Eesti Kirikute Nõukogu presidendi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma tervituskõne oikumeenilise patriarhi Bartolomeuse visiidi puhul toimuval oikumeenilisel jumalateenistusel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 19. septembril 2023 Austatud Teie Pühadus patriarh Bartolomeus! Rõõmuga tervitan Teid kõigi Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute nimel siin ajaloolises katedraalis, mille uksed on külalislahkelt olnud avatud Teie vastuvõtmiseks ...

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (edaspidi EAÕK) tähistab juubelit. Sel puhul on läbi aasta toimunud erinevaid sündmusi, mis kulmineerusid 12.–20. septembril oikumeenilise patriarhi Bartolomeuse visiidiga. 7. juulil 1923. aastal andis Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Meletius IV koos Püha Sinodiga välja tomose (akti) EAÕK autonoomia ehk osalise iseseisvuse kohta. See on ajaloos verstapost, mis pani alguse autonoomsele EAÕK-le. Kuidas sajand teenimist on kulgenud ja ...

Tõde teeb vabaks, aga ei ole alati mugav – nii arvab hiljuti 80aastaseks saanud emeriitõpetaja Peep Audova, kelle füüsist on aeg küll kimbutamas, ent kelle vaim on jätkuvalt imetlusväärselt särav. Me kohtume Valga hooldekodu külastustoas, kuhu eakas vaimulik põetaja toel jõuab. Kui ratastoolis istuvas vanas mehes on esiti raske ära tunda kunagist toeka olemisega vaimulikku, siis juba esimeste lausete vahetamise järel tunnen kergendust – aeg ei ole röövinud meie kiriku ...

Jacob de Backer (u 1540/1545–1591/1600). Jeesuse sünd.U 1560–1590. Õli, puit. Erakogu Juba lapsepõlvest alates on meeles kirikupildid Jeesus-lapsest. Ka on meeles, kuidas isa võttis paksu piibliraamatu ja luges: Aga see sündis neil päevil, et sõna keiser Augustusest välja läks, et kõik maailm pidi üleskirjutatud saama. See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja. (Lk 2:1–2) Teatavasti korraldas keiser Augustus oma valitsusajal ...

Illustratsiooni autor on 14aastane Eliisabet Roosvald (Luuka 2:8–20) Öö oli selge ja tuulevaikne. Tähed pilvitus taevas särasid kirkalt. Kuu oli suur ja kollane ning valgustas rohumaal magavaid lambaid. Pisut oli jahe. Karjased olid tihedasti üksteise kõrval lõkke ümber. Istuti villaste tekkide ja lambanahkade all. Mehed ajasid juttu. Väike Hanna kössitas vanaisa külje vastas ja kuulas vaikselt, mida mehed rääkisid. Mehed rääkisid, nagu ikka, lammastest, ...

Haapsalus on piiskop Tiit Salumäel ning tema abikaasal ja organistil  Lia Salumäel saabuvad paasapühad 46. koos teenitud aastate reas.  Pühadenädalal on iga päev kavas palvus või jumalateenistus või ka mitu. Sellega kaasnevad kooriharjutused ja muud ettevalmistused. Kõige selle kõrvalt võtavad Salumäed aega ka perele.  Palmipuudepühaks tuuakse alati tuppa pajuoksad. Suureks nädalaks kodu rohkem ei kaunistata. „Suurt nädalat pühitseme asjakohase tõsiduse ja ...

Ka kiirel ajal tunneme rõõmu seltskonnast ja heast toidust. Nii nagu kõikide vaimulike jaoks, on ka peapiiskopi ja tema pere jaoks pühad, olgu need siis jõulud või ülestõusmispühad, kiire aeg. Kõige olulisem ongi leida tasakaalu selle vahel, et pühade vaimsus püsiks ja argised toimetused saaks tehtud. Kui jõulude ajal võib tihti juhtuda, et peapiiskop teenib erinevates Eestimaa imelistes kirikutes, siis ülestõusmispühade ajal ollakse enamasti n-ö kodukirikus, Tallinna ...

