Kuulutades, lauldes, särades elatud elu
Eesti Kirik avaldab Harri Haameri 25. surma-aastapäeval Ivar-Jaak Salumäe jutluse, mille ta pidas Püha Jakobi kirikus 8. juulil 2006. aastal Harri Haameri, oma ristiisa 100. sünniaastapäeva mälestusjumalateenistusel.Olge laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas, pidades kinni elusõnast.
Fl 2:14–16aMeil igaühel on kindlasti ...
Suurte vaimuannetega kirikuõpetaja Otmar Pello (fotol) sünnist möödus 13. juunil sada aastat.Ajaloo kurva keerdkäigu tõttu jäi küll Otmar Pello töö Eestis lühiajaliseks, ta oli lühikest aega õp Tallmeistri abiline Püha Vaimu koguduses ja mõni aasta Suure-Jaanis raskel okupatsiooniajal, kuni ta koos abikaasa Ainoga kodumaalt lahkus.Raudteeametnikust isa oli soovinud, et tema ainuke andekas poeg, kes ...
7. mail oli õpetaja Johannes Aariku 100. sünniaastapäev. Aarik lahkus meie hulgast mõni kuu enne 99aastaseks saamist 6. veebruaril 2011, olles siis eesti vanim luteri kiriku õpetaja, kes lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna 1937. aastal.Ta oli pärit Võnnu vallast Tartumaalt. Õppis Tartu Treffneri gümnaasiumis, mille lõpetas aastal 1930. Järgnes ajateenistus, kus ülendati nooremallohvitseriks ...
Oskar Puhm sündis 17. aprillil 1912. aastal Tallinnas ja suri 28. märtsil 1990. aastal Torontos.Haridusteed alustas ta Gustav Adolfi gümnaasiumis, teoloogiaõpingute järel Tartu ülikoolis, mis lõppesid 1933. aastal, tegi ta prooviaasta Keila, Tallinna Jaani ja Tartu Peetri koguduse juures. Ordineeriti 18. veebruaril 1934 Tallinna Kaarli kirikus ja teenis Lääne-Harju praostkonna vikaarina Paldiski kogudust. Oli koolides ...
3.Viljandis 1949–1967Pärast põllumeheelu Harju-Jaanis sai isa nüüd täie jõuga Viljandimaa praosti ja Pauluse koguduse õpetaja tööle pühenduda. Samal suvel sai ema koguduse organisti-asjaajaja kohustused, vajadusel sõitis isaga kaasa ja mängis mitmes maakoguduses.1953. a sügisel alustas ema tegevust koguduse naiskooriga, esimene lauluharjutus peeti meie kodus. Jõuluõhtul laulis 18-liikmeline koor neli ...
2. Raske sõjaaegIga vägede liikumise korral majutati sõdureid kõikjal külades ja asulates. Kirikumõisas oli ka staap. Lastesse suhtusid sõdurid hoolivalt. Olid nad ju kõik kodudest kaugel. Mõnigi neist näitas meie emale oma perepilte. Lastele tundus see kõik põnev, ka arusaamatu, ka hirmutav: põgusad ütlused «tagasi löödi», Eesti Leegioni minek rinde suunas, keldrisolek Tallinna ...
Praegu Los Angelese eesti kogudust teeniv õpetaja Jüri Pallo, kes 1991. aasta novembris sõitis üheks aastaks Eestist New Yorki õpetaja Rudolf Kiviranna abiliseks, meenutab: «Kiviranna ei kasutanud iialgi võimalust käia ENSVs. See oli tema põhimõte. Ta ei soovinud võtta NSVL saatkonnast Nõukogude viisat. Ta ei soovinud tunnistada Eesti okupatsiooni. Ta ütles seda mulle alati, et kui väliseestlased ...
Senta Tooming oli peapiiskop Alfred Toominga (peapiiskopina ametis aastail 1968–1977) abikaasa. 1.Sellest, mis kirja pandud, millest meile räägitud ja mida lapsepõlves kuulnud oleme.TartusMeie ema Senta Kikerpill (hilisem Tooming) sündis 18. märtsil 1912. a Tartus Hedvig ja Peeter Kikerpilli esimese lapsena. Järgmisel aastal sündis õde Rita. Ahja vallast pärit isa oli majaomanik ja ettevõtja, Nõost pärit ...
3. Kõnekeelega olid hullemad lood – puudus ju Vene ajal selles keeles suhtlemise võimalus, eriti Lõuna-Eestis ja Tartus, kuhu ei lubatud isegi soome turiste ning polnud võimalik Soome televisiooni vaadata. Esmakordselt sain oma soome keele oskuse proovile panna alles 1992. aasta kevadel, kui meeskooriga esimest korda Soomes viibides ühes sealses perekonnas peatusin. Kuigi minu soome keel oli kindlasti küllaltki vigane, suutsin oma ...
1.Sõjajärgsetel aastatel (1944–1952) elas meie perekond Pukas, kus kasuisa Aarne Kaljundi (1909–1985) töötas apteegi juhatajana, ema Aurelie (1904–1993) samas assistendina. Minu isa Aleksander Jaeger oli surnud 1939. aastal. Elasin seega Pukas kaheksandast kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Meie peret iseloomustas siis ja iseloomustab nüüdki suur muusikaarmastus. Väga hästi mängisid klaverit ema, õde Imbi ja tädi ...
Tartumaa legendaarne praost Harald Tammur (fotol) on igaveseks end kirjutanud inimeste mällu.Tartumaal Kavastu vallas 5. jaanuaril 1917 pere ainsa lapsena sündinud Harald Tammur sai leeriõnnistuse Alatskivi kirikus 28. juunil 1936. Tartu kommertsgümnaasiumi lõpetamise järel alustas 1936. aastal õpinguid ülikooli usuteaduskonnas. 1999. aastal üles kirjutatud mälestustes meenutab Harald Tammur: «1940. a sügisel, ...
Aastal 1603 ilmus Leipzigis raamat, millel pole mitte üksnes tähendusrikas mõjulugu tänapäevani, vaid ka kurioosne saamislugu. Raamat tekkis seepärast, et autorile määrati karistus.Raamatul on barokne tiitel: «Psalter Davids gesangsweis, auf die in den lutherischen Kirchen gewöhnlichen Melodeyen zugerichtet durch Cornelium Becker» – eesti keeles umbes nii: «Taaveti laulud laulmise jaoks, luterlikkudes kirikutes ...
EELK laulu- ja palveraamatus on laul «Oh võtkem Jumalat nüüd kiita» (KLPR 302), mille sõnade autoriks on Martin Rinckart (1586–1649).Saksa keeles algab see laul sõnaga «nüüd»: «Nüüd tänagem Jumalat!». Millal? Mille eest? Kui 1757. aastal Preisimaa kuningas Friedrich II Sileesias Leutheni lähedal raske verise võidu saavutas, alustasid kuuldavasti tema sõdurid laulu «Oh ...