Kes on meie saatuse sepp? 2.osa
2.
Eestlased ei ole usuleiged ja loodetavasti põlvkondade vahetumisega tänapäevastub kiriku suhe ühiskonnaga, loodab EELK peapiiskop Urmas Viilma (https://www.err.ee/550248/peapiiskop-viilma-peame-tulema-kristlastena-kapist-valja). Ta on samuti veendunud, et „pühendunud tööst laste ja noortega sõltub Eesti kristlaskonna ja iga üksiku hinge õndsuse küsimus“ (https://teek.ee/urmas-viilma-koguduste-moju-noortele-peab-kasvama) ning et noored „ei ole mitte ainult meie ...
Kirikunoored 2018. aastal Palamusel JäPel. Eesti Kirik
Viimane rahvaloendus tõi esile, et noori on luterlust omaks pidajate hulgas vähe. Noored kirikus – see on aktuaalne teema, millega peame tegelema. Avaldame järjeloona Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja ja projekti Misjon112 juhi pikema kirjutise sel teemal.
1.
Projekti Misjon112 tegijatega oleme otsinud kontakti ja alustanud vestlust väga erinevate noortega igal pool, kus on võimalik, kuulanud ...
Alguses oli täht
1. Tundmatu varakristlik meister. Jeesuse sünd. Stilicho sarkofaagi detail. 385 pKr. Marmor. Milano, Sant’Ambrogio basiilika
Kuna evangeeliumites kirjeldatud jõululugu on nii inimlik, soe ja lihtne, siis on see kunstis väga armastatud. Vanim teadaolev jõuludega seostuv stseen pärinebki juba kristliku kunsti koiduaegadest (2. saj lõpust). See asub Priscilla katakombis Roomas ning sel on vaid imetav Maarja ja prohvet Bileam. Viimane osutab ...
Urmas Nagel
Vahel kuuleme, kuidas keegi ütleb kas siis iseenda või kellegi teise kohta, et „mul/tal pole midagi hinge taga“. Enamasti mõeldakse selle all, et pole hetkel materiaalseid võimalusi ja tuleviku jaoks sääste. Olen siis mõelnud, et see väljend sobib väga hästi iseloomustama ka inimese vaimset olukorda. Olen üksi. Ei ole kedagi minu jaoks olemas. Mitte miski ei toeta mind ega anna vajalikku märku või nõu. Või peaksime mõnikord ütlema, et keegi ei ela minu ...
Jõulurahutule süütavad Jõgeva jõulupuul peapiiskop Urmas Viilma ja riigikogu esimees Jüri Ratas. Jõgeva vald
Kolmandal advendipühapäeval kuulutas peapiiskop Urmas Viilma Jõgeva kultuurikeskuse ees välja jõulurahu kogu Eestile. Süüdatud jõulurahutulest said kõik soovijad oma tule laternas koju viia.
Läkitatud jõulusõnumis soovis peapiiskop nii väga, et ta saaks kuulutada välja jõulurahu, mis tooks rahu ka Ukrainasse. Peapiiskop rõhutas, et rahu algab meist endist. ...
Erinevate konfessioonide kirikud ei rikasta üksnes linnapilti, vaid loovad aluse oikumeenilisele dialoogile. Eesti Kirik.
Eesti keeles ilmunud kogumik „Üheskoos kirik. I osa: Kirik – pühakiri – armulaud – amet“ on äärmiselt vajalik teos meie oikumeenilisest mõistmisest ja mõtteviisist.
Eestlastele meeldib sageli rahvusvahelises kontekstis pisut uhkustada oma „naturaalse“ oikumeeniaga, mis tõesti Eestis eri paigus ja eri moel elab ja õitseb, seda nii Eesti ...
Arutelul olid kohal rahvusvahelises teadusprojektis osalevad (vasakult) prof Anne Kull, kaasprof Olga Schihalejev ja Kätlin Liimets. Anu Põldsam
Rahvusvahelise projekti „Religioon ja sooline võrdõiguslikkus: Balti- ja Põhjamaade arengud“ raames toimus Tartu ülikooli usuteaduskonnas arutelu, mis keskendus religioonile ja soolisele vägivallale.