Ülestõusmispühade aeg on vaimulikele ja nende perele eriliselt kiire, aga meie pere võtab reeglina aega, et teha Kirju Koera kooki.  Pühade ajal me keedame, värvime ja sööme mune. Munad on tõesti peamine pühadetoit, sest neid tuuakse kingituseks ja nii mõnigi hea inimene lisab oma pühadetervitusele ka kaunilt värvitud muna. Kindlasti ei tohi väärtuslik toit kauaks seisma jääda. Nii et pühadelaua olulisim toit on munad. Üks asi siiski on, mida Tiina reeglina ...

Peapiiskop Urmas Viilma jutlustamas Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Arhiiv. Peapiiskop Urmas Viilma iseseisvuspäeva jutlus 24. veebruari oikumeenilisel jumalateenistusel Tallinna piiskoplikus toomkirikus Apostel Paulus kirjutab Kolossa kogudusele: Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud! (Kl 3:15) Oleme järjekestvast iseseisvusest rõõmustanud viimased kolmkümmend ja pool aastat. Pidupäevadel, nagu ...

Olen täna rääkimas, mida tähendab minu jaoks Eesti.  Minu elu on alati olnud seotud kahe keelega: eesti ja inglise keelega. Olen kogu elu elanud Iirimaal Dublinis, välja arvatud paarinädalased suvised reisid Haapsalusse sugulasi külastama.  Enne minu tulekut siia, Läänemaa ühisgümnaasiumisse kaheks kuuks, oli mul ausalt öeldes väga spetsiifiline mulje Eestist. Eestimaa on olnud minu jaoks nagu paradiis maa peal. Eestlased olid mu meelest alati õnnelikud, nad ...

Selle pildi loomiseks sai kunstnik Liive Koppel innustust „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ laulust 18: „Hõisake, taevad, ja inglid, Au Issandat kiitke /.../ (Sõnad Gerhard Tersteegen, tõlge Jaan Bergmann).  Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest                 (Mi 5:1).  „Oh Petlemm, väike linnake, ...

Piiskop Joel Luhamets teenib inimesi sõnaga, aga mitte ainult. 2 x Rita Puidet. Tartu vähekindlustatud inimesed said Pauluse kiriku tiibhoones möödunud nädala teisipäeval ja neljapäeval osa jõululõunast.  Mõnikümmend inimest oli kogunenud Pauluse kiriku kõrvalhoone saali ukse taha, et mitte jõululõunale hilineda. Sisse astunud, tekkis tunne, nagu oleksin peenesse söögikohta sattunud. Aga üheski restoranis ei loe söögipalvet ega kanna toitu ette piiskop või ...

Pööripäev Süda kui kivikalme, seisame oma vaenlaste ees. Nende rumalus on hirmutav, nende janu on veider. Nad ei tunne meid, nagu ei tunne pimedus päikesesära. Enne kui saavad meist aimu, oleme kõrbest läbi. Ükski vari möödanikust ei saa meid enam kätte ning meie oleme olemas üksteise jaoks. Ilma käsuta. Äratundmine Olen väga armas, juba ammu antakse unes ja ilmsi võetakse      mänguradadele ...

„Tüdrukud, tüdrukud!“ hüüab ema püüdlikult vaiksemal häälel. „Ärge jookske surnuaias!“ Tüdrukud, õed Maila ja Leila, võtavad hoogu maha. Jah, sellest oli kodus juttu küll, et kalmistul ei joosta ja ei kilgata, räägitakse vaikselt. „Ema,“ Maila tuleb emale lähemale, „kas sa mäletad tõesti, kus on vanaisa haud? Kõik on valge, mina küll ei mäleta, ma ei tunne siin ühtegi kohta enam ära!“ „Ikka mäletan, olen siin ju palju kordi käinud. Vanaisa maeti vanaema ...

Kujunduse autor on usuteaduskonna magistrant.  Kristina Viin