2. Tema enda sõnul: «See seitsmesaja-aastane valitsemine ja elu siin armsal Gottesländchenil – Maarjamaal, see likvideeriti kolme nädalaga ära, nagu oleksime mänguasjad, mis tõstetakse ühest kohast teise ja pannakse kusagil karpi, et nüüd lõpetame selle mängu ära ja algab üks teine.» Vajadus mõtete korrastamisel tulemus kirja panna muinasjutu või luuletuse kujul saatis Salmet kogu elu, niisamuti kui vajadus päevikusse märkmeid teha. Muide, abielludes sai mehega kokku ...

1. Salme Raatma elas meie keskel aastatel 1915–2008. Kodutalus oli komme iga lapse sünni puhul istutada nimeline õunapuu. Kümmekond aastat hiljem hakati ehitama uut eluhoonet ja Salme puu istutati teise kohta. Salme nägi selles ettekuulutust pagulaspõlvele. Salme Raatma, enne nimede eestistamist aastani 1935 Rosenberg, sündis Viljandimaal Helme vallas Liinakülas Aindujaagu talu peremehe tütrena. Õppis Helmes ja Tõrvas ning 1933–1938 Tartu ülikoolis kunstiajalugu, kirjandust ...

Jan Hus tuleriidal. Illustratsioon XV sajandi kroonikast. Internet Minevikku ei vaadata tänavu tagasi mitte ainult Maarjamaal. Et 6. juulil 1415 aset leidnud tšehhi usureformaatori Jan Husi hukkamist tuleriidal veel 600 aastat hiljem meenutatakse, annab tunnistust selle sündmuse ajaloolisest tähtsusest, aga ka olulisusest tänapäeva inimestele. Usuvõitleja rahutul ajal Katoliikluse reformimine oli kõneaineks ammu enne Lutherit. Kirikule heideti ette maise varanduse ja ...

Maikuus saatsime kirikust taevasesse koju koguduse vanima liikme Jekaterina Kalme (1915–2015), sada eluaastat oleks täitunud juunis. Kadri matusel luges õpetaja Tõnu Linnasmäe 2Tm 4:7, see eakas õde võitles tõesti head usuvõitlust ja säilitas usu surmani. Ta oli sündinud Ingerimaal Peterburi lähistel taluinimeste paljulapselises peres, kaotanud nelja-aastaselt isa. Sõja ajal tegi väikese tütrega kaasa kõik selle rahva vintsutused: tulek Eestisse, saatmine Soome, sealt ...

Johanna ja Eduard Salumäe hauale Tartu Maarja kalmistul kogunes mitu põlvkonda järeltulijaid oma peredega. Fotole on jäänud poeg Ivar-Jaak Salumäe (vasakult), tütrepoeg Peeter Paenurm ja tema poeg Jaagup Martin. Liina Raudvassar Tartu Pauluse kirikus keskpäevapalvusel mälestati 13. juunil õpetaja Eduard Salumäed (1919–1985), kelle 30. surma-aastapäeva puhul olid kokku tulnud Salumäede järeltulijad. Mälestuspäeval oli altaris kaks piiskoppi mustas luterokis: Joel Luhamets ja ...

Salme Raatma mälestusüritus Pirita kloostris tõi kokku tema järeltulijad, sugulased ja loomingust puudutatud inimesed. Paremal hallis ülikonnas poeg Gustav Rosenstein. Sirje Semm Pirita kloostris meenutati kirjanik Salme Raatmat (Rosensteini) tema 100. sünniaastapäeval. Helme vallas Aindujaagul sündinud talutüdrukust sai kodumaata naine, kes Saksamaal või hiljem Soomes elades säilitas emakeele, oli produktiivne looja ja andis keele kaasa ka oma viiele lapsele. Igatsus Eesti ...

Laupäeval, 13. juunil kell 12 on Tartu Pauluse kirikus keskpäevapalvus, millega meenutatakse õpetaja Eduard Salumäed tema 30. surma-aastapäeval. Pärast palvust süüdatakse küünlad Eduard ja Johanna Salumäe haual Tartu Maarja kalmistul. Kalmistult naastes jätkub päev Pauluse kirikus mälestuskonverentsiga. Eduard Salumäe (sün­di­nud Näkk) sündis 28. sep­tembril 1919 Tartumaal Tähtvere vallas. Astus Tartu üli­kooli usuteaduskonda 1938. a sügisel. Aastast 1945 teenis ta Paistu ...