Arutelul, mille keskmes oli sooline võrdõiguslikkus, tutvustasid projekti Eesti-poolne juht, süstemaatilise teoloogia ...
Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli matrikkel nr 15551 anti 1936. aastal teoloogiat tudeerima asuvale (Ferdinand) Tõnis Tennole. Teise poolaasta õpitulemustest annab tunnistust õpinguraamatu lehekülg, kus on õppejõudude nimed, kellele matrikli omanik on eksami sooritanud: mag Masing, prof Kõpp, mag Roos, prof Tennmann, dr Freymann, prof Sild, cand Vilhelmson.
1. detsembril tähistasime emakeelse Tartu ülikooli aastapäeva. Iga universitas’e koosseisu kuulub usuteaduskond, ...
Piiskop Pavlo Shvarts.
Oma Eesti-visiidi ajal soovis Ukraina luterliku kiriku piiskop Pavlo Shvarts tingimata külastada ka Tartu ülikooli, sest meie ülikool on avaldanud mõju kogu Euroopale. Ülikoolis kohtus piiskop usuteaduskonna juhataja Roland Karoga ja oli lisaks kohtumisele valmis andma ka intervjuu ajalehele Eesti Kirik.
Milline näeb välja teie juhitud luterlik kirik Ukrainas?
Pavlo Shvarts: See pole suur kirik. Selles on ligi paarkümmend väikest ...
Eesti Kiriku toimetajatele veel kuu aega tagasi ekskursiooni Tartu vanglas teinud Tanel Meiel lahkub 1. detsembrist vanglate peakaplani ametist. Kätlin Liimets.
Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all. Kg 3:1
Minul kui vanglate peakaplanil on selle kuu lõpus viimane tööpäev. ...
Sihvakas rauast rist ja massiivsed kivitahukad, millele on graveeritud langenute nimed – selline kujundus ühendab erinevaid Saksa sõjaväekalmistuid. Peeter Kaldur Jõhvi surnuaial. 2 x Liina Raudvassar.
Ida-Virumaal Teise maailmasõja lõpusirgel toimunud ägedad lahingud tõid inimkaotusi mõlemale rindepoolele. Saksa riik koostöös langenud omastega on seisnud hea, et Eestimaa mulda sängitatud Saksa relvajõududes sõdinute mälestus ja hauarahu oleks hoitud. Jõhvi ...
Raadio 7 programm põhineb n-ö kolmel vaalal: uudised, kristlik-hariduslik temaatika ja muusika. Programmi kogumaht on 24 tundi ööpäevas, 168 tundi nädalas.
„Olen olnud teie raadio igapäevane kuulaja alates 2019. aasta kevadest, kui juhuslikult teie sagedusele sattusin. Te teete väga head tööd. Igapäevaselt on lemmikuks Ants Ilvese juhitav „Muusikapiloot“. Avastasin ka „Piibel kaanest kaaneni“ saate, mis mulle niimoodi mõjus, et selle hiigelsuure teose endale ...
Hingedepäeval avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse usku puudutavad andmed. Usku omaks pidavate vastanute osakaal on paarikümne aasta jooksul püsinud muutumatuna ehk on 29%. 13% ei soovinud küsimusele vastata.
Sel korral oli rahvaloendus põhiliselt registripõhine, kuid teatud enesehinnanguliste näitajate kohta, nagu murrete oskus, hinnang oma terviseseisundile ja religiooni omaks pidamine, koguti andmeid ka valikuuringu abil.
Usku puudutav küsimus oli: „Kas ...
Šveitsis asuva kõrgkooli ja meie EELK Usuteaduse Instituudi sisulist koostööd toetab nüüdisaja tehnika, mis lubab ühisseminare pidada koduülikoolist lahkumata. Fotol on lõputööde kaitsmine tänavu kevadel usuteaduse instituudis, kaitsmiskomisjoni esimees on prof Randar Tasmuth. UI arhiiv.
Suhtlus partnerülikooliga Baselis toimub vastastikuses rikastamises, kinnitab EELK Usuteaduse Instituudi prof Randar Tasmuth ja tutvustab lähemalt kahe teoloogilise kõrgkooli ...