Raport noorte religioossusest
Möödunud nädalal esitletud Euroopa noorte religioossust käsitlevas raportis pälvis tähelepanu ka Eesti erandlik olukord.
Raporti koostasid Twickenhami St. Mary ülikooli teadlased seoses oktoobris toimuva roomakatoliku kiriku noorsooteemalise piiskoppide sinodiga. Selles tutvustatakse avalikkusele andmeid, mis pärinevad Euroopa sotsiaaluuringu raames 2014–2016 tehtud küsitlustest.
Eesti paistab Euroopas silma eeskätt seetõttu, et 16–29aastaste noorte seas tervelt 80% ei ...
Tartu luterliku Peetri kooli 1. klassi lapsed on suures ülestõusmispühade ootuses. Pildile jäämiseks katkestavad nad usuõpetuse tunnis hetkeks käelise tegevuse ja näitavad oma pooleli olevat paberist lihavõttemuna.
Liina Raudvassar
Tartu luterlikus Peetri koolis toimub läbi suure nädala ülestõusmispühadeks valmistumine. Iga päev võetakse tutvumiseks üks olulisema pühaga seostuv sümbol.
Kesknädala teema on muna. See loob elevust ning paneb lapsi meenutama oma ...
Anu ja Juha Väliaho külastasid koos Soome kirikutöötajatega mullu 9.–20. juunini Hiina ametlikult registreeritud evangeelse kiriku kogudusi.
Reisirühma juhtis Helsingi ülikooli dogmaatikaprofessor teoloogiadoktor Miikka Ruokanen, kes on alates 2003. aastast õpetanud ka kolmes Hiina ülikoolis. Kirikutööle kehtivad Hiinas riigi piirangud ja välismisjonärid seal tegutseda ei saa. Ruokanen on kutsutud aga kõrgkooli haridust edendama. Seni on ta ainus läänest kutsutud teoloog. ...
Kurtide kogukonna üritusel 24. veebruaril: Riho Kurg ja Tiiu Hermat.
Erakogu
1. märtsil 2007 hakkas kehtima keeleseaduse uus redaktsioon, milles anti eesti viipekeelele riigikeelega võrdne staatus.
Kirikusse jõudis viipekeel juba palju varem, ligi 25 aastat tagasi. Rääkisime Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kurtidetöö pastori Riho Kurega möödunust, arutlesime, miks ja kellele me viipekeelset tööd teeme ning mis on selle töö rõõmud ja mured.
Oleme mõlemad kasvanud viipekeelses ...
Turu ülikoolis tähistatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aktusel olid kohal Eesti peaminister Jüri Ratas (esireas vasakul) ja president Tarja Halonen abikaasaga.
Juha Laine
Turu ülikooli Educariumi saali oli kogunenud 17. veebruaril ligi 260 inimest, et tähistada Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit.
Piduliku aktuse korraldajateks olid Turu ülikool, Turu ülikooli sihtasutus, Turu Tuglase Selts, Päris-Soome Eesti-keskus ja Eesti aukonsulaat Turus.
Avakõne pidas ülikooli rektor ...
4. juunil 2015. aastal andis Eesti Lipu Selts konsistooriumi kabelis kingitusena üle lipu EELK Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutusele.
Peeter Hütt
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistades mõtleme oma ajaloole ja sümbolitele, mis on aidanud meil tänasesse päeva jõuda.
Eesti rahvuslipp on eestlastele alati olnud kodu kaunistav ja rahvast ühendav sümbol. Eesti Lipu Selts koos teiste isamaaliste ühendustega kutsub kaasmaalasi kaunistama rahvusvärvidega peopaigad nii Eestimaal ...
1989. aasta jaanuaris küsiti minu käest, kas tahaksin võõrustada üht Eesti kirikuõpetajat ja tema abikaasat ning võimalusel korraldada Korsnäsi koguduse liikmetega kohtumisõhtu.
Kuni 1980. aastate keskpaigani ei teadnud meie piirkonnas elavad inimesed eriti palju Eestist. Nõukogude Liitu peeti tihtipeale üheks suureks riigiks ja meieni jõudsid uudised Moskvast ning Leningradist. Erand oli 1986. aasta, mil õppisime tundma Tšernobõli linna nime. Glasnost ja perestroika olid ...
