Tobiase sünnist möödus 150 aastat
Rudolf Tobiase haud Kullamaa surnuaial. Eesti Kirik
29. mail möödus helilooja ja organisti Rudolf Tobiase sünnist Hiiumaal Käinas 150 aastat.
Ümmarguse sünniaastapäeva tähistamiseks toimuvad esmajärjekorras sünnikodus Hiiumaal, aga ka Haapsalus, Kullamaal, Pärnus ja Tallinnas kontserdid, näitused ja kohtumised.
Peterburis õppinud ja muusikuna eestlaste Jaani kirikus tegutsenud Rudolf Tobiase põrmu jõudmist Saksamaalt Eestisse meenutab kultuuriürituste ...
Helilooja Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmus Eesti Postil mark nominaalväärtusega 1.30 eurot ja temaatiline infokaart.
Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina, Hiiumaa – 29.10.1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Ta sündis Käina kiriku köstri, klaverihäälestaja ja orelimeistri Johannes Tobiase pojana. Lõpetas Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi ...
Bollnäsi kirikust toodud altariretaabel on pühendatud pühale hõimkonnale ehk neitsi Maarja emapoolsele suguvõsale. Uhkes, kullatud figuuridega korpuses on kujutatud Jumalaema (algselt koos Kristuslapsukesega, aga see figuur läks 18. sajandil kaduma, st ema istub seal praegu ilma pojata) koos ema Anna ja kahe õega ning neid saadavad teised perekonnaliikmed.
Kuni 5. novembrini on Tallinna Nigulistes vaadata suurejooneline näitus „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid ...
Varasemalt on Vello Salo „Palved ja hommikumõtisklused“ Ivar Tröneri käsikirja põhjal välja antud kolm aastat tagasi.
Postimehe kirjastus on välja andnud teise osa Vello Salo käsikirjadest pealkirjaga „Jumalale on kõik võimalik“.
Preester Vello Salo (1925–2019) tegi Vatikani Raadios aastail 1948–1953 ja 1961–1965 eestikeelseid saateid, kus tutvustas katoliku kiriku sündmusi Eestis, aga ka kirjandus- ja kultuurisündmusi, sh uue piiblitõlke valmimise üksikasju. ...
18. märtsil kell 17 tuleb Tallinna toomkirikus ettekandele Juhan Jürme (fotol) (aastani 1938 Johannes Jürgenson) (20.3.1896–25.3.1943) kantaat „Memento mori“. Ettekanne on pühendatud helilooja 80. surma-aastapäevale, teose loomisest täitub tänavu 90 aastat.
Kantaadi esitavad toomkoguduse koor Laudate Dominum, Kaarli koguduse kontsertkoor ja naiskoor ning Viimsi koguduse kammerkoor. Koormeistrid on Andrus Kalvet, Piret Aidulo, Pärtel Toompere ja Kersti ...
Martin Lipu hauasammas Nõo surnuaial, 1967. 2 x Vallo Kepp
Üks Tallinna koolipoiss võib-olla polekski Nõo poole sõitma hakanud, kui lehes ei oleks ilmunud artikleid Nõo keskkooli astronoomiahuvilistest õpilastest („Selgete ööde romantika“, Noorte Hääl, 19.06.1965, „Eksperiment „Romantika“: Aadress: Nõo Keskkool“, 13.11.1965). See oli signaal, mis pani isegi araverelise poisi liikuma, pealegi oli aastate jooksul Tondi raamatukogust terve hulk eesti- ja venekeelseid ...
Martin Lipp koguduse välja antud plaadi ümbrisel.
Nõo kirikus on täna 8. märtsil kontsert Martin Lipu mälestuseks. Tema surma-aastapäevast möödub 100 aastat ja huvilisi oodatakse kell 19 algavale kontserdile.
Ei oska öelda, kui tuntud ta oleks või kui palju oleks meil põhjust Martin Lipust (14.4.1854–8.3.1923) rääkida, kui tema poleks meie lipulaulu sõnade autor. Kahtlemata oleks tema nimi teada, küll teises võtmes, sest Martin Lipp tegutses rahvuslikus liikumises ...
