavatele inimestele. Pärnu Eliisabeti kirikusse astudes märkasin ühel laual pappkasti kirjaga, mis kutsus käsitööoskajaid kuduma ruudukujulisi lappe lapitekkide tarvis. «See on ühistöö Soome Tapiola kogudusega. Koome siin Pärnus tekilappe 2007. aasta algupoolest ...

Mustlastest meie kõrval

Küünlakuu lõpul võis ETVs vaadata kahte saadet mustlastest, nii heast kui halvast küljest («Meie» 26. veebr ja «Pealtnägija» 27. veebr). Kardan, et üldsus lahterdab need saated rahvusküsimuse alla. Meist igaühest võiks rääkida-kirjutada nii hea kui halva iseloomustuse. Looduslaste juures, kes on enam avatud vaimumaailmale, on lihtsalt kontrastid suuremad. Kirikuloos on ikka Jumala ...

Integratsiooniharjutused

«Üks Euroopa puha,» mõtleme ikka nüüdsel ajal, kui lennukitega siia-sinna reisime või hoopis elukohta vahetame. Bürokraatlikus mõttes on selles muidugi iva sees, inimestega suheldes ja rahvuslikel tasanditel aga mitte alati. Üks hästi suur vahe Eesti ja Saksamaa asjaajamistel on aja mõiste. Kui Eestis käib kõik kähku, otsuste tegemine kaasa arvatud, siis siin on kõigil aega ...

Su üle Jumal valvaku

Iisrael Assüüria kuningas Sannherib oli asunud oma võimsa sõjaväega vallutama Jeruusalemma aastal 690 enne Kristust. Ta piirab linna ümber ja jääb ootama selle alistumist. Piiramine on kestnud juba üle aasta. Linnas on tagavarad viimseni otsas. Linnamüüril ja linnatornides valvanud sõdurid on väsinud ja nõrkemas, oodates viimse kallaletungi algust. Nad on valmis kaitsma oma linna surmani, sest see ...

Ühiskonna tervikut kujundame üheskoos

Armas kirikuline, armas Eestimaa rahvas! Tervitan ja õnnitlen Sind Eesti Vabariigi 90. aastapäeva puhul! Peetruse esimese kirja 2. peatüki 5. salmis öeldakse: «Laske ka ennast ehitada elusate kividena vaimseks kojaks.» Laske! Ajaloos võib näha vaid juhuste rida. Võib ka väita, et siin pole miski juhuslik, isegi juhus mitte. Tõde on kusagil vahepeal. Iseseisvuse andis meile nii sihikindel töö ja ...

Eesti Kirik küsib

Millised nooruspõlve mälestused on teil seotud Eesti Vabariigi sünnipäevaga? Kuno Pajula, sündinud 1924. a: Eesti ajal, enne 1940ndaid olin gümnaasiumiõpilane ning kuskil suurtel pidudel veel käia ei saanud. Kuigi kaas-õpilastega suured patrioodid olime ning Eesti Vabariiki ihu ja hingega pooldasime, piirdus vabariigi aastapäev meie jaoks aktusega koolis. Eesti ajal olime alles lapsed, mäletan valusaid ...

Suhtlemine on Jumala kingitus

Mika Tuovinen soovis misjonihuvilistele, et nende sõnakülv satuks heasse mulda ning et Jumal laseks sellel kasvada. Pildil ka  Helve Pükkenen ja Piret Riim. Foto: Misjonikeskuses toimus 26. jaanuaril misjonihuvilistele osadus- ja koolituspäev. Kohale olid saabunud Lääne-Nigula, Rapla, Hageri, Tallinna Kaarli, Tartu Maarja ja Tapa Jakobi koguduse misjonisekretärid ning kolm misjonihuvilist. Simuna koguduse misjonisekretär saatis tervituse ja õnnistussoovi. Mika Tuovinen soovis misjonihuvilistele, et nende sõnakülv satuks heasse mulda ning et Jumal laseks sellel kasvada. Pildil ka Helve ...