19. aprillil 1913. aastal Kuressaares sündinud Raul Ok on sängitatud puhkama Risti kiriku kalmuaeda. Risti kirik jäi tema viimaseks teenistuspaigaks. Alustanud jutlustajana 1945 Rannamõisa koguduses, sai Raul Okist pärast ordinatsiooni 14. detsembril 1949 Tallinna toomkirikus aastateks 1950–60 Kuressaare koguduse õpetaja. Tema teenida olid ka Anseküla, Jämaja ja Kaarma kogudus ning viimasel saarel viibimise aastal Kihelkonna ja Kärla kogudus. 1960. aasta suvel tuli pere ...

Preester Vello Salo on võtnud südameasjaks uurida välja, kuidas lahkus Eestist Saksamaale pastor Aleksander Leopold Raudkepp (1877–1948, fotol) ja millisteks kujunesid tema viimased päevad paguluses. «Tema elulugu ootab alles kirjutajat,» kinnitab preester Salo Raudkepist kõneldes. Salo hinnangul väärib mees, kes andis Maarjamaa rahvale sõnumi «Rahu, töö ja kainus olgu eesti viis, venna arm meil ainus kandja võitlusis», et me tema elukäigust rohkem teaksime. Nagu preester ...

Soome usuline maastik on olnud rikas mitme kirikusisese äratusliikumise poolest. Palvetajad, ärganud, evangeelsed ja lestadiuslased on kõik vähemalt poolteise sajandi pikkuse traditsiooniga. Üks võimsamaid neist oli lestadiuslaste liikumisele alusepanijaks saanud Lapimaa praost, Põhjamaade apostel Lars Levi Laestadius (10.01.1800–21.02.1861). Pastor, botaanik ja usundiuurija Laestadiuse elu oli sünnist surmani seotud Rootsi Lapimaaga ja seal elavate laplastega ...

29. novembril oli põhjust mõelda vaimulik Edmund Aleksander Laansalule. Kindlasti on omajagu neid inimesi, kellele nimi Edmund Laansalu toob meelde isiklikke mälestusi. Olgu siinkohal vaid väike meenutus tema 60 aasta pikkusele eluteele. Võib-olla polegi õige teda praegu meenutada, sest tema eluloolised andmed pakuvad erinevat sünniaastat. Mõningatel andmetel on ta sündinud aasta hiljem. Konrad Veemi raamatu «Eesti vaba rahvakirik» andmetel on Edmund Laansalu sündinud ...

In memoriam Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula 26. novembri hommikul kutsus Issand oma ustava sulase 88 aasta, 8 kuu ja 14 päeva vanusena taevasesse koju. Kuno Pajula (aastani 1936 Preis) sündis 11. märtsil 1924 Virumaal Salla vallas talupidajate perekonnas. Ristitud 1924. Konfirmeeritud 1943 Simunas. Aastatel 1931–1942 õppis ta Käru ja Salla algkoolis ning Väike-Maarja gümnaasiumis. 1944 mobiliseeriti Pajula Saksa armeesse. 1944–1947 oli vangilaagris. Kuno Pajula õppis ...

Kuno Pajula oli peapiiskopiks aastatel 1987–1994. Need olid meie lähiajaloo kõige murrangulisemad aastad. Nagu kogu Eestis, nii oli ka kirikus selginemise ja otsingute aeg. Eesti lipu taasheiskamisel 24. veebruaril 1989 seisime koos Toompeal ja kõnelesime eesti rahvale. Kuno Pajula oli oma elu viimaste päevadeni aktiivne ning austatud kiriku- ja ühiskonnategelane, käies läbi auväärse tee Virumaa talupidaja pojast kirikupeani. Eesti Kirikute Nõukogu esimese presidendina ...

Laupäeval meenutati usuteaduse instituudis mälestuskonverentsil kooli peamist rajajat, esimest dekaani ning kauaaegset professorit Evald Saagi tema 100. sünniaastapäeval. Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk, kõneldes eesti teoloogia säravast tähest, tõi välja huvitava paralleeli «Kevadega», mille ilmumise 100. aastapäeva hiljuti märgiti, ja sõnas teose algust parafraseerides: «Kui ma isaga Pärnu Eliisabeti kirikusse jõudsin, oli Evald Saag juba seal õpetajaks.» Mihkel ...

