Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Kuulutades, lauldes, särades elatud elu

Legendaarne kirikuõpetaja Harri Haamer (1906–1987).  Arhiiv Eesti Kirik avaldab Harri Haameri 25. surma-aastapäeval Ivar-Jaak Salumäe jutluse, mille ta pidas Püha Jakobi kirikus 8. juulil 2006. aastal Harri Haameri, oma ristiisa 100. sünniaastapäeva mälestusjumalateenistusel.Olge laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas, pidades kinni elusõnast. Fl 2:14–16aMeil igaühel on kindlasti ...

Humoorikas jutuvestja ja hinnatud bass

 Suurte vaimuannetega kirikuõpetaja Otmar Pello (fotol) sünnist möödus 13. juunil sada aastat.Ajaloo kurva keerdkäigu tõttu jäi küll Otmar Pello töö Eestis lühiajaliseks, ta oli lühikest aega õp Tallmeistri abiline Püha Vaimu koguduses ja mõni aasta Suure-Jaanis raskel okupatsiooniajal, kuni ta koos abikaasa Ainoga kodumaalt lahkus.Raudteeametnikust isa oli soovinud, et tema ainuke andekas poeg, kes ...

Johannes Aarikut 100. sünni­aastapäeval meenutades

Johannes Aarik 2008. aastal oma  Nõmme-kodus. Tiiu Pikkur7. mail oli õpetaja Johannes Aariku 100. sünniaastapäev. Aarik lahkus meie hulgast mõni kuu enne 99aastaseks saamist 6. veebruaril 2011, olles siis eesti vanim luteri kiriku õpetaja, kes lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna 1937. aastal.Ta oli pärit Võnnu vallast Tartumaalt. Õppis Tartu Treffneri gümnaasiumis, mille lõpetas aastal 1930. Järgnes ajateenistus, kus ülendati nooremallohvitseriks ...

Oskar Puhm – 100 aastat sünnist

Oskar Puhm teenis Toronto Peetri kogudust ligi 34 aastat. ArhiivOskar Puhm sündis 17. aprillil 1912. aastal Tallinnas ja suri 28. märtsil 1990. aastal Torontos.Haridusteed alustas ta Gustav Adolfi gümnaasiumis, teoloogiaõpingute järel Tartu ülikoolis, mis lõppesid 1933. aastal, tegi ta prooviaasta Keila, Tallinna Jaani ja Tartu Peetri koguduse juures. Ordineeriti 18. veebruaril 1934 Tallinna Kaarli kirikus ja teenis Lääne-Harju praostkonna vikaarina Paldiski kogudust. Oli koolides ...

Meie ema lugu 100 aastat Senta Toominga sünnist 3. osa

Senta Toominga 65. sünnipäeval 1977. a.Erakogu 3.Viljandis 1949–1967Pärast põllumeheelu Harju-Jaanis sai isa nüüd täie jõuga Viljandimaa praosti ja Pauluse koguduse õpetaja tööle pühenduda. Samal suvel sai ema koguduse organisti-asjaajaja kohustused, vajadusel sõitis isaga kaasa ja mängis mitmes maakoguduses.1953. a sügisel alustas ema tegevust koguduse naiskooriga, esimene lauluharjutus peeti meie kodus. Jõuluõhtul laulis 18-liikmeline koor neli ...

Meie ema lugu 100 aastat Senta Toominga sünnist 2. osa

Perekond Kikerpill 1935. a: ees ema Hedvig ja Senta, taga õde Rita ja isa Peeter. Erakogu 2. Raske sõjaaegIga vägede liikumise korral majutati sõdureid kõikjal külades ja asulates. Kirikumõisas oli ka staap. Lastesse suhtusid sõdurid hoolivalt. Olid nad ju kõik kodudest kaugel. Mõnigi neist näitas meie emale oma perepilte. Lastele tundus see kõik põnev, ka arusaamatu, ka hirmutav: põgusad ütlused «tagasi löödi», Eesti Leegioni minek rinde suunas, keldrisolek Tallinna ...

Meenutades Rudolf Kivirannat 100. sünni­aastapäeval

Rudolf Kiviranna teenis New Yorgi eesti kogudust 1948. aastast kuni oma surmani 1994. aastal. ArhiivPraegu Los Angelese eesti kogudust teeniv õpetaja Jüri Pallo, kes 1991. aasta novembris sõitis üheks aastaks Eestist New Yorki õpetaja Rudolf Kiviranna abiliseks, meenutab: «Kiviranna ei kasutanud iialgi võimalust käia ENSVs. See oli tema põhimõte. Ta ei soovinud võtta NSVL saatkonnast Nõukogude viisat. Ta ei soovinud tunnistada Eesti okupatsiooni. Ta ütles seda mulle alati, et kui väliseestlased ...

