Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Lõputööks võrukeelne jumalateenistus

Jumalateenistüs armolavvaga nellätõistkümnendämäl pühapääväl peräst nelipühhä: Mi´ligembäne. Viljandi Pauluse koguduse segakoori juhatab Külli Salumäe. Jaan MännikViljandi Pauluse kirikus toimunud eksam-jumalateenistusel kaitses Külli Salumäe Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lõputöö klassikalise ja kirikumuusika erialal. Töö teemaks oli võrukeelne jumalateenistus.«Eela oll Viljandi Pauluse kerikun edimäne võrokiilne jumalaorjus,» tegi Vastseliina õpetaja Toivo Hollo kirikulehele elektroonilise postituse. Telefoniusutluses selgitas ta, et kirikumuusik ...

Ema arm

Jalge alla tallatud ema süda, hool ja armastus. Käbi KanterMäletate Astrid Lindgreni «Pipi Pikksukast» nimitegelase selgitust selle kohta, kus ta vanemad on: «Isa on mul Kurrunurruvuti saarel kuningaks, aga ema taevas ingliks»?Ema – olid liha tema lihast, algusest saati ta meelevallas. Ulpisid lootevees ega saanud midagi selle vastu, kui ema otsustas, kas aborditangid või valulik sünnitus. Veel vasikaeaski oskasid talt vaid oodata ja nõuda. Nii on vist alati olnud. Millal tunned memme ...

Alustamata elud saavad rahupaiga Risti kirikuaias

Risti kirikuaeda vana hobukastani alla tuleb peatselt vaikuselaste rahupaik, et pakkuda lohutust leinajaile. Rita PuidetPaarkümmend aastat tagasi olin otsustusvõimetuna raske valiku ees, mis on jäänud mind vaevama. Hingehoidjat, kes tunnetes selgust oleks aidanud luua, tol ajal haiglas veel ei olnud. Seepärast tervitan südamest loodud mittetulundusühingut Vaikuse Lapsed, kes pakub abi oma äsjasündinud või sündimata lapse kaotanud vanematele.Võimalus pakkuda tugeMittetulundusühing kavandab Risti kirikuaeda rahupaika lastele, kel ...

Uus seadus saadab vaimulikud eksamile

Uue seaduse jõustudes ei ole abielu sõlmimise hetkeks enam mitte aktile allakirjutamine, vaid jah-sõna ütlemine küsimusele, kas abiellujad soovivad teineteisega abielluda. Kutt NiinepuuJuulikuu esimesel päeval jõustub uus perekonnaseisutoimingute seadus, mis toob endaga kaasa mitmeid muudatusi nii üksikisikute, vaimulike kui ametiasutuste jaoks. Ühe olulisema muudatusena näeb uus seadus ette ülemineku paberil tehtavatelt perekonnaseisuaktidelt elektroonilistele toimingutele. See tähendab, et alates juulist ei anna perekonnaseisuasutused välja enam sünni-, surma- ega abielutunnistusi, vaid neid hakkavad asendama ...

«Teeme ära!» talgupäev ka kirikute juures

 1. mail peetavale üle-eestilisele talgupäevale on registreeritud sadu ettevõtmisi ja planeeritud hulk töid. Tegemisi jätkub nii kirikutesse kui nende ümbrusse.Ehkki talgupäevaks pole mingisugust konkreetsemat suunist ette antud, on suurem hulk ettevõtmisi praktilist laadi ning mõttekodadele jäetakse sedakorda vähem ruumi. Möödunud aastal peetud mõttetalgutel oli üheks kojavanemaks Usuteaduse ...

Üle-eestiline talgupäev toimub ka sel aastal

Muistse talgutraditsiooni juurde kuulub alati ka rahvatants ja mõnus äraolemine. Internet1. mail toimub taas suur üle-eestiline «Teeme ära!» talgupäev, mille esimesed tegevused juba registreeritud.Kõik on oodatud korraldama erinevaid talguid ja neil osalema, et vajalikud tööd ühisel jõul ära teha, teatasid korraldajad. Piiranguid ei panda ühelegi heale mõttele ning iga inimene või organisatsioon saab välja tulla just selle ideega, mis tema arvates kõige rohkem ärategemist ...

Arengupuue ei pea põhjustama üksildust

Kui me kulgeme arengupuudega inimestega koos nende valus, saame lootuse ühtsuse kandjateks. ReproRakveres sündis kogukonna Usk ja Valgus, mis ühendab arengupuudega inimesi ja nende lähedasi, uus kohalik grupp. Õpetaja Tauno Toompuu lahkel kutsel kogunes Rakvere Kolmainu kogudusemajja märtsikuu algul 12 rõõmsat inimest. Väikese algatusrühma eeltöö tulemusel sündis Eestis uus Usu ja Valguse kogukond. Usk ja Valgus on rahvusvaheline kristlik oikumeeniline liikumine, mille keskmes on arengupuudega inimesed koos ...

Kolmas sektor muutub nähtavamaks

2000. aastal asutatud MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses paikneb asenduskodu, kus elab alaliselt 12–18 last, ning päevakeskus, kus esmaspäevast laupäevani käib regulaarselt 10–15 last. Päevakeskuse päev algab lõunasöögiga, misjärel tegelevad laste ja noortega sotsiaaltöötajad ja vabatahtlikud, aidates lapsi koolitöös ning korraldades erinevaid eakohaseid ettevõtmisi. Foto: Peeteli Kiriku SotsiaalkeskusEkspertide hinnangul iseloomustab kolmanda sektori organisatsioone efektiivsuse ja kompetentsuse kasv, mistõttu on tulevikus tõenäoline, et üha enamate teenuste osutamine läheb avalikult sektorilt üle kolmandale sektorile.See omakorda suurendab kodanikuühenduste ja kolmanda sektori üldist professionaalsust ja muudab ühenduste loodava väärtuse nähtavamaks ja arusaadavamaks.Eesti kolmas sektor on taasiseseisvumise ...

