Aino Leedjärv (fotol) oli organist, keda Jõelähtmel meenutatakse tänini. Laupäeval, 21. mail peeti tema auks mälestuspalvus ja tutvustati tema poja Laurits Leedjärve mälestusteraamatut „Teekond tähtede poole“. Tänavu möödus 100 aastat Jõelähtme koguduse kauaaegse liikme ja organisti Aino Leedjärve (17.5.1922–2.4.1996) sünnist. Ta teenis Jõelähtme kogudust muusikaga pool sajandit, aastatel 1941–1991. Palvusele oodati kõiki, kes teda tundsid, aga muidugi teisigi. ...

1990. aasta: Heino Noor poseerimas Eesti Kiriku loo jaoks. 2018. aasta veebruaris, kui kohe-kohe oli trükist tulemas Heino Noore elulooraamat „Elamise pikad varjud“, kutsuti elulõpuni tegus mees taevase Isa juurde. Raamatu koostaja Ago Pärtelpoeg on lugejatega jaganud raamatus Heino Noore viimset soovi: „Peagi saan ma kokku emakesega, kelle järele olen igatsenud 75 aastat.“ Emata elatud elu traagika oli kaheksa aastat Siberi sunnitöölaagri õudused üle elanud pojale ...

2021. aasta oktoobris tähistati Tartus usuteaduskonna taasavamise 30. aastapäeva. Koos oli mitusada usuteadlast, toimus sisukas konverents ja lustakas piduõhtu. Suurte pidupäevade juurde kuulub traditsiooniliselt ka kunagiste õppejõudude haudade külastamine ja et enamik õppejõude on maetud Raadi kalmistule, toimub endiste kolleegide mälestamine just seal.  Sel korral oli Raadile kogunenud mitukümmend endist ja praegust üliõpilast ning õppejõudu. Kalmistul ...

Õpetaja Aksel Kallase lühikest elu on võrreldud särava komeediga, mis ilmus lühikeseks ajaks ja siis kadus. Arhiiv. Kultuurilooliselt tuntud suguvõsast pärit kirikuõpetaja Aksel Kallase (1890–1922) surmast möödus 4. aprillil sada aastat. Ta sündis Rõuge kirikumõisas pere neljanda lapsena. Isa Rudolf Kallas (1851–1913) oli vaimulik, aga ka laiemalt tegev rahvusliku elu tegelane. Aksli ristivanemaks oli teiste seas ka Jakob Hurt. Kodu mõjul, kus olid aukohal kirjandus, ...

Torontost Tartusse elama asudes liitus ta Tartu Peetri kogudusega ja osales aktiivselt koguduse jumalateenistuslikus elus. Erakogu. In memoriam Ene Tamm  14.01.1923–12.02.2022 Issand kutsus 99 aasta vanuselt igavikku ustava kirikuliikme ja EELK Teeneteristi kavaleri Ene Tamme. Ene Tamm (neiuna Irene Armilde Engman, nime eestistamise järel Laanes) sündis Sutlepas. Lapse- ja neiupõlve veetis kodukülas. Ta oli ristitud Sutlepa kabelis ja leeritatud ...

In memoriam Helene von Schilling 26.02.1924–26.12.2021 Issand hoiab su minemist ja su tulemist nüüd ja igavesti. Ps 121:8 26. detsembril 2021 lahkus meie hulgast paruness Helene von Schilling, kes saadeti viimsele teele ja usaldati Jumala hoolde Saksamaal Tönisvorsti kirikus 29. jaanuaril 2022.  Meile on jäänud temast väga head ja helged mälestused kõikidest nendest arvukatest kohtumistest ja ühistest ettevõtmistest, mis meid Helenega kokku viisid ...

Isa Jaak ja poeg Andres, mõlemad EÜSi liikmed. 2005. aastal tähistati Londonis Jaak Tauli 100. sünnipäeva. Arhiiv. Andres Tauli 102aastane isa Jaak Taul oli Londonis lahkunud igavikku 53 päeva enne seda, kui tema poeg Toronto Vana-Andrese kirikus 10. juunil 2007 E.E.L.K peapiiskopiks pühitseti.  Pidulikust jumalateenistusest võttis osa ka peapiiskop Andres Põder, kes koos teiste vaimulikega viis läbi pühitsemistalituse. Kulus vaid kolm aastat, kui kahe peapiiskopi, ...

Lesk Piret Tarto Enn Tartole rajatud mälestustahvli avamisel. Liina Raudvassar Oma auväärse koguduseliikme Enn Tarto (25. september 1938 – 18. juuli 2021) mälestuseks avas tänulik Tartu Peetri kogudus kirikuruumi seinal mälestustahvli. Tahvel kiriku põhjaseinas avati rohkete kirikuliste osalusel 30. novembril ning selle pühitses Tartu praostkonna praost ja Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming, kellelt pärineb ka tahvli loomise idee. „Mõtlesin tahvli peale ammu enne, ...

