2. oktoobril oli Graham Greene’il 110. sünniaastapäev. Tavaliselt räägitakse olulistest inimestest nende ümmargustel juubelitel. Kuid Greene on nii tähtis kuju maailmakirjanduses, et temast võib rääkida ka 110. sündimise päeval. Graham Greene sündis kooliõpetaja neljanda  pojana. Isa sai koolijuhatajaks ja Graham käis seal koolis. Poisina oli tulevane kirjanik väga häbelik, kuid samal ajal protestivaimu täis. Ta ei kannatanud ühiselamut. Mitu korda ta põgenes ja proovis ka ...

26. juulil 1914 ordineeriti Äksi kirikus Tartu praostkonna vikaarõpetajaks Leopold Raudkepp (1877–1948), kellest sai tuntud koolijuht ja pedagoog, poliitikategelane ning aateline luuletaja. Veerandsaja aasta möödumisel ordinatsioonist valmistas Raudkepp ise ette mahuka artikli «Ühe õpetaja 25-aastane tegewus ja jooni tema elust», mis ilmus Eesti Kirikus läbi kolme numbri juulis 1939. Tänapäeval tuntakse Raudkeppi vaid kui laulu «Hoia, Jumal, Eestit» sõnade autorit. Tema ...

Hendrik Kokamägi (HK) sündis 130 aasta eest 9. mail 1884 Taageperas. Õppis Taagepera vallakoolis, kodust 11 km kaugusel, neli aastat Helme kihelkonnakoolis ja Valga linnakoolis. Käis leeris Valga Peetri koguduses õpetaja Richard Wühneri juures ja sai leeriõnnistuse 27. mail 1901. 1904 kevadel saatis HK palvekirja Soome Misjoniseltsi juhatusele, et teda võetaks Helsingi misjonikooli õppima. Kirjale tuli positiivne vastus paar kuud hiljem. Õppetöö kestis kuus aastat. Kooli ...

Kaarli kirikus 29. aprillil toimuv muusikaõhtu kujuneb suursündmuseks, sest kümne aasta järel tuleb taas ettekandele Hugo Lepnurme kantaat «Lunastus Kristuses». See ligi pooletunnine teos salvestati esmakordselt 1989–1991 Oleviste kirikus Margo Kõlari juhatusel ja 1994 ilmunud CD-d on võimalik praegugi kuulata. Kümme aastat tagasi kanti teos ette Estonia kontserdisaalis Coro Consonante ja Collegium Consonante esituses. Hugo Lepnurme Muusikaühingu ja maestro õpilaste ...

Mõnel meist on olnud õnn kohata inimest, kelle kohalolekust muutus maailm. Olen Aino Järvesoo nime kuulnud – vahel vaiksemalt, vahel valjemalt. Praegu kuulen teda päris valjult oma südames. Harkujärve kirik, mille juurde jalad mind kannavad, on ehitatud Aino Järvesoo säästudest. Kirik on uhke ja eriline, aga üksi. Paar aastat tagasi lõpetas kogudus hoones tegevuse ja sellest ajast on rõskus ehitist hävitamas. Ajalehtede väljavõtteid Harkujärve kiriku ehitamisraskustest ...

Soomlased tähistavad kogu selle aasta jooksul oma ainsa Nobeli kirjandusauhinna saaja F. E. Sillanpää 125. sünniaastapäeva. Kirjanik sündis 1888. aastal Kierikkale külas. Tema vanemad olid talupojasoost. Pärast algkooli siirdus tulevane kirjanik Tamperesse, kus ta õppis ka lütseumis. Tampere aeg oli Sillanpää elus murdeaeg. 1905. aasta revolutsioon haaras nii töölisi kui ka porvareid, lütseumiõpilased võtsid innukalt osa keisrivastastest väljaastumistest. Noormees sai ...

Kirikuõpetaja Arved Paulist, kelle sünnist möödub sellel reedel, 25. oktoobril 100 aastat, kirjutab poeg Toomas Paul. Arved Paul sündis 25. oktoobril 1913 Tõstamaal, poisipõlve veetis Pärnus ja mitmel pool mujal. Oli 17aastane, kui karjaravitsejast isa Johann sai Ülenurme mõisas pulli puskimise tagajärjel surma. Pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist astus 1937. a ülikooli usuteaduskonda. Tartu Pauluse kirikunoorte hulgas kohtas halastajaõde Linda Sookaela, kellega ...

Noore Gustav Suitsu meeleolud ei kõikunud aastail 1911–1919 küll ühest äärest teiseni, kuid kindlat toetuspunkti tal ei olnud. Ta oli kujunenud luuletajana iseseisvaks terve vikerkaare ulatuses, ent polnud veel akadeemiliselt töökindel ja see poliitiline vasakpoolsus, mida Gustav Suits kirjeldab kui vaimse kodanluse vasta­sust, jättis ta juba siis, Esimese maailmasõja künnisel ning ajal, vähemusse. Mitte üksildus kui kaotustunne, vaid just vähemuselamus valitseb ta ...

