Aastast, mis oli katsumuseks kõigile
Pastor Ado Köögardali päevaraamat, mis Harjumaa Muuseumi väljaandena tänavu sügisel ilmus, annab ülevaate, kuidas Keila koguduse vaimuliku pere üle elas kõikide eestlaste jaoks keerulise aasta 1944.
Käsikirja on ümber kirjutanud, toimetanud ja kommentaaridega varustanud Ado Köögardali (9. jaanuar 1891 – 16. aprill 1957) ainuke lapselaps, tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär-Kall.
Tegelikult on Harjumaa Muuseum avaldanud Köögardali päevikut oma koduleheküljel ja Facebookis juba ...
22. juulil tähistati vaimuliku ja kirjamehe ning ärkamisaja juhtiva tegelase Jakob Hurda (1839–1907) 180. sünniaastapäeva.
Mitmesuguste ettevõtmistega üle Eesti peeti meeles rahvuslast, kes sündides talupojaperes ei unustanud ka kõrgelt koolitatud mehena oma eesti juurt ning kelle mälestuseks ja elutöö säilitamiseks asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum Tartus.
Kas see ei olegi siis Jumal, küsib algklassiealine lapsele omase siirusega, kui näeb Jakob Hurda kujutist kuni ...
11. augustil möödub 110 aastat Uku Masingu sünnist.
Ilmar Vene (1951) teab oma raamatus Uku Masingust „Trotsija“ (2001), et Paul Ariste (3.2.1905–2.2.1990) ja Uku Masing (11.8.1909–25.4.1985) „mõnel Alexander von Bulmerincqi [1868–1938] loengul istusid kõrvuti; ja kui siis vanem peenikesest teoloogiast alati aru ei saanud, oli noorem valmis seletama. /.../ Masingu kohta teatakse ainult, et ta kusagil on; seevastu pildid võimlevast Aristest ilmuvad isegi ajalehes“.
Edasi ...
Viimaseid mälestuskilde kursusekaaslasest, arstiteadlasest, kirikuõpetajast ja sõbrast Jüri Raudsepast
2018. aasta veebruarikuu. Jüri nõustus lugema ja kommenteerima minu raamatu „Teadus ja usk“ käsikirja. Andes sellele kiitva hinnangu ja rõhutades kahe seni vastandunud ideoloogia – teadusliku ja usulise – lepitamise tähtsust, tuli järeldusele, et: „Öeldut silmas pidades on vaja kaasaega informeerida olulistest muudatustest meie arusaamades teaduse ja usu vahekorrast.“ ...
Pühapäeval, 2. juunil kell 12 algaval armulauaga jumalateenistusel Hageri kirikus tähistatakse ka koguduse kauaaegse õpetaja Paul Saare 100. sünniaastapäeva. Jutlustab koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu, muusikat teeb plokkflöödiansambel Flauti Eckernförde Saksamaalt.
Kõigepealt seostub Paul Saarega sõnapaar „lentävä pappi“. Aina oli tal kiire ühest kohast teise, ühe inimese juurest teise juurde. Kiirus, konkreetsus, mälu, faktid, inimesed, kes kellega sugulane jmt. ...
Õigusteadlane Artur Taska (20.1.1912–29.9.1994) pühendas oma elu kultuuriloolasena Eesti riigi sümbolite ajaloo talletamisele ja uurimisele.
Kirjutas raamatud „Sini-must-valge värvikolmik ja Eesti Vabariik“ (Toronto 1971), „Eesti hümn“ (Lund 1983), „Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke“ (Lund 1986), „Sini-must-valge 100 aastat“ (Montreal 1982) ja koostas „Sini-must-valge värvikolmiku eesti luules“ (Stockholm 1959).
Pärast doktoritöö kaitsmist Kieli ülikoolis (1952) ...
Jaan Maior (1899–1999) on jätnud Eesti kultuuri- ja kirikulukku jälje, mis ei kustu.
See, kuidas Võrumaa talurentniku paljulapselise pere ärksa vaimuga pojast sai koolitatud ja mitmel alal tegus haritlane, peegeldab imetlusväärset püüdu vaimuvalguse poole ning võimekust ennast valitud erialal teostada.
Paralleelselt Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppimisega tudeeris Jaan Maior Tartu kõrgemas muusikakoolis ning viiulimängu praktiseeris elu lõpuni. Seltskondlikkus, sõnakus ...
