Ma ei ütle, et jääge rahulikuks, sest see ei ole iial üht ärevuses inimest rahustanud.  Toit on teil loodetavasti varutud – järgmistel nädalatel on mõistlik kodus püsida ning kohtuda inimestega vaid sotsiaalmeedia vahendusel. Nõnda saab haigusekandjad kõige kiiremini lokaliseerida, isoleerida ja tervendada. Mina aga küsin: milles õieti seisneb tänane hirm/mure? Enne vastamist palun hingake sügavalt sisse, nii et tunnete, kuidas lisaks kopsule ka kõhuke õhuga ...

18. märtsist käivitus hingehoidjate poolt telefoninõustamine, millega hooldekodud ja raviasutused saavad personaal­se hingehoidja.  Selleks on sotsiaalministeeriumi haiglate ja hoolekande kaplanaat kokku kutsunud väljaõppinud hingehoidjate kriisirühma, et toetada patsiente, kliente ning personali. Eriolukorra tõttu on hooldekodudes ja haiglates viibivate inimeste suhtlemine omastega piiratud. Praegune ärev olukord halvendab inimeste vaimset ja hingelist seisundit ...

Katkend raamatust „Mitu sõrme on Jumalal?“. Richard Võlli (1911–2002) mälestustest. Aastatel 1941–1944 oli ta Halliste Püha Anna koguduse õpetaja. 16. novembril 1944 arreteeriti. Vabanes aastal 1956. 1949. aasta märtsis, kui Eestimaal toimus massiküüditamine, saadeti Richard Võlli vangina tööle tinakaevandusse. Tinakaevanduses (Berlag, 1949–1952) 1949. aastal anti välja seadus, mille kohaselt tuli poliitvangid eraldada teistest kinnipeetavatest. Poliitilise paragrahvi ...

3. Paljud matemaatikud ning infoteoreetikud on seisukohal, et sellise ülimalt keeruka ja korrastatud informatsiooni iseenesliku tekkimise võimalus on meie universumi eluea jooksul absurdselt väike, sisuliselt võimatu. Aga tuleme nüüd eesti keele juurde. Eesti keel on meist paljude emakeel ja ka Eesti riigikeel. Carl Robert Jakobson pidas 6. oktoobril 1868 oma esimese isamaakõne, milles ta ütles: „Pääasi aga, kust ühe rahva vaimuharimise järge äratunnukse, on temal ...

2. Iiobi raamatu 33. peatükis on öeldud, mismoodi Jumal räägib. „Sest Jumal kõneleb ühel ja teisel viisil, aga seda ei märgata.“ Edasi on küll öeldud, et Jumal räägib unenäos, kuid seda see salm ei tähenda. On öeldud, et ta räägib ühel ja teisel viisil. Mõne viisi, kuidas Jumal räägib, on esile toonud teadlased. Keegi võib nüüd üllatunult küsida, et mis on teadusel Jumalaga pistmist. Ma ei hakka seda pikalt seletama, piisab Albert Einsteini ütlusest „Teadus ilma ...

Kasvasin üles Mustamäel. Elasime viiekorruselise maja kahetoalises korteris, nõukogude aja tavapärasuses ja lapsepõlve iseenesestmõistetavuses. Meie kodus olid asjad kuidagi teistmoodi ja vanaaegsemad kui sõprade ja naabrite kodudes.  Meil ei olnud sektsioonkappi. Meil oli palju raamatuid, lapse silmade jaoks lausa lõpmatul hulgal, riiulites põrandast laeni. Sõbrapoiste kodudes raamatuid peaaegu et ei olnudki. Muus osas oli üldjoontes kõik üsna ühtmoodi kulgev, ...

Eesti Kongress kogunes Estonia kontserdisaali. Delegaatidel oli rahva mandaat taastada Eestis iseseisvus. 30 aastat tagasi kokku tulnud Eesti Kongress ühendas Eesti Vabariigi õigusjärglastest kodanike valitud esindajaid, nende hulgas paarkümmend vaimulikku. Otsekui mesipuu Juhan Liivi tuntuks lauldud luuletuses oli Estonia teatrimaja 30 aastat tagasi, kui 11. märtsil 1990 Eesti Kongressi esimeseks istungiks siia saabusid saadikud Virust ja Võrust, Järvast ja Harjust, ...

