Jõulud on rõõmupühad.Rõõm on emotsioon, hinge eufooria. Vajame teda nagu igapäevast leiba. Isegi kui ta on üürike, kui ta tuleb ja läheb. Sest ka leib tuleb ja läheb ja ta olemasolu pärast peab vaeva nägema. Veel on rõõm kui niisugune leivaga võrreldav selle poolest, et nii nagu igapäevane leib ei saa aidata hukkumisele määratud organismi, nõnda jätavad ...

Foto: Vera Kikas. Kompositsioon: Viimsi Perekodu.Igal aastal mõtlen, et see sügis on kaunim eelmistest ning et teist sellist õieti ei mäletagi. Igal hommikul tervitab mind päike all orus veiklevate uduvarjude ning kargusega. Jumalik tunne on minna trepile kohvi jooma ja ühtlasi kaema seda Looja lummavat meistriteost. Hommik ongi hommik vaid siis, kui see rullub kohviaurudes ja Jumala imelise loomingu väljendustes. On ...

Kihelkonnal on ligi seitsme ja poole sajandi eest ehitatud kiriku kaitsepühakuks valitud peaingel Miikael ja seega on mihklipäev ka kiriku nimepäevaks. Kirikukalendris on mihklipäev inglite ja laste püha, sest Piibli järgi on igal lapsel oma kaitseinglid. Matteuse evangeeliumis (18:10) öeldakse: «Vaadake ette, et te ühtainustki neist pisikestest ei põlgaks, sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas näevad alati ...

Haljala kirik on Eestis ainus, mis on pühendatud mustanahaliseks peetud pühale Mauritiusele, kelle austamise päev on 22. september. Ka Mustpeade Vennaskonna üks kaitsepühakuid on vennaskonnale nime andnud Mauritius. Selle tunnusena võime näha Mustpeade Vennaskonnale kuulunud hoonel Tallinnas Pikk tn 26 peaukse kohal reljeefil kujutatud neegri pead. Mauritiuse ikonograafiliseks sümboliks on piik. Ta on nii sõdurite, ...

Neitsi Maarja sünnipäev Kristlikus ajaarvamises on 8. september neitsi Maarja sündimise päev. Märjamaa Maarja kogudus tähistab jumalaema sünnipäeva kell 18 kirikus algava missa ja kontserdiga. Laule neitsi Maarja kiituseks esitavad Linnamuusikud Taivo Niitvägi juhatusel. Missa peab koguduse õpetaja Illimar Toomet koos isa Ivo Õunpuuga. Eestis on lisaks Märjamaale kümmekond neitsi Maarjale ...

1877. aastal oli taevaminemispüha 5. mail, aga tänavu 17. mail. 130 aastat on möödunud Mustvee kiriku nurgakivi pühitsemisest ja igaüks võib seda kuupäeva lugeda ukse kõrvalt müürilt. Sellest ajast peale, mil tulin tööle Mustveesse, on see kirik mulle ikka seostunud selle pühaga ja olen kirikut mõttes nimetanud taevaminemiskirikuks. Oleks kena küll, kui ühest paigast otse taevasse ...

Endel Rebane, diakon, 31. märtsil – 44Mart Jaanson, õpetaja, 31. märtsil – 41Mårten Andersson, õpetaja, 2. aprillil – 53Üllar Kask, õpetaja, 2. aprillil – 47Merike Kütt, õpetaja, kaplan, 2. aprillil – 39Airi Võsandi, diakon, mag, 3. aprillil – 43

Mika Tuovinen, õpetaja, 24. märtsil – 40Meelis Rosma, õpetaja, 25. märtsil – 28Kalle Rebane, diakon, 26. märtsil – 46

Aare Kimmel, õpetaja, 16. märtsil – 56Joel Luhamets, assessor, praost, 19. märtsil – 55Gustav Peeter Piir, õpetaja, mag, 20. märtsil – 46Margit Lail, õpetaja, 20. märtsil – 41Ordinatsioonitähtpäev20. märtsilNaatan Haamer, õpetaja –16Avo Üprus, õpetaja – 16Toomas Maarand, diakon – 8

Mihkel Kukk, õpetaja, 9. märtsil – 50Kuno Pajula, peapiiskop emeeritus, 11. märtsil – 83Tauno Teder, õpetaja, 11. märtsil – 35Jaan Tammsalu, õpetaja, 12. märtsil – 47Mart Salumäe, õpetaja, 13. märtsil – 44OrdinatsioonitähtpäevJohannes Vassel, diakonõpetaja, 7. märtsil –31Peeter Vigel, diakon, 9. märtsil – 14

Täna on tuhkapäev, millega algab Vaikse Laupäevani kestev paastuaeg. Kuigi selle aja pikkus on kokku 46 päeva, loetakse paastuaja pikkuseks siiski vaid 40 päeva. Pühapäevi ei loeta paastuajaks, sest siis pühitsetakse Kristuse ülestõusmist. Paastuaeg ehk Kristuse kannatamisaeg on ettevalmistus Issanda kannatuse, surma ja ülestõusmise pühitsemiseks. Nagu nimigi ütleb, on juba kiriku algusaegadest peale ...

Küünlapäev, mida peetakse 2. veebruaril, tähistab 40 päeva möödumist Kristuse sündimisest ja Tema templissetoomist oma ema, Pühima Neitsi Maarja poolt. Vana Seaduse kohaselt pidi 40 päeva pärast lapse sündi sünnitaja võtma oma maimukese ja minema templisse. Preester pidas talituse ema ja lapse õnnistamiseks. Sealjuures toodi ohvriks kaks tuvi. Jeesus-lapse templisseviimisel süttisid ...

Jõulud on andmise pühad – kristlikus mõistes kõneleme sellest, et Jumal andis oma Poja. Jõululaps on meile antud perekonna, inimelu põhilise aluskoosluse raames. Jumala tulek siia maailma oli kordumatu, aga paljudele ka mõistetamatu. «Ja nad tulid tõtates ning leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes» (Luuka evangeelium 2:16).Jõulud on andmise pühad – kristlikus ...

13. detsembril tähistati Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus püha Lucia ehk luutsinapäeva. Asjakohaseid ettevõtmisi jagus ka linna raekoja juurde, kus krooniti Rootsist saabunud Lucia, esinesid lapsed Västeråsist ning hea-paremaga rõõmustati linnarahvast.Püha Lucia lugu Luutsinapäev on Sitsiilias Sürakuusas III–IV saj elanud püha Lucia mälestuspäev. Pärast seda, kui Luciale oli end ilmutanud ...

Kristlikus traditsioonis ka kõigi pühade päevaks nimetatud tähtpäev toob meie ette kõik tuntud ja tundmatud pühakud ja märtrid. Vastavalt traditsioonile me kas pöördume nende poole või meenutame nende eeskuju usus ja võitlemistes.Pühakutepäev leiab suuremat tähistamist roomakatoliku kirikus, ortodoksid on varasemas traditsioonis tähistanud analoogset püha pühapäeval ...