22. oktoobril möödus 130 aastat Jaan Lattiku sünnist. Jaan Lattik sündis 22. oktoobril (3. novembril) 1878. a Karulas Mäkiste talu rentniku pojana. Laisk karjapoiss, kellel töö pigem suu ja mõtte abil sujus, saadeti varakult Valga linnakooli. Tartus õppis ta kroonugümnaasiumis ja 1902. aastast sai temast usuteaduskonna üliõpilane. Pärast ülikooli lõpetamist 1908. a oli Lattik prooviaastal ...
21. juulil 1886 sündis Taagepera mail Hella Wuolijoki. Vanematelt sai ta nimeks Ella Marie Murrik. Sel ajal pidasid tema vanemad Alal kõrtsi ja just selles kohas nende tütar ilmale tuli. Praegu asub kunagises kõrtsis Ala põhikool. Ella Murriku emapoolsete vanavanemate talu oli Taagepera kandis Lupel ja sageli viibis seal ka väike Ella Marie. 1897 asusid Murrikud Valka ja seal möödus tulevase kirjaniku kooliaeg. Huvist kirjaniku ...
EluloostEdgar Hark sündis 8. oktoobril 1908 Tartus. Varsti seejärel sõitis ema koos lapsega Peterburi, kus perekond tollal elas. Siin möödusid neil ka rasked sõja-, revolutsiooni- ja kodusõja-aastad. Peterburis alustas Edgar Hark kooliteed Eesti Hariduse Seltsi algkoolis. 1920. a opteeris perekond Eestisse. Keskhariduse omandas Edgar Hark Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mille lõpetas 1928. a kevadel cum laude. ...
Möödaläinud suvel, 17. juulil sai sada aastat õpetaja Leo Vahteri sünnist. Leo Vahter sündis Järvamaal Mäo vallamajas kooliõpetaja Aleksandri ja Anna üheksanda lapsena. Saanud alghariduse Sargvere algkoolis, jätkas Leo 12aastasena õpinguid Tartus, kuhu pere oli kolinud. Elama asuti Peetri kiriku vastu ning Leo Vahter on meenutanud, et lastele valmistas erilist rõõmu käia lastejumalateenistustel, mida pidas õpetaja Arnold Laur. Sügava mulje jätsid ka praost Gustav Rutopõllu ...
Räpina oli Nikolai Pätsi kui vaimuliku esimene kogudus. 12. juulil jõudis Eesti üks autoriteetsemaid preestreid raamatu «Avastades Nikolai Pätsi» esitluse, esindusliku näituse avamise ja ajalookonverentsi kaudu Räpinasse tagasi. Koguduse kunagise preestri meenutamis- ja austamisürituste eestvõtjaks oli vaimulik Tihhon Tammes.Ülempreester Nikolai Pätsi austusväärselt mitmekesisest ja viljakast elust panid Räpina Koduloomuuseumi töötajad Vaike Kivistik ning Kersti Murumets Eva ...
Jüri on teinud midagi rohkemat kui keegi meistKas te teate, et Jüril ei olnud Eesti kodakondsust ja ta sai selle palju hiljem, ma ei mäleta täpselt, millal, kuid Eesti Kongressis oli ta nende hulgas, kes olid valitud ilma kodakondsuseta. Kes aga meist asutas Eesti lipu muuseumi? Seda tegi Jüri. Kes meist austas väärikalt Jakob Hurda mälestust? Seda tegi Jüri. See ilma kodakondsuseta mees. Milline Eesti patrioot ta oli! Kuigi ta põrkas bürokraatia vastu ja sai vahel väga ...
Kui 1948. aastal lahkus Viru-Jaagupi pastori kohalt Jaan Kiivit, kes oli teeninud siin 1934. aastast 1948. aastani, olid kihelkonna inimesed väga nukrad, sest Jaan Kiivit oli leidnud nendega ühise keele. Ta oli väga tark, vaimselt rikas mees, Leipzigi (1959), Praha (1959), Helsingi (1963) ja Pariisi ülikooli (1963) audoktor.Loodetavasti samasugust vaimset hingust tajus Viru-Jaagupi kihelkond jälle 1960.–1994. aastani, mil kogudust teenis Madis Oviir.Hing ei murdunudMadis ...