Anu Saluäär. Allar Viivik/ Keila leht
Ado Köögardal (1891–1957) oli Keila Miikaeli koguduse õpetaja 1921–1957 ja Lääne-Harju praost aastail 1935–1957. Nelikümmend aastat oma elust (1910–1950) pidas ta päevikut, mille digiteerimist Harjumaa Muuseum alustas 2014. aastal ja kus jutujärg on tänaseks jõudnud 1933. aastasse. Raamatu kujul on praeguseks trükis ilmunud neli köidet (aastad 1944, 1945, 1946/1947 ning 1949). Ilmumisjärge ootavad aastad 1948 ja ...
Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli matrikkel nr 15551 anti 1936. aastal teoloogiat tudeerima asuvale (Ferdinand) Tõnis Tennole. Teise poolaasta õpitulemustest annab tunnistust õpinguraamatu lehekülg, kus on õppejõudude nimed, kellele matrikli omanik on eksami sooritanud: mag Masing, prof Kõpp, mag Roos, prof Tennmann, dr Freymann, prof Sild, cand Vilhelmson.
1. detsembril tähistasime emakeelse Tartu ülikooli aastapäeva. Iga universitas’e koosseisu kuulub usuteaduskond, ...
Silja Härm räägib Voldemar Ilja eluteest ja kujunemiskäigust. 2 x Ene Paldre.
24. novembril avati EELK Usuteaduse Instituudi (UI) fuajees prof Voldemar Ilja 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus, kus on väljas usuteadlase kirjutatud raamatud ja valik artikleid ning seda illustreerivad fotod ja ülevaade tema tegevusest.
UIs on ikka kombeks tähistada õppejõudude 100. sünniaastapäevi. Kui varasemalt on seda tihti konverentsiga tehtud, siis nüüd esimest korda ...
Evald Saag. Erakogu.
„Küll on raske see, kui sa oled olemas, aga elu sul ei ole. Kui sa oled olemas nagu kivid väljal, kuskil maantee ääres või võsas. Sa oled, oled olemas, murened ja saad mullaks, aga elu ei ole olnud. Küll on hea, kui su süda tuksub, kui ta metsikult tuksub, ja nõnda, et sa teisiti ei saa. Ja kui vaja on, et sa ristile lähed selleks, et ka teistel, ka nendel, kes sinu kõrval on, igavene elu oleks. Jumal aidaku meid selles!“
Nõnda jutlustas ...
➡️ Vaata ka videouudist Tähistati Marju Lepajõe 60. sünniaastapäeva
https://youtu.be/qm0IHhabK-U
„Elav eeskuju ja isiklik suhe on parem kui kõik õpikud ja arutlused,“ ütleb dr Marju Lepajõe 2015. aasta „Ööülikooli“ saates „Miks haridus on püha?“.
Kuigi öeldakse, et asendamatuid inimesi ei ole, siis Marju Lepajõe asemele – kõlagu see nii kulunult kui tahes – ei oska küll kedagi asetada. See on lihtsalt tõsi. 28. oktoobril oleks Tartu ülikooli usuteaduskonna ...
Katrin Lauri romaani „Tunnistaja“ lugedes
Kui 1989. aastal hakkasin sagedamini Tallinna roomakatoliku Peeter-Pauli kiriku uksest sisse astuma, jäi silma mälestustahvel eeskoja seinal tekstiga „Episcopus Martyr Eduard Profittlich 1890 – …“. See oli mälestustahvel peapiiskop Eduard Profittlichile (1890–1942), Eesti katoliku kiriku peale, apostellikule administraatorile perioodil 1931–1941. Hea karjasena ei lahkunud isa Eduard oma karja juurest, kui algas Nõukogude ...
Marge-Marie Paas tutvustab riigikogus enda koostatud näitust. Erik Peinar.
Katoliku kiriku peapiiskopi Eduard Profittlichi 80. surma-aastapäevaks koostatud rändnäitus on kuni juulikuuni riigikogu hoones.
Käesoleva aasta 22. veebruaril möödus peapiiskop Eduard Profittlichi (1890–1942) surmast Kirovi vanglas 80 aastat. Rooma-Katoliku Kirik Eestis on seda päeva tähistanud muu hulgas ka usumärtri elu ja tegevust tutvustava rändnäitusega. Näitus kajastab nii sõnas kui ...