Meie ema lugu 100 aastat Senta Toominga sünnist 1. osa

Senta Kikerpill Tartu tütarlaste gümnaasiumi abituriendina.  Erakogu Senta Tooming oli peapiiskop Alfred Toominga (peapiiskopina ametis aastail 1968–1977) abikaasa. 1.Sellest, mis kirja pandud, millest meile räägitud ja mida  lapsepõlves kuulnud oleme.TartusMeie ema Senta Kikerpill (hilisem Tooming) sündis 18. märtsil 1912. a Tartus Hedvig ja Peeter Kikerpilli esimese lapsena. Järgmisel aastal sündis õde Rita. Ahja vallast pärit isa oli majaomanik ja ettevõtja, Nõost pärit ...

Mälestusi Peeter Kohandist 3. osa

1948. aasta jõulude ajal Pukas. Pildil esireas kasuisa õde Ilse, ema Aurelie, kasuisa Aarne; tagareas Valga pastor Paul Uibopuu, õde Imbi, tädi Hilde, Puhja pastor Peeter Kohandi. Eerakogu 3. Kõnekeelega olid hullemad lood – puudus ju Vene ajal selles keeles suhtlemise võimalus, eriti Lõuna-Eestis ja Tartus, kuhu ei lubatud isegi soome turiste ning polnud võimalik Soome televisiooni vaadata. Esmakordselt sain oma soome keele oskuse proovile panna alles 1992. aasta kevadel, kui meeskooriga esimest korda Soomes viibides ühes sealses perekonnas peatusin. Kuigi minu soome keel oli kindlasti küllaltki vigane, suutsin oma ...

Mälestusi Peeter Kohandist 2. osa

2. Laulud esitati enamasti saksa keeles, kuid mitmetele nendest tegi Kohandi ka eestikeelsed tõlked. Üheks selliseks oli «Auf dem Wasser zu singen» («Vetel laulda»), mille adekvaatselt originaali (autor Leopold Graf von Stollberg) edasi andva ning muusikaga suurepäraselt ühilduva teksti toon siin tervikuna: Läikides hiilgel kesk helkivaid laineid / liugleb üks paadike kõikuval teel.Ah, rõõmul rohkel ...

Mälestusi Peeter Kohandist 1. osa

Peeter Kohandi 1.Sõjajärgsetel aastatel (1944–1952) elas meie perekond Pukas, kus kasuisa Aarne Kaljundi (1909–1985) töötas apteegi juhatajana, ema Aurelie (1904–1993) samas assistendina. Minu isa Aleksander Jaeger oli surnud 1939. aastal. Elasin seega Pukas kaheksandast kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Meie peret iseloomustas siis ja iseloomustab nüüdki suur muusikaarmastus. Väga hästi mängisid klaverit ema, õde Imbi ja tädi ...

Harald Tammuri 95. sünniaastapäevaks

 Tartumaa legendaarne praost Harald Tammur (fotol) on igaveseks end kirjutanud inimeste mällu.Tartumaal Kavastu vallas 5. jaanuaril 1917 pere ainsa lapsena sündinud Harald Tammur sai leeriõnnistuse Alatskivi kirikus 28. juunil 1936. Tartu kommertsgümnaasiumi lõpetamise järel alustas 1936. aastal õpinguid ülikooli usuteaduskonnas.  1999. aastal üles kirjutatud mälestustes meenutab Harald Tammur: «1940. a sügisel, ...

Üks õnnistusrikas karistus

Ma tõstan silmad ülesse, KLPR 356. Sõnade autor Cornelius Becker, tõlkinud Anton Jürgenstein (1861–1932). Aastal 1603 ilmus Leipzigis raamat, millel pole mitte üksnes tähendusrikas mõjulugu tänapäevani, vaid ka kurioosne saamislugu. Raamat tekkis seepärast, et autorile määrati karistus.Raamatul on barokne tiitel: «Psalter Davids gesangsweis, auf die in den lutherischen Kirchen gewöhnlichen Melodeyen zugerichtet durch Cornelium Becker» – eesti keeles umbes nii: «Taaveti laulud laulmise jaoks, luterlikkudes kirikutes ...

Luksemburgi jesuiidi Henri Werlingi 50. surmapäevaks 5. osa

5.Alles 1958. a hakkas Werling taas kirjutama sugulastele Luksemburgis, kes ei olnud temast 1940. aastast enam midagi kuulnud ja ei uskunud, et ta enam eluski on. Samuti ei teadnud sugulased seda, et ta oli sõja ajal olnud Eestis Apostelliku Administratsiooni esindaja ja seega praktiliselt Eesti katoliku kiriku pea. Werling ise ei maini seda ka oma hilisemates kirjades, nagu ta ei nimeta ka Jeesuse Seltsi, mille liige ta oli. 29. märtsil 1949 oli Luksemburgi ...

Imestusväärne tänu

Martin RinckartEELK laulu- ja palveraamatus on laul «Oh võtkem Jumalat nüüd kiita» (KLPR 302), mille sõnade autoriks on Martin Rinckart (1586–1649).Saksa keeles algab see laul sõnaga «nüüd»: «Nüüd tänagem Jumalat!». Millal? Mille eest? Kui 1757. aastal Preisimaa kuningas Friedrich II Sileesias Leutheni lähedal raske verise võidu saavutas, alustasid kuuldavasti tema sõdurid laulu «Oh ...