Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks 4. osa

4.Paater Werling sai pärast järjekordse Nõukogude okupatsiooni algust Eestis umbes aasta jagu armuaega. Kuid koos uue okupatsiooniga alanud katkematu vastupanu metsavendade poolt pani nõukogude võime oma küüditamispoliitikat jätkama.Ühe taolise aktsiooni käigus 15. augustil 1940, nagu tõendab üks väike sedel KGB arhiivist, kus on kirjas aastatel 1944–1953 deporteeritud inimeste nimed, saadeti ühes 30 000 ...

Meenutades õpetaja Johannes Paesalu 100. sünniaastapäeval

Hilja-Marie ja Johannes Paesalu. Koopia pildistas Ants Tisler18. detsembril möödub 100 aastat õpetaja Johannes Paesalu sünnist. Pidades riskantseks külmal ja lumisel jõulukuul asjaosalisi kaugelt kutsuda, pidasime mälestusjumalateenistuse Helme kirikus ära oktoobris. Johannes Paesalu sündis 18. detsembril 1911 Virumaal Edisel. Õppis Jõhvis algkoolis ja ühisgümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis Paesalu 1933.–1937. a. Tee algus HelmesProoviaastal ...

Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks 3. osa

3.Kuid tumedad pilved, mis olid Hitleri võimuletuleku ning 1939. a Hitleri ja Stalini vahel sõlmitud kokkuleppe tagajärjel Euroopa kohale kerkinud, olid jõudnud juba ka Eestisse. Nii oli Eesti riigipea Konstantin Päts juba 1934. a võtnud endale diktaatorlikud volitused. Opositsioonijuht Artur Sirk (1900–1937) aga hukkus pärast kaht ebaõnnestunud riigipöördekatset salapolitsei eest põgenedes – ta kukkus aknast alla ning ...

Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks 2.osa

Eesti katoliku preestrid aastal 1939. Pildil teiste hulgas ka piiskop Eduard Profittlich (esimeses reas vasakult neljas) ja Luksemburgist pärit jesuiit Henri Werling (teises reas vasakult esimene).2.Peale Tartu teenis paater Werling ka Valga (kus 1914. a sündis tänaseni veel elavate kirjas olev Valgevene kardinal Kazimierz Wiatek), Pärnu ja Petseri kogudust, millest igas oli 20–50 liiget. Peipsi järvest lõuna pool asuval Petseril oli olnud oluline roll vene õigeusu traditsioonis, kuna sealne kaljuklooster on üks vanimaid ja kuulsamaid omataolisi kogu Venemaal. Aastal 1920 läks Petseri ala üle Eestile, vaatamata sellele, et ...

Laululoojad Kivisted

Kolm õpetajat kivistet – Georg-Wilhelm (vasakult), Georg ja Einar. Arvatavalt 1937. aastal. 2 x arhiiv Narvas tähistatakse lauluraamatuaastat seoses Kivistete perekonnaga.Meie kiriku laulu- ja palveraamatus on kaheksa laulu Georg Kiviste sõnadega (numbrid 67, 85, 128, 234, 289, 318, 336 ja 391). Sama palju laule on seotud Einar Kivistega, neist neli originaalsõnadega (167, 182, 367 ja 469) ning neli veel tõlked (20, 21, 28 ja 482). Sel aastal olid isal ja pojal ka ümmargused tähtpäevad: isa Georg Kiviste sünnist möödus sel ...

Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks 1. osa

1.50 aastat tagasi 22. veebruaril suri ühes Nõukogude Eesti kolhoosis Luksemburgist pärit jesuiit Henri Werling (1879–1961). Peaaegu üheksa aastat oma elust veetis see endine Eesti Katoliku Kiriku eestseisja NSV Liidu töölaagris Uuralis.22. veebruaril 2011 täitus 50 aastat Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi surmast. Werling suri aastal 1961 Eestis Esna kolhoosis nõukogude sunnitöölaagris saadud haiguse tagajärjel. ...

Praktilise teoloogia suurkuju

Theodosius Harnack (1816–1889).Theodosius Andreas Harna­cki teadusliku pärandi saab hoolimata suurest mahust kokku võtta kolme teemaderingi alla: kiriku mõiste, Lu­theri teoloogia ning praktiline teoloogia.Theodosius Andreas Harnack sündis 22. detsembril 1816 Peterburis Ida-Preisimaalt pärit rätsepmeistri Carl Gottliebi ja baltisaksa käsitöölise tütre Christina ainsa pojana. Isa ei astunud kunagi Vene riigi alamaks ja rõhutas ka lastele, et ...

