Kristlikud väärtused poliitikas
Tallinnas toimus konverents kristliku demokraatia rollist 21. sajandil.
Reedel, 13. septembril toimus Tallinnas konverents, kus räägiti kristliku demokraatia rollist 21. sajandil, tuginedes Eesti, Põhjamaade ja Saksa partnererakondade kristlikel väärtustel põhinevale poliitikale.
Konverentsil esinesid Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop Andres Põder, liikmeskirikute juhid, kaitseminister Urmas Reinsalu, regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, Euroopa Parlamendi ...
Esimest korda töö juures teadvusetult maha kukkudes ei aimanud Leida veel, et tegu on salakavala haiguse hiiliva ilminguga. Tubli naine polnud harjunud hädaldama, kasvatas lapsi, töötas kõvasti, jõudis vanemate majapidamist toetada.
Lugu aga kordus, kiiresti lisandus haigustunnuseid, uuringute tulemusena selgus diagnoos polüskleroos (sclerosis multiplex). Viiekümne viiesena leidis ta end haigena kodus, kuhu tegelikult poeg ei tahtnud teda väga üksinda jätta, kartes uusi ...
Riigikogu saali kogunesid 2. aprillil ühiskonna- ja kultuuritegelased, et meenutada 25 aasta möödumist ajaloolisest loomeliitude ühispleenumist.
Tollasel pleenumil räägiti häälekalt eestlaste vähemusse jäämise ohust, nõuti suuremat demokraatiat ja Eesti NSV üleviimist isemajandamisele.
Kunstnik Eva Jänes saabus just eelmisel päeval Londonist ja jõudis Toompeale kõnekoosolekule väga heas meeleolus. Ta oli kohal ka loomeliitude ühispleenumil 25 aastat tagasi. «Toonane ...
Juba teist aastat toimunud ühine bändi- ja meedialaager kutsus kokku üle 50 noore Eestist, Soomest, Venemaalt ja Norrast.
Eesmärgiks oli ühendada mõlemal alal tegutsejaid ja õpetada, kuidas edasi viia just oma alal sõnumit Jumalast. Meedialaagris osalenud said ülesandeks tutvustada Eestile fotosessioonide ja intervjuude tegemise kaudu kuut erinevat kristlikku noortebändi: Livingston (Rakvere Karmelist), Eternal (Raplast), So We Walk (Tallinna Kiitusekabelist), H.I.S. ...
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks algatas petitsiooni samasooliste paaride kooselu seadustamise vastu.
Palve allkirjastada petitsioon «Kaitskem üheskoos Eesti perekonda» jõudis paljude postkasti. Kirjas öeldakse, et «olukorras, kus ühiskonnas valitseb niigi moraalne kriis, surutakse meile peale homoseksuaalsete suhete õiguslikku võrdsustamist perekonnaga». Selleks on justiitsministeerium ette valmistamas kooseluseaduse eelnõud.
Sihtasutus peab muret tekitavaks ...
Hilissügisene videvik otsekui tõusis maast üles. Vaatasin: vana talu seinad mustasid juba tugevasti pimenevas õhus. Millised krobelised, soonelised need seinalauad olid – ajavoost puretud. Vaid aknaid ja ülemist osa eraldas veel mustavas õhus. Tuli põles toas ja esikuuks seisis lahti. Me olime Moonikaga äsja koos elama hakanud, üheealised vanemad inimesed. Ja nüüd, pimeduse veerel me olime tulnud siia kaugesse tallu, et natukenegi omaette olla. Kui inimesed alles asuvad koos ...
Jumal ütleb: Mina ei riidle mitte igavesti ega ole jäädavalt vihane. (Js 57:16)
21. veebruaril 1918 võttis Eesti Maanõukogu vanematekogu vastu «Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele». Päästekomitee päevakäsuga nr 2 kuulutati seda kõikides Tallinna kirikutes ja helistati sel puhul kirikukelli.
Pühapäeval toimuval Eesti Vabariigi 95. aastapäeva jumalateenistusel Tallinna piiskoplikus toomkirikus loeb koguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt manifesti taas ...
