Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Vooludest kirikus – enne ja nüüd 6. osa

6. Küllap võtsid ka Martin Lutheri Ühingu liikmed Martin Lutherit tõsiselt, aga selles ühingus oli usuline mitmekesisus kindlasti palju suurem kui Augsburgi Usutunnistuse Seltsis ja nii nagu ka Veiko Vihuri 2007. aastal sedastas, kuulus Martin Lutheri Ühingusse tegelikult nii alalhoidlikumaid kui ka liberaalsemaid vaimulikke.  Veel üks oluline põhjus, miks Martin Lutheri Ühingu tegevus hääbus, peitus tõsiasjas, et naiste ordineerimise küsimuses ei saavutanud ...

Agape ühendab ja arendab noori vabaduses ja ekstreemsuses

Agape kohvik on mõnus ja turvaline keskkond oma kogukonnale    Eesti Kirik teeb tutvust Tartu Agape kohvikuga, mis toob oma tegevusega valgust paljude noorte ellu. Kohvikus tegutseb mittetulundusühing Agape Eesti.  Isolatsiooniaastad näitasid kindlasti paljudele, milline on üksinduse hind vaimsele tervisele. Praeguseks on küll olukord piirangute suhtes stabiliseerunud, kuid harjumus võidelda üksindusega koduseinte vahel on ilmselt pugenud sügavamale, kui aimata ...

Vooludest kirikus – enne ja nüüd 5. osa

5. Martin Lutheri Ühingu moodustanud vaimulikke ühendas arusaam, et kirik on luterlikust traditsioonist kaugenemas. Ehkki vaimulikud deklareerisid ka ühist evangeelset-luterlikku arusaama pühakirjast, kirikust ja maailmast, tingisid ühingu moodustamise kirikuelu päevakajalised küsimused, mis taandusid peaasjalikult paarile konkreetsele teemale: ühingu üks asutajatest õpetaja Vallo Ehasalu võttis selle lühidalt kokku, mainides, et ühingu loomise ajendiks on see, et kiriku ...

Moosese jälgedes ehk Täna öösel me ei maga

Kui meie jõudsime hommikul väsinuna alles naeratuse peale mõtlema hakata, oli giid Moosesel juba lai naeratus ees! Meie Siinai mäe matkagrupile sattus giidiks just Moosese nime kandev noor Egiptuse beduiin.  4 x Erakogu Kes oleks võinud seda arvata, et Mooses kandis peas beduiini rätti ning jalas Adidase tosse! Aga täpselt niimoodi oligi – meie Siinai mäe matkagrupile sattus giidiks just Moosese nime kandev noor beduiin. „Mooses, Mooses!“ hüüdis ta läbi pimeda öö – ...

Vooludest kirikus – enne ja nüüd 4. osa

4 Jaan Kiiviti (fotol) valimisega peapiiskopiks 1994. aastal langes piiskopkondade loomise kava küll aastateks päevakorrast, aga muudes kirikuelu valdkondades lükati debatid juba 1990. aastatel käima ja need jätkusid ka uue aastatuhande alguses. Selles kontekstis ilmnes nii nagu 1920. aastatelgi, et kirik pole sugugi ühtne. Et esialgu oli tegemist kiriku jumalateenistuskorra, kiriku ülesehituse ja vaimulikuameti üle toimunud vaidlustega, jäid sel teemal kõlanud ...

Eesti Kiriku veebimeedia olevik ja tulevik II

Joonis 6 Nagu eelmises lehes kirjutasime, on 2023. aastal ajalehel Eesti Kirik kaks olulist tähtpäeva: 4. märtsil tähistasime taasilmumise 33. aastapäeva ja esimesel advendil täitub 100 aastat esmailmumisest. Väärikate tähtpäevade puhul kutsume kogudusi üles annetama Eesti Kiriku kodulehe tarvis, et meie kiriku häälekandja võiks püsida läbi majanduslikult keerulise aja.  Kutsume kogudusi ja eraisikuid annetama iga juubeliaasta eest ühe euro kingituseks Eesti ...

Hetked minus ja mina hetkedes

Tuuli Võsa. Erakogu Kutsun Sind täna kaasa vaikuse rajale. Võib-olla oledki juba nendel päevadel ja nädalatel rohkem omaette olemiseks aega võtnud. Oled kuulanud vaikust ja leidnud nii veelgi parema ühenduse Jumalaga. On inimesi, kelle jaoks vaikus on kosutav ja julgustav. Vaikseks jäämine ning nii otseses kui kaudses mõttes seismajäämine annab võimaluse olla iseendaga, tõeliselt kohal. Tean, et mõni inimene teeb niimoodi harva, pidades sellist tegevusetut olemist ...