Rõuge kihelkonnas Krabi vallas Liguri külas sündinud poiss liikus pärast Võrus gümnaasiumi lõpetamist Tallinna, kus oli aasta Tondi sõjakoolis, et siis Tartus pühenduda teoloogiaõpingutele (1935–1940). Prooviaastal oli ta Jõelähtme koguduses ning vaimulikuametisse pühitseti 14. detsembril 1941. Emerituuri jäi 1989. aastal, pärast 48 teenistusaastat jumalariigi tööl. On teeninud Paldiski, Järvakandi, Rapla, Märjamaa, Tallinna Kaarli ja Pärnu Eliisabeti kogudust, olnud ...

Dokumentaalfilm «Evaldimaa» on kindlalt eesti parimate portreefilmide nimekirjas. On küllalt palju kunstnikke, kes suudavad tabada midagi või natuke. Harva juhtub, et linateoses on kõik üksikasjad juhtiva mõtte teenistuses. Nii sügavat ja terviklikku filmi inimlikust armastusest pole eestlane eestlasest vist varem teinud. Pool võitu on juba see, et tegijad on valinud kaamera ette suurepärased inimesed. Teine ja mitte väiksem pool on siiski autoritelt, kes on suutnud ...

Tänavu kevadel möödus 120 aastat köstri-organisti Karl Tuvikese sünnist. Leidsime võimaluse koguneda Helme kirikusse teda väärikalt mälestama sügisesel pühapäeval. Karl Tuvike sündis 14. mail 1892 Tartumaal Puhja kihelkonnas Kavilda vallas Sääniku talus. Rudolf Grivingi muusikakoolis Tartus omandas ta köstri-organisti kutse ja tuli 1915. a tööle Helmesse. Lisaks oreli mängimisele Helme ja Taagepera kirikus asendas köster sageli õpetajat, jutlustades ja pidades ...

28. augustil möödus 150 aastat viljaka rahvaluulekoguja Jaan Sandra (fotol) sünnist. Ta oli üks neist, kes vastas ajalehes Olevik 1888. aastal ilmunud Jakob Hurda artiklis «Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele» esitatud üleskutsele koguda toona veel inimeste mälus alles olevat rahvapärimust. Jaan Sandra polnud esimeste seas, kes seda üleskutset järgis. Kuna J. Hurt avaldas rahvaluule kogumise tulemustest regulaarseid aruandeid ja Vastseliina kihelkond ...

Kui püüda ühe lausega õpetaja Varikut iseloomustada, siis kõlaks see nõnda: «Kokkulepetest ja lubadustest peetakse kinni!» Kui oli lubatud helistada, siis helistati kokkulepitud ajal. Kui oli tarvis midagi teha, siis tehti seda just täpselt nii, nagu kord nõudis. Selline käitumine oli üks paljudest põhjustest, miks praost Varikut austati nii koguduses kui väljaspool kogudust. Ta oli kõigiga võrdselt korrektne. Sellest tulenev kindlustunne tekitas turvalisust, kuigi ...

Väärtustades eelkäijate tööd, kirjutan sada aastat tagasi sündinud Johannes Kivisalust, kes jõudis oma elu jooksul jagada inimestele Jumala armu mitmes koguduses. Hilisem kooli- ja kirikuõpetaja sündis 23. augustil 1912 Rõngu vallas Koruste külas ja kandis 1935. aastani Johannes Kitse nime. Esimesed tarkuseterad kogus ta isa käe all kohalikus algkoolis õppides. Kodust sai kaasa esimese kiriklike sakramentide kogemuse, sest kooliõpetajast isal tuli ka lapsi ristida, ...

Et lapsepõlves kogetu võib määrata kogu elu, on saanud kinnituse vaimulik Aldur Partsi saatuse läbi. Meenutame seda jumalakartlikku meest, kellele tema töö eest on antud titulaarpraosti tiitel. Läinud reedel möödus tema sünnist sada aastat. Aldur Partsi tundmata võin vaid siit-sealt lugeda meenutusi tema elust ja püüda ette kujutada, mida tähendas üks või teine seik. Kerge tema elu polnud, ent usun, et mitte õnnetu. Või üksik. Nõo kihelkonnas Luke külas talupidaja ...

Herbert Leopold Stillverk on öelnud, et suurimaks tõukejõuks saada hingekarjaseks sai Johann Sebastian Bachi ja Cesar Francki vaimulik muusika. Nii tsiteerib Stillverki Külli Saard Kaarli koguduse ajakirjas Sulane (nr 4/2005). Teadlik usk ja elav huvi vaimsete probleemide vastu tekkis käsitöölise ainukese lapsena sündinud Herbert Leopold Stillvergil Tallinna prantsuse lütseumis õppides. Ta oli parim prantsuse keele ja kirjanduse tundja ning lõpetas kooli 1931. aastal cum ...