Valter Vaasa sünd taluperre Võrumaal, praegu Põlva maakonda jäävas Himma külas jäi I maailmasõja aega, tema kasvamine käis käsikäes noore riigi arenguga. Tõenäoliselt oleks temast saanud kooliõpetaja, aga talle oli määratud teine tee. Võru ühisgümnaasiumi ja kaitseväes Tondi sõjakooli lõpetamise järel läks ta õppima ülikooli usuteaduskonda. «Valter Vaasa on nooruses kehastanud meie noore riigi kõrgeid ideaale,» on kirjutanud oma eelkäijast, kes kuulus Eesti Üliõpilaste ...

Kuueklassilise algkooli lõpetamisel. Ema on vasakult esimene tüdruk. 2 x erakogu Tuba nii mahe ja vaikne, seisev ja ootav. Alati on nii mõnus ja kena siia tulla. Olgu kell neli, kell viis, millal kunagi jõutakse. Kui ainult ei peaks siit jälle kuhugi minema – ma siia jääks. Tassime oma asjad autost ära kööki. Märjad saapad ja märjad jäljed trepil. Kui on söödud, siis tulebki videvikuviiv. Pikk unelev videvikuviiv, kui istud voodile ja vaade eksib kauaks kaugele. Õhtus ma ...

Eesti rahva suurmehe Jakob Hurda elust ja tegevusest teame mitmeid olulisi fakte. Kuid on üks kuupäev, mis rikka ja mitmetahulise elu juures ei olegi leidnud erilist äramärkimist. Ometi on Põlva kogudus selle üles tähendanud oma aastakalendrisse. Nimelt möödub jüripäeval, 23. aprillil 150 aastat päevast, mil Jakob Hurt kaitses Tartu ülikoolis teoloogiakandidaadi dissertatsiooni. Põlva kihelkonnas Himmaste külas 1839. aastal Lepa talu peremehe Jaan Hurda esikpojana sündinud ...

Eduard Vilde muuseum Tallinnas Kadriorus kutsub sel nädalavahetusel endale külla, et tähistada kirjaniku 150. sünniaastapäeva. Küll tahaks kirjutada sõna «kirjanik» ette tuntud või armastatud. Ent käsi ja süda tõrguvad, sest need kõlavad võltsilt. Tuntud on 4. märtsil 1865 Simuna kihelkonnas Pudivere mõisas sündinud ja Muuga mõisas kasvanud Eduard Vilde (1865–1933) kindlasti ja armastatud on tema näidend «Pisuhänd» tänu legendaarsetele näitlejatele Urmas Kibuspuule, Jüri ...

Kose vallavolikogu otsustas 22. jaanuari istungil anda valla aukodaniku tiitel postuumselt kirikuõpetaja Mare Palgile. Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel Kose kultuurikeskuses läinud reedel võttis tunnustuse vastu Tiit Palgi. Vallavalitsuse otsus määrata valla aukodaniku tiitel igavikku lahkunud Mare Palgile (10.11.1973–03.11.2014, fotol) tuli kogudusele ja kogudust teenivale diakon Rein Keskpaigale meeldiva üllatusena, kuna tegu oli vallapoolse ...

Tallinnas 1921. aastal: piiskop Jakob Kukk (vasakult), peapiiskop Nat­han Söderblom Uppsalast ja Porvoo piiskop Jaakko Gummerus Soomest. Arhiiv Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom tegutses sada aastat tagasi maailmarahu ja oikumeenia heaks. Uppsalas tähistati läinud aasta 8. novembril peapiiskop Nat­han Söderblomi (1866–1931) piiskopiks seadmise 100. aastapäeva. Olulise sündmuse tähistamiseks korraldas Rootsi kirik sümpoosioni teemal «Elu-usk-tulevik: Nathan Söderblom, meie ...

Johan Kõpp koos abikaasa Mariega Petseris 1938. aastal. Arhiiv Johan Kõpu lapsepõlvest toonitatakse, et ta kaotas oma ema ja elas perega Põhja-Lätis. Priit Rohtmets: Need ongi kaks tähtsamat aspekti. Ema kaotus muutis ta ehk pisut kinniseks. Samas oli kinnisus see, mis tegi temast kaasaegsete silmis soliidse mehe. Ta ei trüginud esile ja võttis sõna alles siis, kui tõesti oli midagi öelda. Selles mõttes oli ta üks eesti talupoja iseloomuga mees. Kõpp ei olnud sõjakas, vaid ...

Üks nendest inimestest, kelle puhul võib selgelt rääkida Jumala kutsest ja sellele kutsele vastamisest, oli õpetaja Elmar Kull. Kahtlemata tugevdas tema kristlikke arusaamu sundmobiliseerimine 1941. a Nõukogude armeesse. Usaldamatuse tõttu Eestist pärinevate mobiliseeritute vastu, mis kestis üle aasta kuni Velikije Luki lahinguni, olid nad sisuliselt sunnitöölise seisuses ja nägid kogu inimlikku viletsust ning vägivalda. Kohe demobiliseerimise järel pärast sõja lõppu ...