Naudin sügisest imeliselt lillakasroosat päikesetõusu Soome ühe Pühajärve kaldal. Olen olnud Urmo ja Katariina Saksa ning nende poegade Hermani (saab jaanuaris 4) ja Rasmuse (saab jaanuaris 2) külaliseks. Õhtul söönud Urmo valmistatud rahvuslikku pajarooga, saunas käinud ja pärast laste uinumist pikalt rääkinud olnud aegadest. Urmo Saks ei ole esimene ega ka mitte viimane EELK vaimulik, kes on Soome elama asunud. Vaimulikuna ei tööta neist keegi. (Helsingis eestlasi ...

Žiguli meie liikluspildis on harv nähtus, nagu ka see, et rooli taga istub 86aastane mees. Aga just seda kogemust pakkus Viljandis elav Helmut Mõtsnik, kes ajal, mil ta oleks võinud pensionile jääda, otsustas järgneda Jumala kutsele. Kui Õpetussõnades öeldakse, et tarkus hüüab tänavail, siis Teie jagate tarkuseteri arvuti vahendusel sotsiaalvõrgustikus. Olen alati mõttekilde korjanud, mitu märkmikku on neid täis, mõni on peas ka. Tavaliselt olen valinud kristlikke ...

«Suured isiksused on nagu kõrged, kaugelepaistvad mäed – vaatad, et on siinsamas, kohalejõudmiseks vaja vaid natuke sammuda, aga tegelikult on siht veel lõpmata kaugel,» näitlikustab Hando Runnel Uku Masingust kõneldes. Võrdluspilt sobib hästi iseloomustama ka Runnelit ennast, kes sel pühapäeval, 24. novembril saab 75aastaseks. Kes eestlastest ei teaks Hando Runnelit? Tema luulest, väljaütlemistest, isikust. Midagi ikka. Oma rahva südametunnistuseks nimetatud kirjamehe ...

Just nii hüütakse Järvakandi koguduses hellitavalt seal aastaid kirikumehena tegutsenud Vello Veedamit, kes 7. novembril jõudis oma esimese juubelini. Pühapäev, 3. november oli väikeses Pauluse kirikus tavalisest rahvarohkem. Jumalateenistuse järel sai Vello Veedam ustava ja pühendunud teenimise eest Järvakandi koguduses peapiiskopi allkirjaga EELK tänukirja, koguduse poolt Piibli ning kirikulistelt kuhjaga õnnitlusi. Pidulikkust lisas Daniel Julle hingestatud ...

Sotsioloogiaprofessor Marju Lauristin uurib meediatarbimist, ühiskonnas osalemist, suhtumist ja toimetulekut. Äsja lõpetasid nad Peeter Vihalemmaga laulupeouuringu, tema enda lõpul olev töö puudutab raamatut, lugemist ja selle arenguid. «Uurime Eesti nõukogudeaegsest siirdeühiskonnast infoühiskonda liikumist ja muutumisi meediakultuuri vaatekohast. Oluline on siin ajanihe – kõik muutused on järjest kiiremad, inimesed peavad aina tihedamini ja kiiremini võtma vastu väga ...

«Kui ma arstiks ei oleks õppinud, võib-olla oleksin vaimulik,» tunnistab Eesti Kirikule antud usutluses kolme kodakondsust omav assessor Peeter Põldre oma viimasel Eesti visiidil, kus ta kuulus Välis-Eesti piiskopkonna ametlikku delegatsiooni. Usuteaduse instituudi semestrit alustaval avaaktusel jääb silma pikk härrasmees, kes, maldamata ühel kohal pikemalt püsida, tõuseb alailma oma istmelt järjekordse pildi tegemiseks. Toimuvat  fotoobjektiivi vahendusel jälgides ...

Teaduse ja religiooni põnevast ja vastuolulisest suhtest rääkis kirikulehele dr Knut-Willy Saether. Nagu ma aru saan, ei ole see teil esimene kord Tartus olla. Mis on vahepeal muutunud ja milline on seekordne kogemus olnud? Siin on alati väga tore olnud. Olen siin kaks korda varem käinud ja kõige meeldejäävam oli loomulikult ikka esimene kord. Mulle meeldib siinne atmosfäär ja akadeemiline keskkond; kuna tegelen ka ise teadusega, siis annab see sellise koduse tunde. ...