Religioonisotsioloog Liina Kilemit kaitses eelmisel nädalal usuteaduskonnas doktoritööd. Indrek Peedu 2. märtsil Tartu ülikooli usuteaduskonnas kaitstud doktoritöö järeldused pakuvad rohkesti mõtteainet Eesti kristlike kirikute töötegijatele. Väitekirja „Kristlike kogudustega liitumise põhjused“ autor Liina Kilemit on EELK usuteaduse instituudi religioonisotsioloogia õppejõud. Tema töö põhineb 2015. aastal Eesti Kirikute Nõukogu korraldatud uuringutel „Usust, elust ja ...

Ilmar Tomusk Eesti palvushommikusöögil 4. detsembril 2019 peetud kõne.1.Lugupeetud Eesti ja eesti keele sõbrad. 2019. aastal tähistame eesti keelele riigikeele staatuse andmise sajandat aastapäeva, seega on tänagi paslik rääkida keelest. Kuna meie palvushommikusöök on kristlik üritus, küsime kõigepealt, mis keeles räägib Jumal. Ja loomulikult huvitab meid see, kas ta räägib eesti keelt.Selles, et ta räägib, veendume kohe, kui avame Piibli esimese lehekülje ja loeme: ...

Et nõudlus kaplaniteenuse järele on aina kasvanud, toimetavad nüüd juba mitu head aastat politseis abikaplanid, kelle ülesannete seas on hingehoid, kriisinõustamine, surmateadete viimine, aga näiteks ka abipolitseinikuna patrullis osalemine. Täna toimetavad politsei ridades neli abikap­lanit: Lõuna-Eestis Toomas Nigola ja Timo Švedko, Põhja-Eestis Annely Neame ning Ida-Eestis Mairit Kallaste. Tänu neile on politseikaplanaadi teenuse kättesaadavus parem ning kui mõni suurem ...

Sõbralt Sõbrale on Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidule (EEKBKL) kuuluv sotsiaalne ettevõte, mille põhitegevuseks on 19 uuskasutuskauplust, millest 18 asuvad Eestis, üks Leedus. Tartus pakub ettevõte ka nõustamisteenust. Inimesi kutsutakse annetama puhastatud ja korrastatud asju, mille müügist laekuv tulu läheb 100% puudustkannatavate perede toetuseks. Nii on saanud alguse „Hoolime koos“ ringlus, mille raames kauplustes saadud tulu abil toimuvad ...

Riik on juba mõnda aega tegelnud hädaolukordadeks valmisoleku kavade ja sekkumismudelite väljatöötamisega. Hädaolukordade all mõeldakse esmalt kiirgusõnnetusi, põlenguid kõrghoonetes, massilist sisserännet, laevaõnnetusi jne. Maailmapraktika näitab, et hädaolukorra puhul vajab abi umbes 2% elanikkonnast. Meie käest on küsitud, milline on meie võimekus abistada politsei- ja piirivalveametit ulatusliku evakuatsiooni korral. Ulatuslik evakuatsioon on inimeste ajutine ...

Usulise sallimatuse põhjuseks on inimeste vähesed religioonialased teadmised, leiavad sotsiaalministeeriumi kampaaniavideot kommenteerinud kristlikud noorsootöötegijad. Elavat avalikku arutelu tekitanud sotsiaalministeeriumi kampaania „Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed“ üheks teemaks on ka sallivus usuliste veendumuste suhtes. Ühel kampaaniavideol kujutatakse nimelt stseeni koolielust, kus sõbrad tögavad Kristjanit selle pärast, et ta usub Piiblisse, ei pea õigeks ...

Tänavuse Tartu luterliku Peetri kooli (TLPK) välja antava Pille Valgu nimelise stipendiumi pälvis Võru gümnaasiumi ja Parksepa keskkooli usundiõpetaja Merit Süving. Stipendiaadi pidulik õnnitlemine toimus 13. jaanuaril TLPKs ja pärast seda ka TÜ usuteaduskonna nõukogu koosolekul. Merit Süving (41) on põhihariduselt kunstiõpetaja, ent osalenud ka TÜ usuteaduskonnas kaheaastasel usundiõpetajate ümberõppe koolitusel ja õpetab usundiõpetust alates 2005. ...

Kiriku üks olulisi probleeme tänapäeval on oma vajalikkuse tõestamine. Seni on kiriku vajalikkust seostatud rituaalsete teenuste ja hingelise toe pakkumisega. Kiriku roll Eesti ühiskonna majanduslikus arengus on teema, millest ei taha rääkida ei vaimulikud ega ka majandusteadlased. Siiski võivad kirikud oluliselt kaasa aidata ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks välisturgudel. Kõigepealt tuleks sõnastada situatsiooni kirjeldus. Arenenud riikide turud on küll ilmalikud, ...