Homme, 16. mail on Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäev.
Tartu Maarja kiriku lähedal Tiigi tänaval majade vahel sisehoovis on suur vana puu, mida teatakse kui Koidula tamme. Sinna krundile, toonase aadressiga Tiigi 32 ostis Jannsen pärast viit Tartus elatud aastat 1868. aasta mais oma perele maja. Samas lähedal elas ülikooliõpingute ajal Kreutzwald, kes Eesti Postimehe toimetaja Jannseni peres oli oodatud külaline.
Ärgas vaim ja ilus unistus
Jannseni (1819–1890) elu ...
4. mail pidasid Valga praostkonna vaimulikud mälestuspalvuse Valga Peetri-Luke surnuaias Valga koguduse õpetaja Richard Wühneri mälestuseks.
Keskpäeval koguneti sada aastat tagasi Pihkvas enamlaste poolt vangistatud ja hukatud õpetaja hauatähise juures, kus hauakivile on graveeritud Piiblist kirjakoht Kristus on minu elu ja surm on minu kasu (Fl 1:21). Mälestuspalvusest võtsid osa emeriitpastor Peep Audova koos abikaasa Hele Audovaga, praost Mart Jaanson ja abipraost Vallo ...
2. mail saadeti Tallinnas Kaarli kirikus viimsele teekonnale Vello Salo (fotol).
Tegemist on usuteadlasest vaimuhiiglasega, kes on jätnud oma jälje eesti kultuuri paljudesse valdkondadesse, eriti teoloogiasse.
Minu tutvus Vello Saloga pärineb aastast 1990, kui Tartu ülikooli raamatukogu väljaandena trükiti minu kandidaaditöö põhjal koostatud teatmik „Eestikeelne elulooline teatmekirjandus“. Maailmas on tihti kõik kõigega seotud. Siis oli aeg, kus asutusi ja trükikodasid ...
See oli läbilõige Eesti elanikkonnast, kes vaimuliku ja kirjamehe Vello Saloga 2. mail Tallinna Toompea Kaarli kirikusse hüvasti jätma tuli.
Meie suurima kirikusaaliga pühakoja uksed avati leinajatele hommikul kell kümme, katoliku korra järgi missa preester Salo leinatalituseks algas kell 11 ennelõunal. Peatumatu vooluna kulges inimkett piki pikihoonet altari ette, kus Köleri Kristuse õnnistavate käte ees oli lautsil lillesülemite keskel Vello Salo sark. Tema rinnal oli ...
Ülestõusmispüha koidikul, 21. aprilli varahommikul suri vaimulik Vello Salo, aastani 1945 Endel Vaher. Kaunimat hetke isakoju siirdumiseks olnuks ristiinimesel raske leida. Asuda igavikuteele kirikuaasta olulisemal pühal. Pühal, mis kõneleb elu võidust surma üle. Vaid valituid kutsutakse sel ajal. Et Vello Salo selle au pälvis, pole imeks panna.
„Ristirahvas elab Päästja tulemise, uue maa ja taeva ootuses – võiks öelda: tulevikus. Ent ta ei tohi ega taha unustada minevikku ...
Vello Salo luulepale ei pruugi esimesel pilgul anda endast elumärki. Suhtumine luulesse aimub esmalt tema asutatud ühemehekirjastuses Maarjamaa ilmunud ligi 90 raamatu hulgas luuleraamatute märkimisväärses osakaalus.
Vello Salo oli Uku Masingu eestkõneleja paguluses, kui Masing kodumaal sai ainult käsi laiutada ja imestust avaldada: „Et Vello Salo kuulub Jesuiitide ordusse /…/ Seda enam mind üllatab, kuidas ordu tsensorid võimaldasid talle luterlase pooliti ...
3. märtsil tähistas Tallinna Jaani kogudus kontserdiga kirikus teeneka kirikumuusiku Endel Kingu (fotol) 100. sünniaastapäeva. Kavas olid tema soolo-, koori- ja oreliteosed. Laulis bariton Ott Indermitte, Jaani koguduse koorid, orelit mängis Kersti Petermann.
Kümme aastat tagasi kirjutas Tiiu Pikkur Eesti Kirikus Endel Kingust. „Endel Kink sündis 4. märtsil 1919 Kuusalu kihelkonnas. Talupidajatest vanemad võtsid teda sageli kirikusse kaasa. Siis sündiski suur kiindumus ...