Tänavu suvel olime eestlastena vist kõik ka pisut islandlased. Elasime kaasa ja tundsime varjamatut poolehoidu selle kauge, peaaegu maailma äärel asuva ning Eestist neli korda väiksema rahvaarvuga saareriigi vastu, kelle vapper jalgpallimeeskond Euroopa meistrivõistlustel palju suuremate, vägevamate ja kuulsamatega võrdväärsena rinda pistis. Eks oma osa meiepoolsele sümpaatiale lisas seegi, et just islandlased olid need, kes 25 aasta eest esimesena maailmas meie ...

20. augustil möödub 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Moskvas 19. augustil korraldatud riigipöördekatse ajendas Eesti ülemnõukogu järgmise päeva õhtul avaldama deklaratsiooni, mille kohaselt asuti 1940. aastal kaotatud iseseisvust taastama. Ülemnõukogu 105 liikmest hääletas selle otsuse poolt 69, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Tänu putši nurjumisele ning rahvusvahelise üldsuse toetusele õnnestus see otsus ellu viia, mis andis meie kodumaa ajaloole hoopis uue ...

1991. aasta 20. augusti hilisõhtul võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, kus kinnitati Eesti Vabariigi iseseisvust ja taotleti Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Kuidas sellele otsusele reageerisid välisriigid? Esimese riigina taastas 22. augustil Eesti Vabariigiga diplomaatilised suhted Island, 24. augustil kirjutas Vene NFSV president alla seadlusele Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise kohta, 27. augustil ...

20. augusti otsuse erakordsus seisneb eeskätt eri poliitiliste jõudude suutlikkuses saavutada harvanähtav üksmeel. Ei mõistnud tollal sugugi kõik kohe, milline vahe on iseseisvuse taastamisel ja iseseisvuse väljakuulutamisel. Eeskätt Marju Lauristini ja Liia Hänni järjekindlus aitas leida kohati vastandlikest seisukohtadest piisava ühisosa. Just suutlikkus leida ühisosa on küpse demokraatliku poliitilise kultuuri tunnus. Möödunud sajandi lõpul uskusid paljud, et ...

Iga rahva ülim hüve on oma riik. Seda on eesti rahvas ju sajandeid oodanud ja kord ka kätte saanud ning siis jälle kaotanud. Vaikselt on eesti rahvas kogu Vene aja igatsenud oma riiki jälle kord kätte saada, ükskõik kui kriitilised nad kunagi selle Eesti Vabariigi suhtes ka olid olnud. Aga hullemat kui riigi kaotus ei saa ühel rahval ju olla. Et oma kallis riik on nüüd kätte saadud, peaksime südamest rõõmustama, ja tegelikult ju rõõmustamegi. Puudujäägid, mis meile silma ...

Sellest on nüüd 25 aastat. Veerand sajandit. Juba! Aga alles see oli … 20. augustil 1991 kell 23.03 olin minagi nende 69 ülemnõukogulase seas, kes Toompea saalis rohelist nuppu vajutasid. Eesti Vabariik tuli maailmakaardile tagasi. Teist korda ühe sajandi jooksul. Sedakorda täiesti veretult. Ja mis peamine – lauldes! Kaks-kolm aastat enne seda elasime otsekui ühises eufoorialaines. Millist Eestit me toona tahtsime? Ilmselt sellist, nagu laulus lauldakse – «Kui Kungla ...

Augusti sündmustel on palju öelda nii kuu kiriklikke mälestuspäevi, ajalugu kui lähiminevikku arvestades. Eestis on augustis toimunud väga erilised sündmused. Sellel aastal tohime 20. augustil tähistada taasiseseisvumise 25. aastapäeva. See, mida oleme võinud oma silmaga näha ja oma elus kogeda, on Jumala ime. Poliitiliselt oli hullumeelne ja isegi ohtlik tegevus murda võim, mis oli valitsenud maailma. Maailm muutus imekombel ja meie paljukannatanud rahvas oli ühtsem kui ...

Eesti Lipu Selts andis olümpiamängude eel Eesti Olümpiakomiteele üle traditsioonilise kingituse – komplekti Lipuvabrikus valmistatud erinevas suuruses Eesti lippe Eesti olümpiadelegatsioonile. Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on olümpiadelegatsioonile lipu kinkimine traditsioon, millega sportlastele olümpiaks kõike head soovitakse. «Olümpiamängud on globaalne spordi- ja kultuurisündmus, kus Eesti riigi väärikas ja esinduslik osalemine on oluline. Loodan, et ...