Jumala olemist või mitteolemist pole võimalik tõestada, kuid igatsus elu mõtte järele on pea iga inimese alateadvuses, kinnitab üle kümne aasta Saksamaal katoliiklikke kogudusi teeniv preester Rein Õunapuu Eesti Kirikule antud usutluses. Kuidas teist katoliiklane ja preester sai? Kui ma teismeliseeas katoliiklusega kokku puutusin, jäi mulle kõrva väga loogiliselt kõlanud argument: Jeesus lõi ju ainult ühe kiriku, katoliku kiriku, mis püsib järjepidevana tänapäevani. Kui ...

Tartu ülikooli usuteaduskonnas sel sügissemestril külalislektorina üles astuval Stefan Schreineril on aastakümnete pikkune kogemus erinevate religioonide vaheliste suhete uurimises. Intervjuu käigus saime teada, mis toob teda üha tagasi Tartusse ja kuidas on üksteise kirjandust mõjutanud judaism, kristlus ja islam. Olete Tartus varemgi külalislektorina üles astunud. Mis Teid siia linna üha uuesti tagasi toob? Esmakordselt lugesin Tartu ülikoolis 15 aastat tagasi ja ...

  11 kuud vältavas sõjaväeteenistuses Võru Kuperjanovi jalaväepataljonis näeb Kanadas sündinud Eesti Vabariigi kodanik Veiko Parming (24) võimalust ennast füüsiliselt ja vaimselt proovile pannes tõestada oma ustavust Eesti isamaale. «Sul on aega kella kuueni,» annab pataljoni kap­lan nooremleitnant Anna-Liisa Vaher teada minu külaskäigu ajalised raamid. Ei tule kõne alla, et reamees õhtusöögile ning sellele eelnevale rivistusele ajakirjaniku pärast hiljaks jääks. Sõjaväes ...

Eestis tavatsetakse end kiita: kui hea, et meil on nii palju e-riiki. Kõiki seni riigile omistatud ülesandeid ei saa rahuldavalt täita e-lehekülgede abil. Lahendusi otsides on pakutud, et kirik võiks osa riigi ülesandeid üle võtta, nt otsesuhtlust inimestega, hingehoidu, väetite abistamist. Ja üldse palju, mis inimlikult ripakil, hüüab appi. Näitena tuuakse naabermaid, kus kirik palju neid osi täidab. Mis mõtted Teil sellistel aruteludel tulevad? Mõtlen, et küll on kena ...

Istume Eckerös pastoraadis ja ajame juttu praost Mårten Anderssoniga (MA), mehega, kes nimetab end eestikeelseks soomerootslaseks ja kelle eesti keele kasutus on mahlakas ja nüansirohke. Võtan istet tugitoolis, kus umbes kolmkümmend aastat tagasi istus peapiiskop Edgar Hark, kui ta oli puhkusel Ahvenamaal. Noor pastor MA oli kuulnud, et hotellis peatub hõimuvellede kõrge kirikupea, ja Mariehamnist ta endale külla kutsunud ning pakkunud võimalust saarel veidi ringi ...

Muusikut võib võrrelda sportlasega: kui tahad tipus püsida, pead vahetpidamata harjutama. Eesti Kirik sai organist Piret Aiduloga jutule harjutamise pausil Kaarli kiriku oreli juures.  Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil, mis parasjagu käimas oli, tutvustati orelirännakuga nelja kirikusse nende oreleid. Piret harjutas Kaarli orelit tutvustava kontserdi kava. Orelifestivali kontserte käis ta ise igal õhtul kuulamas. «Ma olen käinud igal aastal nii palju, kui vähegi ...

2. augustil tähistab 70. sünnipäeva õpetaja Kalju Kukk, kes on kirikutööl olnud ligi pool sajandit. Juba 21aastasena läks ta jutlustajana teenima Paistu kogudust ning on seejärel olnud karjaseks paljudes Eestimaa kogudustes. Pärnust vennastekoguduse jutlustaja perest pärit Kalju teenimise areaal on ulatunud Sõrve säärest Peipsi kaldani. Peale Paistu, Mehikoorma, Jämaja, Anseküla, Puhja ja Rannu koguduse on ta töötanud lühemat või pikemat aega ka Treimanis, Vändras, Toris ...

Ilmar Toomsalu Saaremaalt Turja külast on suure osa elust pidanud Peetruse ametit – olnud kalur ja jutlustaja, mille eest pälvis Teeneteristi III järgu ordeni. Loodus on kaunis ehtes, kui sõidame Valjala koguduse õpetaja Hannes Nelisega külla kogudust pool sajandit jutlustajana teeninud Ilmar Toomsalule, kes peatselt tähistab 90. sünnipäeva. Kruusatee lõpeb Ilmari koduõuel saja-aastase isakodu juures. Pisar tuli silma Kuigi jalad enam sõna ei kuula, on Ilmari mälu ...