Nii kirjutas pika elu elanud luuletaja Heljo Mänd (fotol) (11.02.1926−6.12.2020). Tema hiljuti ilmunud luulekogu „Üheks maa ja taevaga“ lugedes tajun, et just nii armastatud kirjanik oma mõtte järgi ka elas. Omal ajal kirjutas Heljo Mänd lastele: „Ja kui ma õpin tähed selgeks, siis veelgi targemaks ma saan.“ See Karu-aabitsa laul on tänu telelavastusele helisenud mu peas pikki aastaid, esmalt lastele ja nüüd juba lastelastele tähti õpetades. Aabitsa esmatrükist ...

Dr Roman Toi (vasakult), peapiiskop Konrad Veem ja prof Hugo Lepnurm Stockholmi Jakobi kirikus. Erakogu. 4. Seoses XXI üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 29. juunist kuni 1. juulini 1990. a, on mul veel üks väga põnev mälestuskild ühe kauni foto näol, mis on tehtud konsistooriumi saalis just päev pärast laulupeo lõppu. Sellele ühiskoosolekule 2. juulil oli kogunenud väga eriline seltskond, kes kõik ühel või teisel viisil olid olnud seotud lauluraamatu ...

1990. aasta aprillis olid eksiilkiriku peapiiskopil Konrad Veemil (fotol keskel piiskopisärgiga) külas Einar Soone (vasakult), Andres Taul, Roman Toi, Andres Põder ja Hugo Lepnurm. Erakogu. 3. Seesama kiri on tegelikult hoopis mitmetahulisem, kajastades ühelt poolt tolle hetke kirikusiseseid pingeid seoses E.E.L.K. peapiiskopi Konrad Veemi emerituuri siirdumisega ja uute kandidaatide esile tõusmisega, aga ka delikaatselt esitatud hinnanguid Kodu-Eesti arenguile. ...

Ühiskoosolek 2. juulil 1990. aastal Tallinnas konsistooriumis: (vasakult) esimeses reas Edgar Heinsoo, Roman Toi, Ivar-Jaak Salumäe, Kuno Pajula, Tõnis Nõmmik, Markku Kilpiö, Tauno Väinölä; teises reas Hugo Lepnurm, Tiit Salumäe, Andres Põder, Jaan Kiivit, Einar Soone, Helmut Rüdmik, Joel Luhamets, Tiit Pädam.  Erakogu. 2. Re: LAULURAAMAT. Mul oleks hea meel, kui sealt hakkaks tulema meil veel puuduvad viisid selles järjekorras (sabas) – kuidas siin Lauluraamatu ...

Pärast 45aastast vaheaega sai Roman Toi külastada taas sünnimaad. 2. oktoobril 1989. aastal istuvad perekond Salumaade kodus kohvilauas Ants Toi (vasakult), Roman Toi, Jaak Salumäe, Olev Oja ja Anne-Mai Salumäe. erakogu 1. Selle järel, kui Torontos olime Andres Tauliga käed löönud ja ühise lauluraamatu töö ametlikult ette võtnud, asus Roman Toi veelgi hoogsamalt kaasa lööma omas valdkonnas, muusika alal, nähes esimese möödapääsmatu vajadusena VIISIRAAMATU ...

Mõned mõtted kirjavahetuse kohale kummardudes Materjale vahetades 1987. ja 1988. aastal muutub vastastikune materjalide vahetamine üha vilkamaks ning töö Torontos saab uut hoogu Eestist saabuva laulu- ja viisivara abiga. Roman Toi on jätkuvalt tänulik ja ootab aina lisa. Neil on tõsine soov saada oma lauluraamat trükivalmiks 1988. aasta jooksul. Sellest, kui tänulikult Roman Toi vastu võttis Eestist saabunud uusi laule, annab pildi mõni lõik tema kirjast 2. ...

Vaiki ja Roman Toi. Erakogu. 3. Selge koguduselaul Veel ligemale aasta hiljem (1. sept. 1985) tuleb Roman Toi sellesama laulu juurde tagasi ja kirjutab nii: Ma ikka mõmisen selle „Nüüd tulge kummardage“ asjus, sest nii viis kui sõna on värsijala ja muusika rütmi poolest segane. Millal on siis melismaatikat vaja kasutada ja millal mitte – sellest saabki kogudusele jäädav peavalu. Tõsi, inglased on seda laulu niisuguses „mulgikapsa“ korras nii kaua aega laulnud, et ...