Hillar Põld – 100 5. osa

 (Algus EK nr 34, 31.08.)5. Põld oli piibliteadlane ja -tõlkija. Sellest tegevusest on arhiividesse talletunud 1970ndatest säilinud kirjavahetus Uku Masingu, Toomas Pauli, Silvia Truu ja peapiiskop Alfred Toomingaga.Säilinud loengute osalemispäevikute põhjalt on näha, et üldise kirikuloo loengute kõrval, sagedasti hoopis nende asemel, pidas Põld loenguid praktilisest eksegeesist ja perikoopide seletustest. Tema sulest ilmusid ...

Hillar Põld – 100 4. osa

4.1962. aasta oli Põllu akadeemilises karjääris oluline. 29. augustil toimunud UKK nõukogu koosolekul otsustati anda talle magistrikraad ilmumata jäänud 1957.a aastaraamatu käsikirjade hulgas leiduva töö «Patune ning püha» eest. «Tema püsimiseks usuteaduskonna õpetajate hulgas oleks see vajalik,» toonitas Saag. Niisiis polnudki tegelikult teadustööd ja polnud isegi mitte kirikuloolist ...

Hillar Põld – 100 3. osa

(Algus EK nr 34, 31.08.)3. 1951. aasta lõpuks oli sellest valmis esimene osa, nn apostlik ajastu. Käsil oli «Pärastapostliku ajastu» osa ja 1952. aasta esimesel poolel pidid valmima vana katoliku kiriku ajastu, keskaega ülemineku ajastu ja keskaja osa. Alusmaterjali moodustasid põhiliselt prof Olaf Silla loengud, mida oli täiendatud Karl Heussi «Kompendium der Kirchengeschichte» ja Johann Heinrich Kurtzi «Lehr­buch ...

Tegija on isakoju lahkunud, pärand jääb elavaks

 25. augustil suri 96 aasta vanuses keelemees ja piiblitõlkimise uuendaja Eugene Nida (fotol). Et Nida magistritöö käsitles Uue Testamendi kreeka keelt ja doktoritöö inglise keele struktuure, siis muutis juba haridus mehe piiblitõlketööks sobivaks, toob välja Eesti Piibliseltsi juhatuse liige, keeleteadlane Mart Rannut. Lisaks töötas Nida 1930ndatel misjonärina tarahumara indiaanlaste juures ning reisis elu ...

Hillar Põld – 100 2. osa

 (Algus EK nr 34, 31.08.)2.Vana Testamenti laoti trükikojas parajasti ja käsikiri oli enam-vähem viimistletult trükivalmis kuni Saalomoni Õpetussõnadeni. [---] Hulk saksasoost ja saksameelseid õpetajaid siirdus Eestist Saksamaale. [---] Piiblitõlke lõpule viijat ei leitud ja ma pidin oma õppimised ülikoolis katkestama, et teha mis suudan, sest ähvardav sõjahädaoht nõudis töö kiiret ...

Hillar Põld – 100

1.Hillar Hans Põld kuulub tuntud Põldude dünastiasse.Tema isa Harald Põld oli Kose koguduse õpetaja, Eesti Misjoni Seltsi asutaja, 1920. ja 1930. aastate konservatiivse teoloogilise voolu juhtfiguur ja piiblitõlkija. Isa vend Peeter Põld oli Tartu ülikooli kuraator, pedagoogikaprofessor.Hillar jutustab oma religioossest kujunemisest: «Aimasin muidugi isa salajaseid soove, et mõnigi ta poegadest võiks kord jätkata ...

Nikolaus Herman ja tema laulud

Nikolaus Herman LauluraamatuaastaVestluses lauluraamatuaasta teemal ütles peapiiskop Andres Põder, et kirikumuusikud peavad tutvustama koguduste liikmetele laulude saamislugu.Lauludega on samuti nagu inimestega: kui me teame kellegi lugu, siis tunneme seda inimest lähemalt ja saame temast paremini aru. Martin Luther ütles: «On väga oluline, et igaüks teab, mida ja miks ta laulab.»Paljud eesti lauluraamatu laulud on pärit Saksamaalt – Eestis ei ...

Mõeldes Fanny de Siversile

Viibe teiselt kaldaltAlles see oli, kui tähistasime Fanny de Siversi juubelit. Ja nüüd… pea võimatu on uskuda, et teda pole enam. Ikka kajab kõrvus reibas hääl, kui ta julgustades viimati sõnas: «Teeme edasi... ma helistan sulle varsti jälle...» Keegi ei tea, millal lausutakse neid sõnu viimast korda. Ei ütleja ega kuulaja. Mul on südamel mõned lubadused, mida ma nii Fanny kui lugejate ees sooviksin ...