Tormilised 1990ndad Eesti ajakirjanduses

Kui 1990ndate algul oli ainus väliskapitalile kuuluv leht Äripäev, siis 1990ndate lõpus jäi suurematest väljaannetest eestlaste kätte ainult Maaleht. Foto: reproÜlemöödunud kümnendil toimusid meedia sisus ja vormis suured muutused, sel perioodil sündisid praeguseks täiesti tavalised, toona aga seninähtamatud tendentsid – kollane ajakirjandus, lapsajakirjanikud, erameedia.1990ndate algul käis Eestis rahvusloome ja riigi ülesehitamise protsess, mistõttu otsiti kangelasi ja eelistati – ka ajakirjanduses – tegijaid, ideeinimesi ja suurkujusid. Vabaduse tulles mõtles ajakirjandus oma ...

Siim Kiisler hindab põvkondade järjepidevust

Siim Kiisler hindab hetki pere keskel. Koduaias Nõmmel koos abikaasa Merly ning laste Taavi Kalle, Heikki Reinu, Mati Kalevi, Mari Helmi ja pesamuna Arti Taneliga.  Foto: Daisy LappardRegionaalminister Siim Kiisler (45) on viie lapse isa, kelle sõnum vabariigi aastapäeva eel kõlab: tahtes teha midagi isamaa hüvanguks, too oma perre üks laps juurde ja loo talle turvaline ning kõlbeline kasvukeskkond. Kui eesti pere on tugev, on seda ka Eesti riik.Siseministeeriumi koridorid tunduvad pikemad kui Pikk tänav ise, kus valitsushoone paikneb. Ilma teejuhita ei oskaks kindlasti õige töötoani jõuda. Tõsi, ...

Sõnumitega tuleb olla seal, kus on auditoorium

Teadmine, et Internet on kasulik ka kiriku teenistuses, pole enam kellelegi võõras.Sotsiaalse meedia võrgustikele, kus ka kirik üha enam kanda kinnitab, ennustatakse tänavu suurt kasvuaastat. Eesti Kirik uuris õpetaja Tauno Toompuult, miks ja kuidas viia kiriku lävepakk virtuaalselt madalaks.Mullu sügisel Tauno Toompuu eestvedamisel toimunud Rakvere kirikupäevad oli hea näide, kuidas kirik oli avatud ka virtuaalse ruumi jaoks. «Kiriku osalemine virtuaalruumis on tänapäeval inimeste keskele minek. ...

Söömaaeg Peetelis – oodatud aastasündmus

Peeteli koguduse töötaja Pille Kaljurand, õpetaja Avo Üprus ja vabatahtlik Rein Rõuk kodutute söömaajal rooga jagamas.Foto: Mati SinisaarTallinna Peeteli kirikus kaeti toidulaud 80 kodutule. Enne sööma asumist jagas õpetaja Avo Üprus kokkutulnutele ka vaimutoitu.Aastaid on Peeteli kogudus korraldanud vana kalendri jõulupühadel kodututele jõulupeo, kus pärast lühikest jumalateenistust pakutakse sooja toitu ning igaüks saab kaasavõtmiseks veel toidupaki. «Kuna meie sihtgrupiks on peamiselt venekeelne inimene siitsamast Koplist, siis sellest tulenevalt ...

Koolikeskkond taunib õpilase usulist tausta

Olga Schihalejev uuris mullu sügisel kaitstud doktoritöös kooliõpilaste suhtumist religiooni. Foto: Merje TalvikTeoloogiadoktor Olga Schihalejev (40) uuris 14–16aastaste Eesti koolinoorte suhtumist religiooni ning nende arvamust kooli rollist selles. Tulemused olid ootamatud ja mõtlemapanevad.Õpilaste uuringust selgus, et kuigi meie kool peab ennast neutraalseks, ei ole sealne keskkond usulise taustaga õpilaste vastu kuigi sõbralik. «Tuleb tõdeda, et usulise taustaga õpilastel on koolis võimalus enda usulise traditsiooniga turvaliseks ...

Toetus naiste varjupaikadele

Eesti Televisiooni heategevusprogrammiga «Jõulutunnel» koguti naiste varjupaikadele ja nõuandetelefoni 1492 heaks 1 526 000 krooni.«Jõulutunnelit» korraldati sel aastal kümnendat korda, seekord koostöös Eesti Naiste Varjupaikade Liiduga. Pühademeeleolu tõid tuhandete vaatajateni lauljad Ines, Margus Vaher, Anne Veski ja teised. Varjupaikade toetuseks tehti 29 000 kõnet.Eestis tegutseb üheksa varjupaika, ...

Kirikujuhid ja maavanem lõid mõttekoja

Maavanem Priit Sibul kohtumisel maakonna vaimulikega. Foto: Merje TalvikKenaks traditsiooniks on kujunenud Põlva maavanema ja maakonna kirikujuhtide aastalõpu koosviibimised, kus vahetatakse muljeid aastal toimunu ja eesootava üle.Sedapuhku arutati, kuidas masuaastast toibuda ning mida ühiskonna valupunktide leevendamiseks ette võtta. Maavanem Priit Sibula sõnul on majandussurutis jätnud sügava jälje möödunud aastale – on kasvanud töötus ja suurenenud alkoholi tarbimine. ...