Vooludest kirikus – enne ja nüüd 3. osa

3. Hugo Bernhard Rahamägi. Erakogu 1928. aasta juunis toimunud kirikupäeval arutusel olnud Vaba Sinodi ettepanek iseseisva praostkonna moodustamiseks ei leidnud aga kirikupäeva heakskiitu ja see kuulutas Vaba Sinodi tegevuse lõppu. Märkimist väärib vaid konservatiivide sekka kuulunud Kuressaare koguduse õpetaja Nikolai Bäuerle, kelle eestvedamisel registreeritud kogudus tegutses iseseisvana kuni 1939. aastani. Ta ei olnud nõus ka pärast protestantliku saba ...

Eesti Kiriku veebimeedia olevik ja tulevik I

 Joonis 1 2023. aastal on ajalehel Eesti Kirik kaks olulist tähtpäeva: 4. märtsil tähistasime taasilmumise 33. aastapäeva ja esimesel advendil täitub 100 aastat esmailmumisest. Väärikate tähtpäevade puhul kutsume kogudusi üles annetama Eesti Kiriku kodulehe tarvis, et meie kiriku häälekandja võiks püsida läbi majanduslikult keerulise aja.  33 ja 100. Kristuse eani jõudmist võib vaadelda ka kui märki. Viimastel aastatel ja eriti viimasel aastal on toimetust ...

Vooludest kirikus – enne ja nüüd 2. osa

2. Sabaga või sabata? Harald Põld ei kavatsenud pealt vaadata, kuidas usuline mitmekesisus kirikus aina enam lõkkele lõi. 1920. aastate alguses leidis ta võitlus sobiva vormi, kui selgus, et kiriku põhikirja redigeerimise käigus oli kiriku õpetusaluste paragrahvi lisandunud viide, mille kohaselt tuli kiriku õpetuslikke aluseid mõista reformatsiooni või protestantismi vaimus (põhikirja redigeeriti mitu korda ja sõnastus muutus). See tähistas Põllu sõnul teoloogilist ...

Kuidas lepitada inimest ja loodust?

Inimene ja loodus. Kätlin Liimets Iiobi raamatus küsib Jumal Iiobilt: „Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!“ (Ii 38:4) Praegusel ajal, mil maailma mõjutavad üha enam kliimamuutused, elurikkuse kadu ja keskkonnareostus, on Jumala sõnad teravaks meeldetuletuseks, et maailm pole mitte meie, vaid Jumala loodud, ja me ei saa küündida tema tasemele. Kõik katsed seda teha saavad lõppeda vaid katastroofiga. Küll aga on inimkonnal ...

Vooludest kirikus – enne ja nüüd 1. osa

1. Harald Põld. Erakogu Eesti 1920.–1930. aastate luteri kiriku ajaloo lahutamatuks osaks on kiriku koondumine teoloogilistesse vooludesse. Sedalaadi grupeerumine andis hoogu kirikus aset leidnud teravale vastandumisele nii õpetus- kui ka kirikukorraldusküsimustes ja sellel olid kiriku jaoks väga kurvad tagajärjed – ligi saja aasta eest kirik lõhenes. Sadakond aastat hiljem oleme tagasi samas punktis: viimased aastakümned on elavaks tõestuseks, et kirikus on ...

Piiskop Tiit Salumäe: aga surm on siiski meie kõikide tee

Sümpoosioni korraldajad piiskop Tiit Salumäe, Kadri Tael ja Erkki Juhandi.    2 x Liina Raudvassar Matusekultuuri sümpoosionil, mis toimus EELK ja muinsuskaitseameti ühiskorraldusel Tallinna piiskoplikus toomkirikus 2. märtsil, käsitleti surmaga ja matustega seondavat teoloogilisest, olmelisest ja kultuuriloolisest vaatekohast.  Juba viiendat korda korraldasid riik ja kirik ühiselt sümpoosioni, valides mõlemale osapoolele olulise teema. Kui varasematel aastatel on ...

Kellele on kogudust vaja ja kas kirikus peab käima?

Artikkel on pühendatud EELK vaimulikele ja kiriku aktiivile. Kiriku, koguduse, kogudusse kuulumise ja inimeste erinevate arusaamiste üle mõtiskledes olen sageli meelt heitnud. Kuidas saaks eeldada, et sellest teemast oleks kunagi võimalik üldse ühtmoodi aru saada? Aga – mingi mõttejoon on olemas, kustkaudu on ilmselt võimalik edasi minna, ja see tee viib rahvani.  Kristlikus mõttes on kõik ristitud inimesed Kristuse ihu, tema kogudus. Ristimise kaudu on ...

Usaldusväärsed artiklid Vikipeedias

Ain Riistan tõstab eriliselt esile Vikipeedia artiklit „Sünoptilised evangeeliumid“.    Vikipeedia kuvatõmmis. Tartu ülikooli Uue Testamendi ning religiooniuuringute lektori ja usuteaduskonna õppekavade programmijuhi Ain Riistani juhendamisel on tudengid kirjutanud Vikipeediasse peaaegu 80 artiklit Uue Testamendi teemal. Kes meist poleks avanud Vikipeediat, et mingi teema kohta infot leida. Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt ...