Valdo Pilvre fotol 1950. aastatest on üks pere tähistamas jõule. Foto ERM-i kogust. See pidi olema üks jõulueelne päev, olime üsna mudilased veel. Mälupildis oli tuba ehitud ja pühadeootuses.  Meie ema oskas kunstiinimesena luua enda ümber mui­nasjutulist maailma. Aga kõik ei olnud ilus, sel päeval olime kõvasti riielnud noorema venna ja õega.  Leppida on nii ilus Nagu ikka ei tea keegi, millest asi alguse sai, küll aga seda, et kindlasti on teine süüdi ja ...

Urmas Nagel Jõulud tulevad. Paljude inimeste jaoks on see ka aeg täis nukrust, pingeid või leina. Kuigi sellel kõigel on psühholoogilised seletused, ei aita nende teadmine veel inimest, kes tunneb neid räsivaid tundeid. Hiljuti tuli vestelda üsna eduka isa pojaga, kes kurtis, et kannatab vihahoogude käes. Ta on isegi kodus korra mööblit lõhkunud. Üldse mäletab ta lõhkumissoovi juba varasest lapseeast peale. Kõik mänguasjad kippusid tema käes katki minema ja nii mõnigi ...

Esimesel kõnniringil Tartus jäid fotole (vasakult) õe eriala tudeng Jarlin Hollo, hingehoidja Raili Hollo ja eakas, kes olid äsja läbinud vapralt kolm kilomeetrit. Kätlin Liimets. Tartu linn korraldab koostöös Pastoraaadis tegutseva hingehoiukeskusega eakate kõnniringe. Rajal on kaasas õe eriala üliõpilane ja hingehoidja. Ajal, mil järjest enam kärbitakse ühistegevust siseruumides, tasub ka kogudustel tähele panna Tartus äsja algatatud ettevõtmist, sest miks mitte ...

Detsember on meie jaoks jõulukuu ja pühadeks ettevalmistav advendiaeg.  Ilmselt suure jõulukesksuse tõttu on sageli muud detsembrisse jäävad kirikupühad teenimatult tagaplaanile taandunud. Täna pöörame neile tähelepanu. Olulistest detsembrikuu pühadest on seljataga juba nigulapäev, mis oli 6. detsembril ja mil mõeldi pühale Nikolausele. Ees ootavad aga mitmed olulised tähtpäevad. Kirikus tähistatakse pühakute surmapäevi, sest surm tähendab sihile jõudmist. Sageli oli ...

Eesti rahvusluse elujõust on elavat tunnistust andnud laulu- ja tantsupidude populaarsus. Pildil hetk XIX üldtantsupeo kontserdilt Tallinna Kalevi staadionil (2014). Ivo Kruusamägi, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=33933607. Rahvuste mineviku ja tuleviku teema on meilgi viimastel aastatel palju kõneainet pakkunud.  Nii põhjustas seitsme aasta eest elavat vastukaja ajaloolaste diskussioon selle üle, kas võime rääkida ühtse eesti rahva olemasolust ...

Kaili Särg. „Millal see koroona ükskord otsa saab?“ küsis ohates haigustest räsitud vanem härra. Istusin tema voodi kõrval ja mõtlesin, mida vastata. Mees jõudis minust ette: „Ega ta vist päriselt enam otsa saagi, eks ole? Harjutakse ära ja õpitakse sellega elama ... Aga seda ma ütlen, et sellist asja pole küll enne nähtud!“ See mees vastas ise oma küsimusele. Nii palju, kui sellele üldse vastata saab. Hingehoidjana puutun tihti kokku küsimustega, millele minul ...

Tänane reaalsus: maskides üliõpilased ja lektor seminaris Eesti Kiriku toimetuses. Sirje Semm. Tartu ülikooli usuteaduskonna üliõpilased Gertie Feldveber, Urmas Koorits ja Kristel Algvere käisid kolmapäeval, 18. novembril praktilise teoloogia lektori Kaido Soomi aine „Praktilise usuteaduse sissejuhatus“ raames ajalehe Eesti Kirik toimetuses kohtumas ajalehe peatoimetaja Sirje Semmiga. Ajaloost tänasesse päeva Teemasid, mida selle sissejuhatava aine raames läbi ...

Mõttevahetus Paljude põnevate päevapoliitiliste teemade kõrval kipub sageli ununema kiriku roll maailmas ja misjonikäsk, kus öeldakse, et tehke jüngriteks kõik rahvad. Seega näitab kiriku liikmeskonna suurus, kuidas kirik saab hakkama misjonikäsu täitmisega oma ühiskonnas. Millised on aga liikmeskonna määratlemise reeglid?  Üks on rahvaloendus, mille kohaselt luterlaste hulk 15aastaste ja vanemate inimeste hulgas langes aastal 2000 loendatud 152 237 ...

Misjonärid ei kuulutanud Aafrikas mitte ainult evangeeliumi, vaid andsid panuse ka rahvahariduse arengusse. Sellel XX sajandi alguses tehtud fotol istub harmooniumi taga Valga lähedalt Kaagjärvelt pärit Karl Lukin (1874–1941), kes tegi misjonitööd Keenias ja Tansaanias. Valga Muuseum, VaM F 2351:6. Kristlik misjon on mänginud Aafrika viimaste sajandite ajaloos kaalukat, ent ka mõneti vastuolulist rolli. Misjonäridena tegutses seal XIX sajandil ja XX sajandi alguses ka ...

Aire Parts. Jumala armul on õunalõhn, tundsin äkki hilissuvel ühel sumedal õhtul koduaias seisma jäädes. Kõik oli na­gu ikka: väärikad puud tee ääres, salvei- ja melissi­puhmad aiamaa veeres, tikri­põõsad ja maasikad veidi eemal, aed-liivatee ja rabarber õuna­puude vilus. Maha­pude­nenud ubinad. Tuu­levaikus ja päike kõige selle üle. Ja korraga sobitus see kõik samaaegselt lihtsasse ja lõputult avarasse mõttesse: Jumala armul on õunalõhn. Milline hoomamatu rikkus, ...

Hingehoiutelefoni koordinaator Siimon Haamer Tartus oma kabine­tis Pastoraadis. Kätlin Liimets. Üle kolme kuu töös ol­nud üleriigilisele hinge­hoiu­tele­fo­nile 116123 helistatakse kõige enam üksinduse ja ärevuse tõttu. Telefoni hõivatus ületab esialgseid ootusi. 17. juunil alustanud üleriigilise hingehoiutelefoni üheks tõuke­jõuks oli, et hädaabikeskus hak­kas koroonakriisi ajal saama kõnesid inimestelt, kes tahtsid lihtsalt rääkida oma muredest ehk puudus sekkumist ...

Kirikulistele suletud, ent virtuaalselt ülekantav jumalateenistus koroonakriisi ajal, 22. märtsil Tartu Jaani kirikus. Jutlustab Naatan Haamer. Kätlin Liimets. Kahe kuu vältel kestnud eriolukord seadis piirid koguduseelule. Piiratud olid nii jumalateenistused kui kiriklikud talitused. Kas sellised piirangud on põhjendatud? Kuidas mõjusid need koguduseelule? Mil määral võib riik sekkuda kirikuellu? Milline on meie vastutus selles olukorras?  Need on küsimused, ...

Üle maailma leviv pandee­mia puudutab otseselt ka kirikuid. Eesti valitsuse ot­susega ja Eesti Kirikute Nõukogu nõusolekul keelati muu hulgas ka jumala­teenistuste pidamine. Loo­muli­kult on inimeste tervis ja selle kaitsmine oluline ka kristlastele. EELK pea­piiskop saatis vaimulikele ja kogudustele 13. märtsil välja konsistooriumis heaks kiidetud korraldused: „... Sellega seoses tuleb kõik avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud ini­meste kogunemised kuni ...

Tartu ülikooli usuteaduskonna II kursuse üliõpilased Annabel Parts (paremal) ja Nora Laukse on oma valiku teinud. Kristel Algvere. Tartu ülikooli usuteadus­konnas õpib väga erineva taustaga inimesi. Põhjusi, miks valitakse just see hari­dustee, on tõepoolest mit­meid, kuid juba pärast esi­­mest aastat järeldavad tei­se kursuse üliõpilased Anna­bel Parts ja Nora Lauk­se, et on teinud õige valiku. Kas teadsite kohe, et tahate Tartu ülikooli usu­tea­dus­konda tulla? ...

Lõikustänupüha annid Tallinna Jaani kiriku altaril. Meeli Küttim. 11. oktoobril tähistatakse lõikustänupüha, mil täna­takse Jumalat kõige hea eest, mida sügisel ülikülluslikult salve võime panna. Varem tervet ühiskonda puu­dutav püha on kõige jõulisemalt säilinud kirikus – enamikus Ees­ti kirikutes tuuakse sel pu­hul altari ette või suisa altari pea­le sügisande, millega väl­jendatakse tänu Loojale saagi eest. Kui pühapäevakooliõpetaja lastelt kirikutunnis uurib, ...