Eerikvere küla rahvas kogunes Palamuse kirikusse ja hiljem Mäepealse talu juurde, et mälestada 75 aastat tagasi toimunud veretöö ohvreid. Umbes poolsada inimest kogunes 30. juulil Palamuse kirikusse palvusele, et mälestada 30. juulil 1941 tapetud kuut külaelanikku ja meenutada kaunist suvepäeva, mis külaelanike mällu jäi kui õudusunenägu. Taganevatest vägedest maha jäänud Punaarmee, NKVD väekoondise ja Läti hävituspataljoni sõdurid, kes üritasid omade juurde jõuda, ...

Siseministeeriumi usuasjade osakond koostöös tööinspektsiooniga korraldas koolituse koguduste ja kirikute esindajatele. Koolitusel anti ülevaade töökeskkonna korralduse ja töötervishoiu ning -ohutuse tagamise alustest. Tööinspektsiooni esindaja Apo Oja ütles sissejuhatavalt, et nende külastused kirikutes ja kogudustes on välja toonud sarnased töökeskkonna ja tööohutusega seotud murekohad. Ta toonitas, et eesmärk ei ole kedagi esimeses järjekorras trahvida, vaid tagada, et ...

Juuniküüditamise 75. aastapäeva tähistades pühitseti eile, 14. juunil Tartus üliõpilaskorporatsiooni Filiae Patriae konvendimaja aias mälestusmärk neile 29 organisatsiooniliikmele, kes nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse küüditati. Unustada ei saa ning vaikida oleks vale, jäi kõlama mõte mälestuspaviljoni avamiselt. Nii nagu üle Eesti, linnades ja maapaikades, mõeldi ka ülikoolilinnas eile, juuniküüditamise aastapäeval, kommunismiohvritele. Neile, kelle «süüks» oli ...

Murtud Rukkilille Ühing (MRÜ) tegi valitsusele ettepaneku lisada kalendrisse Eesti kodu päev, mida võiks hakata tähistama igal aastal 23. mail. Möödunud aastal istutati ühingu eestvedamisel Tallinna Jüriöö parki tamm, mille juures tähistati tänavu 27. mail Eesti kodu päeva. Tervitussõnad ütlesid MRÜ esimees Enno Uibo ja Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Jaanus Riibe, seejärel süüdati küünlad tamme ja mälestuskivi juures. Koosviibimine jätkus Susi hotellis, kus Eesti kodu ...

Saksamaale saabunud põgenike abistamisele on teiste seas pühendunud Schleswig-Holsteini liidumaa Punase Risti president Henning Kramer – mees, kes on andnud suure panuse ka Eesti sotsiaaltöö ja EELK toetamisel (vt Eesti Kirik, 12. november 2014). Kuidas on Saksamaa tulnud toime mulluse põgenikelainega? Millised on avalikkuse reaktsioonid ja teie isiklikud kogemused põgenike abistamisel? Meie ühiskonnas valitsev tunne on, et põgenikke tuleb aidata. 2015. aastal tuli ...

Mõnikord võime kõik sõltuda hädas olles külalislahkusest ja abist. Kas seetõttu, et teel olles on kütus otsa lõppenud, me ei saa lukus olevast koduuksest sisse või meie majal on probleeme tormikahjustuste tõttu. Põgenevad inimesed Praegu, 2016. aastal, vajavad mõned, ja mitte paljud inimesed meie külalislahkust ja abi. Nad on kaotanud oma kodud ja ärid, töökohad ja lootuse, hariduse saamise võimaluse ja perekonnaliikmed. Une ja juurdepääsu toidule. Nad tulevad, sest nende ...

Rahvusvahelise SEMPRE-projekti koosviibimisel Luleås Rootsis oli koos 17 sotsiaalvaldkonna ja haridusasutuse partnerit Saksamaalt, Lätist, Leedust, Poolast, Soomest, Rootsist, Eestist ja Taanist. Eestit esindasid Merle Krigul Ühiskonnatöö Sihtasutusest ja Nelli Vassila EELKst. Läänemere regiooni Interreg projekt SEMPRE (Social empowerment in rural areas) keskendub maapiirkonna sotsiaalsele võimestamisele. Projekti osapooled on kohalikud omavalitsused, MTÜd, kogudused, ...