Narva kristlastel on põhjust tänumeeles meenutada õpetaja Ferdinand Gottlieb Tannenbergi, kellest sai sealsele eesti kogudusele ja kahele kirikule alusepanija. 19. sajandi keskpaigas valitses Narvas olukord, kus linnas elavatel eestlastel puudus nii oma kogudus kui ka kirik. Jumalateenistustel käidi soome koguduses, kus noor abiõpetaja Lappenowe paari nädala tagant rahvast eesti keeles teenis. 1863 aga lahkus ta linnast. Kui ehk ...

Käesoleval usupuhastuspühal tasub mõelda ühele omapärasele usupuhastajale, Uku Masingule, kelle sünnist möödus tänavu 100 aastat. Masingut tuntakse küll rohkem pagan-kristlasena, mistõttu pole ülearune meenutada tema luterlikkust. Martin Lutheriga alanud usupuhastus tõi kaasa puhastamise sajandite ballastist. Jumala ja inimese vahekorras seati taas keskmesse usk. Katoliikluses on põhiliseks ...

Paul Fleming oli maailmarändur, põgenik, arst, Saksamaa kõige tähtsam lüürik barokiajastust,  merehädaline, paljudele sõber, armastatud külaline Tallinnas, peaaegu Tallinna linnaarst. Aga suri liiga vara, 30aastasena. Paul Fleming (sündinud 5. oktoobril 1609. a Saksamaal)  käis koolis Leipzigis. Seal oli tema õpetajaks ja sõbraks kuulus kantor Johann Hermann Schein. Sel ajal alustas ...

Kauaaegse kirikuõpetaja Ain Eenmaa sünnist möödub 17. oktoobril 100 aastat. Ain Eenmaa elas pika elu ja lahkus igavikku üsna hiljuti. Ometi pole tema kaasaegsetelt võimalik Eenmaa kohta küsida, ainult noorematelt ametivendadelt. Põhimõte kogu eluks Sündis Ain Eenmaa (Aleksander Eberling) 17. oktoobril 1909 Tartus raudteeametniku Aleksander ja Marie Eberlingi peres, kuid elas noorpõlves Valgas, kus sai ...

14. juulil täitus 100 aastat päevast, mil sündis juuresoleva jutluse kirjapanija Agu Põld (14.07.1909–17.03.1966). Lahkudes oli ta 56 aastat vana. Pidev kõnelemine Jumalaga, temalt igaks sammuks õnnistuse palumine, oma tahtmise allutamine tema tahtmise alla iseloomustas Agu Põllu vaimse arengu teed. Paar aastat tagasi kohtusin Tartus ühe ta kunagise õpilasega, kes pani mulle südamele midagi oma isast ...

Täna möödub 175 aastat Eesti 19. saj ühe tuntuma oreliehitaja Friedrich Wilhelm Müllverstedti sünnist. Müllverstedt sündis 17. juunil 1834. aastal Saksamaal Mühlhauseni lähedal väikeses Windebergi külas. Tema isa George Christian Müllverstedt pidas kaupmehe ametit. Lastest oli Wilhelm noorim, peale tema kasvasid peres veel õde Marie Elisabetha ja vend Johann Christoph. Friedrich Müllverstedt ...

30. juunil möödub 150 aastat eesti ärkamisaja tegelase praost Ederbergi sünnist. 1939. aastal valmistus Ederberg tähistama oma 80. sünnipäeva. Et pidukõnedes sõnadest puudu ei tuleks, pani ta kirja hulga vajalikke andmeid. Siiski läks kõik teisiti – 2. mail 1939 kutsuti ta igavikku. Lapsepõlv ja noorus Friedrich Wilhelm Ederberg sündis 30. juunil 1859 Haljala kihelkonnas Kavastu ...

Pärast paarikümneaastast elu ja tööd Soomes on sünnilinna naasnud Jüri Kimmeli noorim laps, tütar Kersti. Isa 110. sünniaastapäeva eel oli Kersti Lamp lahkesti nõus oma isa meenutama. Kersti ütleb end olevat Jumalale tänulik, et tal on olnud sellised vanemad. Alljärgnevalt mälestuskillukesi Jüri Kimmeli pikast elust. Pärast õpetajaordinatsiooni kandideeris isa Pärnu kanti, ent ...

«Ta oli, on ja jääb Jõgeva kandi Lauluisaks,» nii iseloomustatakse raamatus «Kultuuritegijad Kalevipoja tegude maalt» mitmekülgset loovisiksust Jüri Pastarust, kes oli ka tunnustatud kirikumuusik. Hiljuti tähistati Jõgevamaal  20. sajandi kultuurikorüfee 105. sünniaastapäeva. Laiuse pastoraadi seinal avati Jüri Pastarusele mälestustahvel, kuhu on märgitud aastad ...

Möödunud pühapäeval mälestas Tallinna Toomkogudus oma kunagist õpetajat Kurt Saarset, kelle sünnist möödub homme sada aastat. Kurt Steinberg (1936. aastast Saarse) sündis 7. mail 1909 Tartus algkoolijuhataja Evald ja kooliõpetaja Helene Steinbergi kuuelapselise pere viienda lapsena. Lugema ja kirjutama õppis ta vanemate käe all, tema esimesi kooliaastaid aga saatis rahutu sõjaaeg. Esimeseks ...

Süroloog Arthur Võõbus (1909–1988) oli 20. sajandi üks tuntumaid eesti soost humanitaarteadlasi maailmas ja kindlasti kõige enam kuulsust kogunud sõjaeelse Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetanu. Arthur Võõbus rõhutab sageli oma raamatute eessõnas Tartu ülikooli usuteaduskonna tähendust enda kujunemisele ning mainib tihti, et 1930ndate lõpul oli tal kindel plaan rajada ...

Uku Masing on kirjutanud: «Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest.» Sellest lähtuvalt on juubeliaasta juhtmõte «Elagem elusamat elu!». Masingu tegevus teadlasena on olnud mahukam teoloogia valdkonnas, kuid ta on olnud väga viljakas kirjanduses, ...

25. aprillil tähistas USAs Illinoisis elav Harry Nurmet, omaaegne aktiivne kirikutöö tegija, oma 100. sünnipäeva. Harry Nurmet oli Tartu Maarja koguduse köster ja pühapäevakooli eestvedaja. Vabadussõja ajal oli Nurmet üheksa-aastane poisike. Ta mäletab veel, kui Tallinna koolipoisid murdelahingute ajal, mis toimusid tol ajal Kehra lähedal, rindele tõttasid. Hiljem, kui Nurmet Tallinna ...

Eesti usuelu suurkujusid Johan Kõpp on kultuurilugu ja ühiskonna käekäiku tervikuna silmapaistvalt mõjutanud Laiuse kirikuõpetajana, Tartu ülikooli rektorina ning luterliku kiriku piiskopina kodu- ja välismaal. Tema tegusid ja tõekspidamisi erinevate rollide kandjana käsitleti Jõgeva kultuurikeskuses toimunud ajalookonverentsil «Uskuge valgusesse». Johan Kõpp tsiteeris sageli ütlust ...

Möödunud kolmapäeval möödus sada aastat Karula kogudust kümme aastat teeninud Karl Kiiski sünnist. 25. märtsil 1909 Tartus sündinud ja Treffneri gümnaasiumi lõpetanud noormees jätkas 1928–1933 õpinguid ülikooli usuteaduskonnas, teenides 1930–1931 kaitseväes ajateenistust ja lõpetades ühtlasi sõjakooli aspirantide kursused. Oli prooviaastal Pärnu Eliisabeti ...