Alates Ivan IV valitsemisajast on Venemaa võimulolijad inimesi sunniviisiliselt ümber asustanud. Stalinistliku režiimi aastail 1930–1932 pidi Venemaal oma kodudest lahkuma ligikaudu 10 miljonit inimest ja hukkus 40 väikerahvast. Pärast Eesti okupeerimist ja nõukogude võimu kehtestamist algasid küüditamised ka Eestis. Suurküüditamist 1941. aasta 14. juunil meenutame leinapäevana ja 25. märtsi 1949 ...
25. märts 1949 tähendas tuhandetele inimestele pööret elus. Nende hulgas oli ka Juta Siirak, teadlane ja emeriitvaimulik. Tegusa noore inimesena õnnestus juba Siberis alustada kõrgkooliõpinguid, mis päädisid Tallinna Polütehnilise Instituudi cum laude (‘kiitusega’) diplomiga ja silikaatide insener-keemik-tehnoloogi kutsega. Küüditatu staatus saatis andekat inimest kogu elu: ...
1964. aastal Stockholmis ilmunud Eesti Kirikus (nr 7/8) kirjutas Jakob Aunver: «Tundsime teda tervena ja tegurõõmsana, ja otse tegevusväljal Ahvenamaa pealinnas, Mariehamnis, saadab Jumal talle kutse: tule tagasi Taevaisa igavesse kodusse… Küll ei ole meie keskel enam Hjalmar Pöhli, aga tema vaimne isiksus ja töö kõnelevad sellest, et ta on «head võitlemist võidelnud» ja oma «usu ...
Piiskop dr Hugo Bernhard Rahamägi
Hugo Bernhard Rahamägi usuteaduse professorina. Repro
60 aastat tagasi kirjutati ajaraamatusse A.D. 1934. Südasuvisel ajal – 19. juulil – kogunesid Eesti kirikuõpetajad ja koguduste saadikud Tallinna, et surma läbi lahkunud Jakob Kuke asemele valida uus EELK piiskop.
Huvi ja elevus seoses selle koosolekuga oli muidugi suur. Tegemist oli kirikule ja ka eesti rahvale tähtsa ametikoha ...
7. jaanuaril (vana kalendri järgi 25. detsembril) möödus 100 aastat Ambla kirikuõpetaja Hugo Annasti sünnist.
Hugo Annast (07.01.190823.02.1943).
Hugo Annast sündis Pala vallas Punikvere külas talupidaja peres. 1917 asus pere elama Tartusse ja siin alustas Hugo ka kooliteed. Lugemisoskuse oli ema talle juba kodus selgeks õpetanud. Ent esialgu ei läinudki kooliskäimine libedalt – vaid üks aasta Aleksandri ...
Täna möödub 100 aastat kirikuõpetaja Karl Kooli sünnist.(3.10.19075.12.1975)1907. aastal Puurmani vallas Kursi kihelkonnas Tõrve kooliõpetaja Aleksander Kooli pojana sündinud Karl hakkas juba varakult huvi tundma raamatute, eriti usulise kirjanduse vastu. Tõuget selleks andsid laupäevaõhtuti koolimajas peetud palvetunnid. Seitsmeaastaselt viidi poiss Tartusse kooli, kus ta sõja tõttu õppis ...
28. septembril möödub 150 aastat rahvaluuleteadlase ja vaimuliku Matthias Johann Eiseni sünnist. Eesti Post andis sel puhul välja postmargi nominaaliga 10 krooni.Matthias Johann Eisen sündis 28. septembril 1857. aastal Läänemaal Vigala kihelkonnas Oesel, kus ta isa Jaan töötas kooliõpetajana. Et ta oli pere ainus laps, istus ta tihti isa juures koolitoas, veetes aega raamatute ja ajalehtede taga. «Ma ei igatsenud enam ...
Aasta 2007 on Soomes kuulutatud Agricola aastaks: möödub 450 aastat Mikael Agricola surmast. Tema poeg Christian (Kristian) Agricola oli piiskopiks Tallinnas. Mikael Agricola mälestussammas Turu toomkiriku ees. Toomkirik on Turu ainus Mikael Agricolaga otseselt seotud ehitis, mis meie päevini säilinud. Turus sündis ka ta poeg Christian Agricola. Christian Agricola oli aastail 1583–1586 Tallinna piiskop. Ta sündis 1550. aastal Turu piiskopi, ...