Kust saab laps tänuliku meele? Ikka oma lähedastelt, kes talle seda kõike õpetavad.
Erakogu
Kes ei täna pisku eest, see ei täna ka palju eest, õpetas lapsepõlves meie isa.
Tänulikkus on üldine ellusuhtumine, mis võimaldab märgata ja väärtustada positiivset elus. Tänulik inimene on õnnelik inimene, väidetakse, sest tänulikkus ja heaolu on üksüheses seoses.
Kuni Robert Emmonsi uurimuseni polnud võimalik otsesõnu öelda, kas tänutunne vallandab heaolutunde või on pelgalt selle ...
Viimsi kirikuõpetaja Mikk Leedjärv jagab kohaliku lehe vahendusel hingepidet.
Rita Puidet
Viimsi Teatajas ilmub juba aastaid rubriik „Hingenurk“, mille täidab oma mõtetega kohalik õpetaja Mikk Leedjärv.
Õpetaja Leedjärv meenutab, et võis olla 2010. aasta algus, kui Viimsis tegutsevate koguduste vaimulikud kohtusid vallavalitsuse esindajatega ja arutati võimalust anda kirikuõpetajatele lehe kaudu sõna. Algne plaan oli, et igas lehenumbris ilmub üks artikkel, kuid aja jooksul ...
Vabaühenduste liidu poolt aasta tegijana tunnustatud inimesed ühispildil.
Karl-Kristjan Nigesen
Vabaühenduste liit EMSL tunnustas kodanikuühiskonna aasta tegijaid.
Aasta vabaühendusena pärjati puuetega lastega tegelev MTÜ Eriline Maailm, keda Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetab 5000 euroga. Julia Stepanova juhitud vabaühendus kaasab peamiselt venekeelseid elanikke, aga teeb palju koostööd ka eestikeelsetega.
Aasta missiooniinimese tiitel anti üle avatud mõtteviisi ...
Noorte Missiooni (baltic100.com) ja Eesti Evangeelse Alliansi palve- ja paastutoimkonna kingitus saja-aastastele vabariikidele on 100 päeva palvet Baltikumi eest.
Eesti, Läti ja Leedu tähistavad 2018. aastal oma 100. sünnipäeva. Selleks ajaks on planeeritud mitmeid üritusi. „Millise kingituse võiksime meie kui Kristuse Ihu Baltikumile kinkida? Mis juhtuks, kui 100 esimest päeva järgnevast 100 aastast oleks pühendatud palvele? Kas ajalugu muutuks, kui tuhanded inimesed ...
Ka Eestis tekitab kõneainet 2015. aasta üldvalimiste tulemusel Poolas aset leidnud poliitiline pööre, mis tõi võimule rahvuslik-konservatiivse partei Õigus ja Õiglus (PiS). Paljudele meie kirikuinimestele on seejuures eriti sümpaatne asjaolu, et PiS rõhutab oma toetust kristlikele väärtustele. Siiski näib, et partei viimaste aastate edu aluseks on olnud mitte tema identiteedi- ja moraalialased seisukohad, vaid pigem sotsiaal- ja majanduspoliitika.
Kaks ...
Avo Üprus, Tallinna vikaarõpetaja:
Esimese advendipühapäeva teenistusel Peetelis laulsime tavaliselt „Nüüd küünla me süütame taas, et neil, kellel külm on, soojem saaks ...“ Teenistuse järel jagasime küünlaid ka elektrivõla pärast pimedas istuvatele peredele ja kodututele. Kord pärast teenistust istus mu vastas käärkambris konksus sõrmedega muhklikke käsi põlvede vahele suruv köökus kodutu, nii umbes viiekümnene mees, ja puristas läbi hammaste: „Kurat, nii kuradi külm on“, ...
Lõppenud on heategevuskampaania „Täht idas“ kingituste kogumine maailma kriisikolletes sõjategevuse tõttu kannatavatele lastele. Annetusi saab veel teha.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel on maailmas enam kui 10 miljonit last, kes sõjategevuse tõttu on kaotanud kodud. 1. novembrist 28. novembrini toimus Eestis selliste laste toetuseks kolmandat korda heategevuskampaania, mille raames koguti kingakarbisuuruseid jõulukinke.
Kampaania korraldajaks oli taas Läti ...