27. septembril möödus 95 aastat Helme koguduse koorijuhi-organisti Heinola Vaasa sünnist. Heinola Vaasa (snd Tamm) sündis Tartus ja õppis oma sünnilinna ülikoolis õigusteadust. Neiuna oli Heinola Vaasa korporatsiooni Filiae Patriae liige. Samal ajal õppis Tartu ülikoolis usuteadust Põlvamaa noormees Valter Vaasa. Noorte teed ristusid nõnda, et 1. märtsil 1941 andsid nad abielutõotuse. See tähendas armastuse algust ja ka õnne algust, ehkki samal ajal algas meie rahva ...

8. juunil kogunes Rapla Maarja-Mag­daleena kirikusse emeriitpraost Esra Rahulaga jumalaga jätma peale perekonna rohkesti ametivendi ja kogudus, mida ta oli 29 aastat ustavalt teeninud. Rapla valla aukodanikule tulid austust avaldama Rapla maavanem Tiit Leier ning kihelkonna valdade esindajad. Matusekõne pidas peapiiskop Andres Põder, valides selle aluseks sama kirjakoha, milda ta oli kasutanud Esra Rahula 80. sünnipäeva jumalateenistusel – Mk 8:34, kus Jeesus ütleb: «Kui ...

Kui ma 29. mai hommikul emeriitpraost Esra Rahula surmateate sain, asusin sirvima oma mälus neid lehekülgi, kuhu tema nimi, kuju ja sõnad olid talletunud. Oli ta ju minu lapsepõlvekodus Kuusalu pastoraadis alati oodatud ja lugupeetud külaline. Üldjuhul olid need visiidid töised, kas lauritsapäeval koguduse nimepäevakülalisena jutlustamas või töistel nõupidamistel. Kuid juhtus ka seda, et külaskäigu ainus eesmärk oligi oma ordinatsioonivenda ja tema peret vaatama ...

Kullamaa on uhke ja tänulik seal elanud kultuuriloos olulistele inimestele. Laupäeval tähistati helilooja Rudolf Tobiase 140. sünniaastapäeva ja avati talle nimeline mälestuspink. Meie professionaalse muusika rajajale, Hiiumaal sündinud (29.5.1873), Kullamaal kasvanud, kujunenud ja siia maetud Rudolf Tobiasele otsustas vald kogukonna vaimsuse tõstmiseks teha mälestuspingi. Pisut üle kahe meetri pika graniidist pingi valmistas OÜ Kohila Graniit ja see paigutati Tobiase ...

Alljärgnev on põgus pilk hea ametivenna praost Eerik Hiis­järve elukäigule läbi perekondliku ja isikliku prisma. Meie perel on mitmeid puutepunkte Eerik Hiisjärvega ja saime nautida häid perekondlikke suhteid. Lapsepõlv ja kujunemisaastad 30. aprillil 1913 sündis Tartus Kusta ja Friderike Hinriksoni peres poeg, kes sai ristimisel 19. mail nimeks Erich. Sel ajal oli tava laps ristida võimalikult kiiresti. Suure pere isa teenis leiba kingsepana ja ema õmblejana. ...

Esimene põhjaeestikeelne Piibel nägi ilmavalgust Tallinnas aastal 1739, pärast selle tõlkijate aastakümnetepikkust tööd. Juhtiv roll Piibli tõlkimisel oli Harjumaa pastoril Anton Thor Hellel, kes keele- ja kirikuõpetajana korraldas selle toimetamist ja väljaandmist. Keeleteadlase Kristiina Rossi sõnul jäi Thor Helle piiblitõlge redigeerituna kasutusele 20. sajandi keskpaigani ning täiesti uus täispiibli tõlge ilmus alles 1968. aastal. Kristiina Ross on kirjutanud: «Thor ...

Tänavu on hulk ümmargusi tähtpäevi, mis kõik seotud kirikuõpetaja ja keeleuuendaja Eduard Ahrensi nimega. Nii möödus 210 aastat tema sünnist ja 150 surmast, 170 aastat tagasi sai kaante vahele Ahrensi «Eesti keele Tallinna murde grammatika» ning kümme aastat hiljem selle täiendatud ja uues kirjaviisis näitlikustatud trükk. Kui tänapäeval mõne Kuu­salu kandi noore käest küsida, kes oli Eduard Ahrens, siis mõnel juhul elab vastajal hea sõber sellenimelisel tänaval, aga ...