95 aastat tagasi, 24. veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas Eesti iseseisvaks.
Hommikul puhkes Võrus tulevahetus punakaardi ja kodanliku Omakaitse vahel. Petseri tänaval langes kinopidaja hr Kull, ilmselt ka esimene ohver iseseisvuse eest Eestis.
Mõlemad juuresolevad ülesvõtted on tehtud Võrus Petseri ja Jüri tn nurgalt, vaatega piki Jüri tänavat kesklinna suunas. Hilisem tehti mõne nädala eest, varasem umbes 1930. aastal. Selles kohas on linna ilme vähe muutunud. Suurima ...
Veebruar on eestlaste jaoks tähendusrikas kuu, hõlmates Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva. See on vabaduse kindlustamise, allutatutest võitjateks saamise kuu.
Kõrgendatud rahvusliku meeleolu tingimustes meenub koguteose «Eesti ajalugu» II ümber arenenud mõttevahetus. Eesti keskaega käsitlev teos on tekitanud ühiskonnas vastukaja rahvusromantismi hülgava lähenemisega. See ei tähenda aga muud, kui et sündmuste käsitlemiseks ja kirjeldamiseks on mitu ...
Oli selline asi, et tahtsime ühte masinat osta. Mis masinat täpselt – pole tähtis. Ostmisega on nagu armastusega: see tõuseb üles, köeb ja põleb mõned päevad; ja siis see vaibub, tasaneb, kaob. Telestaar tunnistas, et läks ostukeskusesse, ei saanud pidama ja ostis kakskümmend paari kingi. Enamikku ta ei võtnud pakendi seest väljagi. No milleks nii palju?
Selle asemel et masinaid põllumajanduses või muus töös rakendada, olid need muutunud ostu-müügi objektiks. Üks müüja ...
Kuni 25. jaanuarini on Tartu renoveeritud jaamahoones Vaksali 6 võimalik külastada rändnäitust kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile saabunud võistlustöödest.
Paremat kohta näituse korraldamiseks oleks Tartus raske leida. Just siit algas aastatel 1941 ja 1949 paljude tartlaste kannatustee piki raudteed külmale maale. Siis, kui saatanlik punarežiim oma mõjujõu kindlustamiseks külvas hirmu, ahastust ja kaost. Äng sellest on jätnud haava rahva mällu. Ja vajaduse anda ...
Kaubanduses on oma koha leidnud teise ringi poed, paljud leiavad neist soodsalt vajaliku. Üks sellistest kannab kaubamärki Sõbralt Sõbrale, mis võtab ka vastu kasutatud asju.
Mõtlen vahel isegi, kes oli see pere, kelle suur söögilaud meie kodus pärast korrastamist oma elu edasi elab. Meie koju jõudis ta poeketi Sõbralt Sõbrale vahendusel. Tegu on sotsiaalse ettevõttega, mis möödunud aastal algatas kampaania «Hoolime koos!».
Eesti baptistide liidule kuuluv osaühing, mis ...
Uuringufirma OÜ Faktum & Ariko tehtud küsitluse tulemus sedastab, et kasvanud on nende inimeste hulk, kellele pole südamelähedane ükski religioosne liikumine.
Firma küsitles juulikuu omnibus-uuringu raames 15–74 aasta vanuseid Eesti elanikke teemadel, mis puudutasid informeeritust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega, sh eestimaalaste usulisust.
Küsiti, milline religioonidest on vastajale kõige südamelähedasem. Kui võrrelda käesoleva ...
Aasta tagasi sain Hämeenlinnast ootamatu palve. Soomlasest pereisa, kes on aktiivne estofiil ja abielus pagulusest pärit saarlannaga, küsis, kas ma ei kirjutaks neile, kuidas okupeeritud Eestis tähistati jõulusid. Ta lubas mu läkituse kohalikele Eesti-sõpradele jõulupeol lausa ette lugeda.
Ei jõudnud ma tookord palvet täita, ent jäin mõtlema. Kuidas kirjutada jõuludest kui kodusest kristlikust kombest ühiskonnas, kus kõik fundamentaalsed põhimõtted, kannatus ja rõõm kaasa ...